Lasteaias kui sotsiaalses kogumis on isadepäev hiigeltähtsaks tõstetud. Lapsed etendavad näidendi, kus Väike Notsu esineb rebase osas. Notsu lihtsalt laekus ja teatas, et tema valis, kuna rebane on lahe loom ja eelmisel aastal tõi jõuluvana sõbranna juurde rebasesaba ja sõbrannal on hiigeläge mask ka. Saab siis seda laenata. Kuu näidendituhinas möödus.
Eelmise nädala lõpus algas Notsu hädakisa - issi on vaja reedel lasteaeda kutsuda.
Olin ettenägelikult, kuu varem, hr Suurele Seale saatnud sõnumi kutsega üritusele... Kordades kõnedega sain ta liinile, vastus ühene - pole aega, ei viitsi. Siiski... Äkki tuleb, kui miskit paremat teha pole...
Lõpetuseks panime eelmisel reedel isale teele kaardi ja sügisese foto Notsust. Mina olin vaid postitaja rollis - Notsu teades minu tõrjuvat suhtumist saabus pakitud ümbrikuga, paludes vaid aadress peale kirjutada...
Täna jätkasime Notsuga arglikult teemat - äkist võiks tulla vanaema ja kutsuks hoopis sel aastal boonusena kaasa ühe toreda sõbra... Aga Väikese Notsu soov on vankumatu - isadepäeval ei käi ju lasteaias vanaemad. Tõsi:(
Ja nüüd olen ma nõutu - ühelt poolt surub lasteaed peale pereväärtusi. Mida aga teevad emad, kel ei ole lasteaia peole saata ei isa ega vanaisa? Et lapsel etenduses kandev roll, ei saa sel vastikul reedel ka lasteaeda minemata jätta?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
ühelt poolt on tore ju, et niimoodi pereväärtustele rõhutakse, teisalt on aina rohkem ju neid lapsi, kes ei ela mõlema vanemaga koos ja kelle teine vanem ei ole asjast huvitatud. kuidagi võiks sellele ka mõelda, jah.
VastaKustutaeelmisel aastal käis meil vanaisa platsis. sest isa lihtsalt keeldus tulemast, kuigi laps palus. sel aastal ei ole õnneks mingit suurt isadepäevaüritust plaanis.