reede, 16. november 2007

kuidas osta kõrgkoolidiplomit (AD 2000)

Leidsin ka ühe igivana artikli - Sõnumilehes Manona Visnapuuga kahasse tehtud eksperimendi, mis ilmus esikaanel. Oh aegu ammuseid!

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=75144

Ja taas koopia endale mälestuseks:
Sõnumilehe eksperiment tõestas, et julge pealehakkamise korral kulub suvalise kõrghariduse saamiseks ööpäev ja 500-25 000 krooni.

Möödunud nädalal ilmus eri väljannete kuulutuseveergudel teade, kus sooviti kiiresti osta ülikoolidiplomit, lõpetamise aasta ja hind ei omanud tähtsust. SL-i loodud legendis oli ette nähtud õnnetu tütarlaps, kelle tööandja oli ootamatult hakanud huvi tundma alluva haridustee vastu. Kuna kõrghariduse omandamiseks kulub aastaid, oli õnnetu töövõtja sundseisus - kas kaotada kõrgepalgaline töökoht või riskida dokumendi võltsimisega.

17 võimalust kõrgharidust osta
Vaevalt olime eksperimendi tarvis omandatud kõnekaardi telefoni lükanud, kui helistas esimene pakkuja. Keskealine naine on nõus müüma abikaasa diplomi. Kuuldes, et ostja vanus on alla 30, pakub ta ka poja haridustunnistust.

Esimene, 1964. aastast pärinev TPI diplom ei tundu ostjale just huviäratav. Poja 1999. aasta TTÜ majanduseriala aga küll. See oli ka ainus kord, kus pakuti mööduva sajandi viimase kümnendi väljalaset. Järgnevate päevade jooksul saabus seitseteist pakkumist, esindatud olid kõikide Eesti ülikoolide nõukogudeaegsed diplomid filoloogiast juurani, lõpetamisaastateks 1953-1988. Eksootilisim pakkumine oli Rostovi Meditsiiniinstituudi läbimist tõendav dokument.
Hind 500 kuni 25 000 krooni.
Summad, mille eest soostuti haridustunnistust müüma, on väga erinevad. Nõudlikku bassihäält huvitab kõigepealt, mida ostja tema Tartu Ülikooli eesti keele diplomi (1960) eest välja käiks. Härra soostub diplomist 500 krooni eest loobuma.

Noorepoolne rõõmsameelne proua lubab välja uurida, kui palju võiks tema Pedagoogilise Instituudi 1961. aasta lõputunnistus väärt olla. Järgmisel päeval tagasi helistades teatab ta hinnaks 15 000 krooni. Ostja hindas pakkumist kalliks, ent müüja ei nõustu odavamalt diplomit loovutama.

Kalleim pakkumine meelitas müüjaga kohtuma. Sõbralik proua on nõus 25 000 krooni eest Pedagoogilise Instituudi 1958. aasta diplomi ära andma. Keskealine paar saabub kohtumispaika päevinäinud tumeda Opeliga, müügiartikliks ämma haridustunnistus. Tegelikult küll kaks, aga teine oli pigem näitamiseks kaasa võetud.

Kulunud välimusega Nõukogude Eesti vappi kandvad kaaned reedavad dokumendi eakust. "Õnnetu neiu" uurib võimalusi diplomis oleva nime äravahetamiseks: ehk aitaksid keemikud tinti lahustada? Müüjad olid veendunud: peamine on kaante olemasolu, küll leidub võimalus andmeid muuta. Hind aga ei olnud tingitav. Võtan järelemõtlemisaja.

Templitega diplomiblanketid
Sõnumilehe eksperiment on jõudmas lõpusirgele, kui saabub kaks kõnet tühja ülikoolidiplomi vahendajatelt.

Esimene, noorepoolne meeshääl lubab tuua Eesti Mereakadeemia diplomi blanketi. Kas see ka registreeritud on, ei oska ta öelda, ent lubab uurida. Noormees on üllatunud, et ostjaks on naisterahvas, ent lohutab siis, et see kool õpetab välja ka sadamatöötajaid, kes võivad vabalt olla ka naised. Igatahes lubab ta soovijale nädala jooksul 7000 krooni eest kõrghariduse tuua.

Teine, tunduvalt vanem pakkuja pakub TPI 1988. aasta ametlikult registreeritud diplomit, vajadusel ka hinnetelehega. Ostja oli olemas, aga kadus silmapiirilt, seetõttu mulle helistabki. Paar päeva aga minevat aega, miski pitsat vaja peale võtta ja siis võin 4000 krooni eest olla diplomeeritud masinaehitaja. Hind olevat umbkaudne, kuna keegi kolmas tahtvat ka tasu saada.

Eksperimendi lõppedes võib väita, et kõrghariduse ostmine Eestis on tänu müüjate soovile ratsa rikkaks saada imelihtne, ostetud diplomi kasutamine lihtsa kontrollitavuse tõttu aga riskantne.

Samas tahaks diplomiostjatelemüüjatele meelde tuletada, et dokumendi võltsimine on kriminaalkorras karistatav tegevus. Ülikooliaastad ei ole mahavisatud aeg, vaid mõne arvates üks kauneimaid eluperioode.


____________________________________________________________
Kommentaar AD november 2007: oleks ma teadnud, et ülikoolis tuleb ööde kaupa kodutöid kirjutada, poleks sinna vist läinudki, küll ilma igasuguse praktilise kogemuseta = väärtusetu juuradiplom kaunistab aga cv-d päris kenasti.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar