laupäev, 8. november 2008

sõda hiire vastu

Hiir, kes eile ülbelt pr Betti nina ees koerakrõpsukotis maiustas sai tänasest endale väärilise vastase. Naabrite Pätu, hüüdnimega Mammi, peab meil pruukosti eest hiirevahti. Kleenukese kondiga kass, kel karv säravmust. Huulte vahelt piiluv keel annab talle uudishimuliku ilme. Valgete käpaotste ning triibuga ninal meenutab ta punasel sohval mõnusasti nurru lüües meie BB-t.

Meile jõudis Mammi jopepõues. Üle ukseläve astudes võttis ta suuna sirgelt krõbinakausi poole. Ukselt piidlev bernardiin ei huvitanud teda karvavõrdki. Pr Betti, nähes, et ta kassile pinget ei paku, kaotas Mammi vastu igasuguse huvi mõne minutiga.

Tänase tegemisena sai suletud uksealune. Piida ja põranda vahel laiutavas viiesentimeetrises vahes oli senini vaid makroflex, millest uuristasin läbi pesumasinavooliku.
Nüüdsest on vahe betooni täis valatud.
Ja soojem sai.

1 kommentaar:

  1. me saime paari aasta eest oma hiirtest lahti lõksudega. algul arvasime ka, et on ÜKS hiir... püüdsime kinni aga üle kümne.

    lõks on muidugi kurb, aga hiirega koos elada tõesti ei taha.

    VastaKustuta