karuteene

Mõtlesin loobuda piimatoodetest, et selgitada, kas nende söömine annab pojal reaktsiooni. Valmistusin põhjalikult ja tõin koju laktoosivaba piima. Kohe kolm liitrit, igaks juhuks. See säilib ju mitu kuud. Esimese liitri jõin otsekohe ära - asendusaine kohta maitses päris hea.
Eile hommikul oli poja nägu korpas. Uurisin täpsemalt. Piimatalumatus tittedel ei ole mitte laktoosile vaid piimavalgule. :S

vasaku jala päev

Mõnikord on vasaku jala päev nagu täna. Kuigi maha sadas kaunis lumi ja õues põleb värviline valgustus, on mul tuju paha. Iseenesest on mul ka puhkus... Lisaks sain reedel kätte juba 20 aastat tagasi hädavalikud olnud prillid (-0,5 ja -0,75, päris ehe sarvraamne Gucci).
Äh. Ärgates peab olema parem:)

Seagripp lütseumis

Lütseumi suures majas on diagnoositud seagripp :(

Arvestades kahe maja seotust ei ole väiksesse majja enam pikk tee.

Mures kassi pärast

Ma olen oma kassiga hädas.

Algusest peale on ta kohati oma hädasid õiendanud mitte kastile, vaid nurkadesse. Välja on ta valinud välisukse esise peenema ja elutoa nurga jämedama häda jaoks. Eelmisest nädalast lisandus peenema jaoks vannitoa uksenurk.

Esmalt uurisin kassiabi-rahvalt. Soovitati anda kassile aega kohanemiseks ning öeldi, et see olevat pärslaste levinud probleem. Aga nüüd on pool aastat möödas ja kass juba pool aastat ka kastreeritud.

Lappasin kassifoorumeid ning samateemalisi murekirju on päris palju.
*Soovitati paigutada kassile liivakastid sinna, kuhu ta hädasid tegema kipub. Tehtud. Aga meil on vaid kaks liivakasti... Ja teine neist siis puutumatult esikunurgas ja teine vannitoas. Mõnikord ikka satub viimasesse.
* Soovitati paigutada sinna, kuhu kass hädasid tegema kipub, kassitoitu. Panin nurka toidutaldriku. Ja täna hommikul avasin kraapimise peale vannitoa ukse ning avastasin taldrikust lahmaka loigu:S
* Soovitati paigutada kass suletud ruumi koos oma liivakastiga. Meil kassiasjad kõik vannitoas ja tüüp on kaks järjestikust päeva peamiselt seal paiknenud. Eile näiteks püsis kast terve päeva kuivana, kuid kass sõi ja jõi täiesti tavalises koguses.
Suvel ajasin probleemi meie rohke äraoleku süüks. Just tagasi tulles avastasime majast erilisi märatsemisjälgi.

Pissiproov on siiani võtmata, et põiehäda välistada. See on minu viga. Natuke kahtlen tervisemures - tüüp ei sirtsuta vaid lahistab täiega valesse kohta. Kassiliivasid oleme proovinud kolme sorti ja tavalist liivakastiliiva ka. Õue ta häda ei tee, üle-eelmisel, meie superkassil, ei olnudki näiteks toas liivakasti.
Küüsi saime ta teritama õigele kohale - miski kassile meeldiva lõhnaga sprei aitas.

Ja ma olen koleväga õnnetu, sest loom on hiigelarmas, kui vaid õigesse kohta häda teeks...

nullpäev

Tervis on küll veidi parem. Täna vallandati mu üks lähedasemaid kolleege. Esmaspäevast töötab tema laua taga uus inimene.
Masendav ja kurb.
Meie osakonnast kellegil ei lähe hetkel hästi. See oleks nagu signaal, et igaüks meist võib olla järgmine.
Hea, et selle siia välja kirjutasin, kergem ei saanud, aga jagatud on.

Kui maailm paistab eemalt

Kas reedesele loksumisele KalevSpas järgnenud T-särgi väel kojulippamisest või saabunud viirusehooajast, ent ma olen puruhaige. Hommikul on palavik 37 ringis, õhtuks tõuseb üle 38. Nina kaudu hingata ei õnnestu parimagi tahtmise korral ning peegelpildis paistab keegi punavalge-laiguline ülespaistetanud ninaga tundmatu tegelane.
Ometi sõin ma usinalt GNLD küüslaugutablette ja tarbisin suvel rohkelt värsket kraami!

Hommikul tundus olemine siiski üsna hea ning komberdasin tööle. Kügelen laua taga ja tunnen, et peaks koju minema. Minu vastutustundetust haigeolemisest on ohustatud ka kolleegid.
Vastik-vastik, tõbi:S

igavushala

Mul puuduvad igasugused ideed lapse lõbustamiseks. Ta lihtsalt istub kodus ja viriseb. Aeg-ajalt helistab mulle ning kurdab igavust. Ja joonistada ei taha, värvida ka mitte. Õues olla ei taha ning lugeda samuti. Tuba ei taha koristada ja eilsel kepikõnnil hakkas niutsuma juba enne Glehni parki jõudmist.
On kaks asja, mis teda rõõmustavad - multikad, mille vaatamiseks paneb ta äratuskella helisema kella kuueks. (Just. 6.00. Loomulikult ta ei ärka, vaid vajutab unesegaselt kordusele ja siis see pläriseb ja pläriseb ja pläriseb...) Teine sobiv teema on kassi solgutamine. Vaene Miumiu on saatusega leppinud - lõputu sügamine võib tema pikale karvale isegi mõnus olla.

Aga mina olen väsinud klouni mängimisest. Arumaeisaa, siit ja sealt on kuulda kui tore on suvi. Minu laps aga ähvardas just igavusse surra:S

kirillitsa klaviatuur:S

Värskendasin isiklikku rekordit arvutis pusimise alal.

Mul on vaja luua wordi dokument kirillitsas. Üritan asendada arvuti klaviatuuril ladina tähestikku slaavi omaga - ei oska. Tööl oma läpakas vaatasin, et asi üsna lihtne, kodus teist marki võõras masinas on tulemus null.
Ei saa seda kuvada ekraanil, et hiire abil susserdada ega kehvemat versiooni - ladina tähtedega kaunistet klaveril vene omasid taga otsida.

Aga päev õhtusse saadetud:S

:(

Eile. Eile oli üks tore päev. Hoov sai korda - rehitsesime vanad lehed Nõmme kärtspunastesse lehekottidesse, istutasime aeda võõrasemad, panime kasvama portsu suvelilli. Majanduskriis ühildatud meeldivaga - proovin, kuidas idanevad omakasvatatud istikud.

Hommikul käisime suvekodu Munalaiul vaatamas. Kena oli - pilliroog kadunud! Pidime minema ka Viljandisse teatrisse, ometi pöördusime tagasi Tallinna.

Mõni hetk on vahel valusam kui teine. Mõni hetk on kohe väga-väga valus, laulis Jaan Tätte. Mina aga olen kuni homseni kindlasti ühes teises kohas ja üldse mitte vabatahtlikult. Loodetavasti lubatakse mind esmaspäeval tööle. Siia aga. Siia ei taha ma rohkem kirjutada.

kukimuki, seminaritöö!

Panin punkti. Kui õppejõudude varasemad soovitused näisid mõistlikud, siis viimane nõue, leida midagi olulist Vihalemma toimetatud meediasüsteemi ja meediakasutuse raamatust, oli tõesti tobe. Olin kõik sellesama juba eelmises punktis ära rääkinud ning lõin juhendajate soovitusel eraldi peatüki mittemillestki...

Ühe oma töös esitatud fakti võtsin iidvanast, kümne aasta tagusest isiklikust meilboksist - originaalkirja lehtede ühinemise koosoleku kohta. Herr Taivo Paju dateerib kuupäeva aga kaks kuud varasemaks...

Kui nüüd kaubeldud retsenseerija oleks nõus mu töö läbi vaatama, siis ei peaks ma otsima mulle täiesti tundmatute kaaskaitsjate kontakte.
Ja kus paganama kohas Tallinnas võiks asuda köitekoda... Ja huvitav mitusada krooni küsitakse 43 lk köitmise eest? Kas tuleb teha üks või kaks eksemplari? Kas intervjueeritud kodanikele on viisakas oma töö eksemplar anda? Yeah.

Mu palavikust segane peakesekene viltuse tuka all (jõudsin oma soengut võrrelda juba kunagise menubändi Kiss liikmete omadega) on kaotanud viimase kui aruraasu.

ÖÄK. Esitlusele mõtlen tervenedes.

Edit 17.02:
Köita ei ole vaja. Saata õppejõududele ja retsensendile meiliga, printida kaks eksemplari pluss retsensendi arvamus kaasa. Slaidid mälupulgale. Seminaritööd kaitstakse juhendajatele.
Läks kohe lihtsamaks see eluke. Ja hoolikalt Humeriga öö jooksul mitu korda pestud nina kaudu on võimalik kohati isegi hingata.

loll sai just kirikus peksa

Esitasin tuludeklaratsiooni.
Kirjutasin kulude lahtrisse ülikooli õppemaksu ja eluasemelaenu intressid. Tulude osasse lisasin Notsu isa makstava elatise. Viimasel lehel selgus, et maksumaksja, tohib maha arvata vaid 50 000 eest kõikvõimalikke kulusid. Samas tulude eest, see hetkel tulumaksustamata elatis nimelt, pean ikka tasuma tulumaksu täie rauaga... Nii ei jäänud meie 120 000 intressikulust järele mitte 17 000, vaid 5800. Plaanisin selle raha tasuda eluasemelaenu põhiosana kolmekuulise etteteatamisega, ent unustasin seadusekonksu.
Pagana masendav on olla riigi mõistes rikas...

litaki!

Terapeut soovitas otsida positiivset. Veebruarihommikutes on valgust!

Kuniks kell näitas keskpäev ja mu otsene ülemus soovis üle vaadata ühe projekti kliendid.
Veerand tundi hiljem röökis ta näost lillana mulle inetusi. Alates sellest, et kõik minu kliendid võetakse ära kuni selleni, et minu tööpanus on ümar null. Ja sõna "majandussurutis" mõtlesin ma ise välja, et laiskuse taha peitu pugeda. Kui mulle miski ei meeldi, leian paberi lahkumisavalduseks printerist.

Ma ei mäleta järgevatest tundidest midagi. Olin seosetult seisnud kuskil. Lõunalt tulev kolleeg vedas mu teed jooma, kust ettevõtte pedirektor mu sama haledas olekus üleni nuuksudes värisemas leidis. Mäletan, et ta pinnis minult juhtunu kohta ja ma vist rääkisin. Mida, ei mäleta.
Ta nimetas seda lubamatuks. Tean, et nad vestlesid õhtul, kuid mingit sanktsiooni ei juhtunud. Pehmed väärtused on meil alati out olnud. Mu otsene ülemus (mees, 35+) väitis, et ei ole minuga ülekohtune olnud.
Ma ei oska siit edasi minna. Võtsin homseks tervisepäeva. Mõistan, et ei ole hoolimata mahukast kogemustepagasist mina koos nelja kuu pärast lõppeva ülikooliga tööturul ahvatlev saak. Aga ma ei tohi end hävitada mingite kuuplaanide pärast!
Helistasin terapeudile ja rääkisin. Ta sundis mind minema talveradade teisipäevakule tiimi eest - ühe mölaka tõttu ei tohi loobuda meeldivatest asjadest. Tänud, parem sai. Hea sõbranna sundis kõrval takka. Füüsiliselt pingutades mõtlesin valusad asjad läbi.
Tulemuseks ei värise ma enam. Lubasin endale Selverist tulbikimbu ja toorjuustuga täidetud paprikad. Likööripitsist maitseb Lapponia jõhvikaliköör eriliselt hästi. Hoolimata otsese ülemuse ägedast vastuseisust on homme mul tervisepäev. Selleks, et ma ei lõpetaks nööri otsas ega hullumajas. Väike Notsu ei andestaks seda mulle.

nutt&hala

Väsimus elab mu sees. Ometi on päev juba kukesammu võrra pikem - loe: pool viis õhtul ja pool üheksa hommikul on kottpimeduse asemel hämar. Kuskilt pilvenurga tagant paistab selgetel keskpäevadel isegi päike. Mina aga tahaks end teki sisse keerata ja panna pea padja alla ja lihtsalt end tühjaks ulguda.

Konkreetselt ei olegi midagi viga - iga elatud päevaga muutun vanemaks ja kogenumaks, elu ise järjest tuttavamaks ja mõnusamaks.

Praktilised asjad vaevavad - Notsu kooliminek... No kuidas panna teda veatult 12 piires arvutama, et tagada läbipääs konkursilt. Ühe tehtega ülesanded on ok, kuid tehted a´la 3+4-2 sisaldavad eksimusi. Ja kõige parema meelega lahendaks ta ise ülesandeid nagu "aita notsul leida kõik teed, mis viivad number 7 juurde" või viiruta number 9 punase pliiatsiga...
Ja mida küsitakse kooli sisseastumiskatsetel nö praktiliste teadmistena? Mis vahe on ooperil ja operetil? Sellele küsimusele vastamisega jään isegi hätta, kuueaastasest rääkimata. Ka ei tea ma perfektselt võimalikke ministreid, presidentide valitsemisaastaid ning rahatähtede tagakülje kujunduselemente...

Mu enese kool. Viimane kohtumine juhendajaga ei olnud paljutõotav. 45 lehekülge seminaritööd olevat verbaalne kõhulahtisus ning minu intervjuudepõhine lõputöö sisaldavat liiga palju otsest kõnet - pean selle ümber kirjutama jutustavate lausetega. Juhendajal on alati õigus, ka siis kui ta mu paar päeva varem saadetud tööd alles seminaris istudes üle vaatab. Kaitsmine on 27. veebruaril, enne seda saan endale refereeritava ning pean enesegi töö refereerimiseks esitama. Ja ma ei ole lugenud veel mitte ühtegi sõna inglisekeelseid teooriaraamatuid... Ma ei saa neist peale sidesõnade mitte sõnagi aru... Kui ma teaks kedagi, kes ükskõik millise summa eest mulle nende raamatute olulistest osadest lühikokkuvõtte teeks, siis ma palkaks endale abilise.
Täna on eksam turunduskommunikatsioonis ja tarbijakäitumises - kahepunktiaine, õnneks korralikult, teksti ja slaididega ettevalmistatud.

Töö. Kuidas teha kõiksekõrgemale selgeks, et aeg on selline, kus kliendid hindavad oma vajadusi ümber ning igaks-juhuks raha välja ei anta? Ning sellel toolil võib minu asemel istuda maailma parim müügimees - hetkel on nii. Räägitakse, et käskkirju "tegemata töö" eest hakkavat lendama. Vahetada kohta? Jah, ent mida arvaks tööandja, kellele intervjueeritav teatab, et kavatseb soovitavasse tööse süvenemise asemel lähima kolme kuu jooksul võtta 42 päeva õppepuhkust ülikooli lõpetamiseks:D

Eelnevast tuleb stress - õhtul ei uinu, öösel ärkan hirmuhigiselt ning hommikul ei suuda silmi avada. Uudiste valu tungib hinge, olgu see siis Belgia südametu beebitapja või lastelaipu täis maantee. Üritan teist päeva mõelda, kust leiavad elamiseks jõudu emad, kelle laps(ed) on hukkunud või pöördumatult vigastatud. Siis mõistan, et tegelikult on minul ju kõik hästi - on töö, on kodu, Väike (edukas) Notsu, ust kraapiv liikuv kompostihunnik Betti. Nälga meist keegi ei tunne ja tervis enamalt jaolt korras...
Päikest tahaks. Või palju valget lund hoopis. Maale. Linnakärast eemale. Vaikuse ja rahu rüppe. Aega iseenese jaoks.

haige bernatüdruk

Täna avastasin regulaarse küüned-kõrvad-kirbud hoolduse käigus Betti varvaste vahelt pöidlasuuruse kasvajalaadse poolkõva moodustise. Esialgu arvasin, et tegemist on halvaks läinud vigastusega - midagi teravat jalga astutud vms. Tähelepanelikul vaatlemisel on sellel asjal aga sees sinikas... Bernadest kõiketeadev Murueit ütles, et kasvajatel ongi oma veresoonkond... Ja käskis jooksujalu arstile tõtata.

Betz on varbavahet tugevalt lakkunud - pigem pruunika kulunud karvastiku pärast haige koht mulle silma hakkaski... Porise õuekoera poristele jalgadele ei ole ma tõepoolest pööranud nii suurt tähelepanu kui suvel, mil õue/tuppa liiklust reguleeris jalapuhastuslapp esikus.

Nüüd ma ei oska kuidagi olla. Lisaks igapäevastele töö ja kooli muredele on mure haiglas hinge vaakuva Ulvi-tädi pärast. Nüüd ka mure koera haiguse pärast - ja ausalt, teine mure ei ole esimesst väiksem. Nagu neetult asjatas Väike Notsugi koera ümber.

Nüüd on laps voodis külili ja nutab, et tema kallis Betti sureb ära. Noh esialgu veel ei sure, aga Murueide Fredsuga juhtunu on liialt valusalt meeles. Pealegi lootsime Bettit tuues mitmele rõõmsale eesootavale aastale.

***

Minu maailma kõige kallimat tädi Ulvit tabas täna ränk haigushoog. Arstide sõnul on kusagil tema kehas tromb. Meremeeste haigla parimad neuroloogid hoolitsevad selle lahustamise eest intensiivis.

Tädi, kes esmaspäeva pealelõunal meile Notsuga rõõmsalt lehvitas, lebas minu saabudes jõuetult kiirabi kandetoolis...
Väike Notsu on tasases šokis - juhtus kõik ju tema silmade all. Lapsed ei räägi... ja samas räägivad nende teod sõnade asemel.

Tulime koju. Süütasime küünlad, et nende valgus ja soojus ning meie mõttejõud oleks lähedasele toeks.

hullumaja puhvet

Mul on HIIR koeratoidukotis!!!!!!!! Mitte et ma kardaks et hiir 15 kg koeratoitu ära hävitaks... Ma jälestan hiiri...

Seltsimees hiirt ei häiri, et ma toidukotti raputan, tõstan....

Jeerum, palun mulle kassi. Laenan hea hiirepüüdja ööpäevaks.

isadepäev kui tujurikkuja

Lasteaias kui sotsiaalses kogumis on isadepäev hiigeltähtsaks tõstetud. Lapsed etendavad näidendi, kus Väike Notsu esineb rebase osas. Notsu lihtsalt laekus ja teatas, et tema valis, kuna rebane on lahe loom ja eelmisel aastal tõi jõuluvana sõbranna juurde rebasesaba ja sõbrannal on hiigeläge mask ka. Saab siis seda laenata. Kuu näidendituhinas möödus.

Eelmise nädala lõpus algas Notsu hädakisa - issi on vaja reedel lasteaeda kutsuda.
Olin ettenägelikult, kuu varem, hr Suurele Seale saatnud sõnumi kutsega üritusele... Kordades kõnedega sain ta liinile, vastus ühene - pole aega, ei viitsi. Siiski... Äkki tuleb, kui miskit paremat teha pole...

Lõpetuseks panime eelmisel reedel isale teele kaardi ja sügisese foto Notsust. Mina olin vaid postitaja rollis - Notsu teades minu tõrjuvat suhtumist saabus pakitud ümbrikuga, paludes vaid aadress peale kirjutada...

Täna jätkasime Notsuga arglikult teemat - äkist võiks tulla vanaema ja kutsuks hoopis sel aastal boonusena kaasa ühe toreda sõbra... Aga Väikese Notsu soov on vankumatu - isadepäeval ei käi ju lasteaias vanaemad. Tõsi:(

Ja nüüd olen ma nõutu - ühelt poolt surub lasteaed peale pereväärtusi. Mida aga teevad emad, kel ei ole lasteaia peole saata ei isa ega vanaisa? Et lapsel etenduses kandev roll, ei saa sel vastikul reedel ka lasteaeda minemata jätta?

austusest üliõpilase vastu

Mida pidasid Hovland jt eduka veenmise aluseks? Milliseid nimetatud ideid saaksid kommunikatsioonijuid/ajakirjanikud või reklaamiloojad tänapäeval kasutada? Miks?

Vastus nendele toredatele ja võiks isegi öelda, et huvitavatele ja praktilistele küsimustele peitub Tartu Ülikooli üliõpilasserveris ÕIS.
Peaksin välja printima 18 lk inglisekeelset teoreetilist teksti.

Ma ei irise, et esimesele küsimusele kirjalikuks vastuseks lugesin 7 lk Lasswelli kirjutatut sõna otseses mõttes sõnaraamatu abil. See, et ma ei valda piisaval määral erialast inglise keelt, on minu personaaldraama. Eriti draamaks muutub see, vaadates ülemisel korrusel lugemist ootavat 5000 inglisekeelset lehekülge lõputöö valmimiseks...

