kolmapäev, 30. jaanuar 2008

kui kass ründab

Ma ei sobi psühholoogiks. Eriti vist loomapsühholoogiks, muidu ei käiks ma ringi, parem käsi paistes.
Nimelt hammustas mind täna kass. Minu must paks kõuts BB lõi oma tillukesed teravad hambad täpselt parema käe veenini.

Meie maja elukorraldus on Betti saabudes pea peale pööratud. BB, kes harjunud liikuma tuppa-õue ja korruste vahel vastavalt tujule tunneb end põhjendatult ahistatuna.

Täna teda süles õue viies see juhtuski. Lasin tuhande esimest korda koeral kassi nuusutada. Betz kuuletub mulle ja peale koerale omase kõrgendatud nuuskimisvajaduse muud polegi. Ja kassi peapoole keerasin vastu enda keret - Betzile jäi selga ja saba. Minu must hiiglane otsustas näidata kassiiseloomu ja virutas mulle peale lühikest aktiivset susinat hambad käsivarde. Veen esialgu lihtsalt paistis ja nüüd on pool kätt hambajälgede ümbert paistes. Otse loomulikult meenus järgmisel hetkel, et kassile on 2007/2008 marutaudisüst tegemata. No loodame ikka parimat:)

Aga käsi on jube. Kui paremaks ei lähe siis perearst. loodetavasti ei jõua amputeerimiseni.
Ja õhtul arvas Epp, et kas ma ei karda, et Betz mind või Väikest Notsut hammustab. Vist ei karda. Aga kui hambaid kassi omadega võrrelda, saab see eriti valus olema.

Edit hommikul kell 9,20.
Ärgates on käsi üleni üks suur pakk. Punane põletikurant on ca 4x6 cm ja mööda käsivart jookseb küünarnukini jäme punane triip. Ilmselt põletik. Lõuna ajal üritan traumapunktis ära käia. Teinekord hammustan kassi vastu:)

Edit kell 15,20.
Keskhaigla. Traumapunkt. Teeme/ei tee teetanuse süsti. No teeme. Tehtud. Ravimid, puhastused, antibiootikumikuur, saatekiri antiraabilisse. Käsi juba veidi kergem. See sentimeetri jämedune triip on aga lümfiteede põletik. Õnneks.

3 kommentaari:

  1. Kassi hambad pididki hullemad olema muide - väiksemad ja teravamad. Sellepärast su käsi nüüd niimoodi paistes ongi. Koera hammustused millegipärast kippuvat jällegi kergemini mädanema minema.

    Igatahes tunnen kaasa. Eks need loomad on vahel igavesed elukad tõesti.

    Ise siin üritan oma kaht kasslooma omavahel klappima saada. Vahepeal oli juba päris kena kõik, magasid isegi, ühe käpp teise pea all - aga nüüd, väiksema kassi puberteeti ja suguküpsusse jõudmisega on vana jälle kuidagi kadedaks läinud ning üritab noort paika panna. Korraga neid kaenlasse võtta ma ikka veel igatahes ei saa - kohe läheb selliseks kähistamiseks ja käpaga vehkimiseks lahti, et suisa hinge ajab täis.

    Loodan, et su käsi siiski hakkab tasapisi paranema jälle.

    VastaKustuta
  2. Kindlasti tasub arsti juurde minna ja lausa paarishüpetega, sest punane triip näitab minu teadmisi mööda veremürgitust. See ei ole enam just naljaasi.

    VastaKustuta
  3. Ma nõustun siin Rojukesega - marss arsti juurde ja parem oleks kui kohe!!
    Teiseks, no ma ei tea - õpeta küll nagu oma last, aga kõiki Su mõttevälgatusi ei oska isegi mina ette näha. Järgmine kord, kui Sa kassi koerale tutvustad, pista neil ikka näod vastakuti! Loomulikult kass ründas Sind, sest ta tundis end täielikult kaitsetuna - kuidas ta end kaitsta saab, kui ta vaenlast ei näe ja käpad ka ei võimalda. Las neil olla võrdne seis ikka selle koha pealt.

    P.S. Betti ei hammusta teid, minu teada mitte kunagi, sest te olete tema pere ja kui ta teid juba nii omaks on võtnud, kaitseb teid, kuuletub Sulle ka selliste kohtade pealt, kus pooled koerad näitavad hambaid, siis võin üsna kindlalt väita, et sellise vastastikuse usalduse korral ei ole võimalik, et ta teid hammustaks, kui just mingi kriisiolukord ette ei tule, kus ta kuppel kokku jookseb, aga see tõenäosus on sama suur kui iga teise koeraga ehk ca 1 miljonist.
    Ja nüüd arsti juurde, KOHE!

    VastaKustuta