aeg jätta hüvasti

Sellele otsusele eelnesid mõned kehvasti magatud ööd, paberitäis kalkulatsioone ning dialooge iseendaga ja sõpradega.
Pereliikmed on ikka olulised, nii ka tema. Aga iga aeg saab kord ümber, nii kahju kui mul ka ei ole.

Tema oli minu unistuste auto - alates lubade omandamisest 1997 aastal olen just seda mudelit igatsenud. Kahe aasta jooksul koos läbitud ~60 000 kilomeetri jooksul ei jätnud Temake mind kordagi teele ja sisselülitav nelivedu sumpas turvaliselt läbi ka kõige paksematest lumevaaludest. Reaalselt vaja läks ka jeebiomaseid vidinaid - differentsiaali lukke - väiksemate vendade kraavist väljatõmbamisel. Uhkeimaks sikutamistulemuseks jääb klaassiledalt jäiselt teelt välja libisenud suvekummidel Peugeot 406 vastumäge tagasitirimine, millega sai mässatud päris mitu tundi.

Kaitsva kilbina päästis sõber mind ka kokkupõrkest kitsega.
Mõned suure gabariidi manööverdusvõimetusest tulenevalt tekitatud pisimõlki teistele neljarattalistele said kindlustuse poolt kinni makstud. Ja last but not least - pärismaasturiga Männiku liivas või muidu metsas hullamas käia on väga mõnus. Loodetavasti oskab seda nautida ka uus omanik.

Plussid:
*Olematu remondikulu - see auto lihtsalt ei lagune
piduriklotsid*esirattas olev munakas (pärisnime ei teagi). Kogukulu 2 aasta jooksul: 1900 krooni (Nii vähe remonti vajanud autot ei ole mul veel olnud)
* tohutult hea läbivus ja teelpüsivus
* lihtne linnas sõita - sellisele kehamassile naljalt ette ei "nõeluta"

Miinused:
* kütusekulu
* suhteliselt kallis ostuhind
* kehv kiirendus, tingitud 4,6-sest sillast

Et elus on vahel vaja teha valikuid, siis valisime Notsuga läbi rääkides ühe teise kalli asja, mis meie piiratud eelarve juures olulisem kui suurt kasvu neljarattaline sõber.