Küll aga solvab mind, et õppejõud on teinud 23 mb faili pdf-i. Selle printimiseks kulub tunnike... Ja arvutis lugeda on nii paganama ebamugav - õppejõud on skänninud raamatu sisse alates esimesest leheküljest. Järgmine vajalik lehekülg asub aga arvutis ülejärgmisena. Ja kui sinna lisada kehv inglise keel pluss täiesti puudulik skännimiskvaliteet, kaob mul igasugune isu oma kolme punnikest saada... Selle aineta aga ülikooli ei lõpeta...

Okei. minul on neid materjale vaja. Ja äkki ma virisen asjatult, kuna õppejõud on ju "niigi minu jaoks materjalid juba õppeinfosüsteemi tõstnud - mugav on tänapäeva üliõpilane...". Paraku pean ma eelpooltoodud põhjustel siiski minema raamatukokku vajalikku materjali otsima. Ja armastet õppejõud võinuks oma aega millelegi paremale kulutada. Üliõpilane on ka inimene nii uskumatu kui see ka ei tunduks.

Eh. Taas on saabunud hetk, mil tunnistan - mina ei jaksa ülikooli lõpetada. Nimelt punktina kaks avastasin, et mu kaks aastat ettevalmistatud lõputöö teema ei kanna. Lihtsalt ei kanna ja kõik.

kuidas õpetada õigekirja?

Fantaasiavaene ema võtab raamatu, et lapsele teha etteütlust. "Kissellikad" oli üks mu lapsepõlve lemmikutest.
Teineteisele järgnevad laused: Pille käib koolis. Suur vend Jüri käib ka koolis.

Esimese lause kirjutab Väike Notsu vigadeta. Teises lauses on sõna "käib" kirjapilt muutunud. "Kääip", maalib Väike Notsu ülima hoolikusega oma 16-joonega vihikusse. "Kõik on ju õige", ütleb ta täiesti tõsiselt, kui palun kirjutatu ette lugeda.

Seda, et mõnikord täht või paar keskelt puudu jääb. ei maksa üldse mainidagi.
Ja vahetevahel kaotan ma igasuguse lootuse. Nots vaatab oma tumepruunide silmadega siiralt otsa ja kordab: "Jookseb, laulab, kirjutab, mängib, jalutab - need sõnad lõppevad kõik nõrga "b-ga". Seejärel kirjutab ta täiesti rahulikult "naerap" ning lisab, et seda ei olnud ju eelnenud loetelus...

Saaremaa laevakompanii kommentaar

Jätkuks: sellele ja tollele

Tere

Meil on väga kahju, et Teiega laeval selline vahejuhtum aset leidis, mille käigus sai kannatada Teie tervislik seisund.
Kõigil parvlaevadel on olemas EV seadusandlusega kehtestatud nõuetele vastavad esmaabiapteegid ja laeval on olemas ka spetsiaalse väljaõppega sertifitseeritud esmaabi andmise oskustega isikud. Kõik laevajuhid läbivad eriväljaõppe ja igas vahetuses on tööl isik kes suudab vajadusel esmaabi anda.

Täpsustasime Teie juhtumi asjaolusid ja selgus, et baaritöötajad tegid kõik endast oleneva ja sel hetkel vajalikuna tunduva. Teie probleem ei olnud töötajate hinnangul nii tõsine, et kohale kutsuda täiendav arstiabi.
Geel mida teie põletusele pandi on spetsiaalne Aloe Vera põletustele määritav geel, mitte mingi lihtsalt kosmeetiline vahend. Lisaks pakuti Teile haavale asetamiseks külmi esemeid.
Kui Teile tundus, et sellest ei piisa ja vajate tõsisemat arstiabi, siis tuleb seda kindlasti öelda. Laevale on võimalik vastu kutsuda ka kiirabi, mida vajadusel alati tehakse.

Soovime Teile kiiret paranemist.

Lugupidamisega

XXXXX
teenindusjuht

OÜ Väinamere Liinid
klient@laevakompanii.ee
XXXXX

*****************************************************************
Kurat, enam ei kommentaari. Tänud lausvale eest, pr teenindusjuht.
Asusin just toetama Saaremaa püsiühendust.