Eile hilisõhtul kui Bondi eelesilinastuselt tulime, krõbisesid puulehed saabaste all. Katsin eile viimase kaunilt õitseva roosi ajalehtedega hoolikalt kinni. Pr Betti üritas tuppa, põrandakütte peale sooja, tungida. Peale poolt tundi lösutamist otsustas ta siiski õue kasuks, jättes maha suured käpajäljed. Tõstsin kressipoti tuppa - päevad on veel soojad.
Täna hommikul ongi maa valge ning autoaknad härmas.
Suvi lõpeb minu jaoks esimese öökülmaga. Lillad karikakra-sarnased kollase südamega lilled, mille nime ma ei tea, õitsevad veel. Esimene külm neid ei võta.
Aga maa on valge ja hanede minekut märkasime juba eelmisel nädalavahetusel.
PS. Bond on äge. Vähem kostüüme ja suursugusust kui eelmises filmis, mille otsese järjega on tegemist. Rohkem aga on efekte. Vaidlesime tagasiteel, kas pöörast tagaajamissõitu, mida esimestes kaadrites näidati, oleks reaalselt samuti võimalik sooritada. Fordi ülikonnad istuvad suurepäraselt ja actionit on iga mõne minuti järel. Igati nauditav film.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar