spordisokkides koeraplika

On´s bernhardiini näol tegemist nii rumala või vastupidi targa koeraga, igatahes on kaks käpasidumist sujunud ilma igasuguse probleemita. Raseerimine kahjuks ei õnnestunud - ilmselt ei ole ziletitootjad arvestanud lumekoera tiheda ja pakksu karvaga. Lõikasin maniküürikääridega karva maha ja määrisin ravimi peale. Betti kannab Väikese Notsu väikseks jäänud valget trennisokki kärtsroosa kirjaga "Adidas":) Mässisin soki toidukilesse - nii tundus olevat parim - kummiku mahutamine ei tulnud kõne alla. Õnneks ei ole Betti avaldanud kordagi soovi sokki jalast näkitseda.

Viimasel ajal öösel rahutult ja näiliselt põhjuseta haukunud koer veetis tänase öö pörandaküttel mõnusasti magades. Hommikul, esimese pereliikme ärkamisel, vaadanud ta tuhmil pilgul laetule süütajat, porisenud pahuralt, ning sammunud pimedasse esikusse. Et sinna maha prantsatada ikka.

Mind ajab alati muigama tema pikali laskumine. Seda on parim viis kirjeldada kui kõigi nelja jala korraga alt vajumist, misjärel raske, arvatavalt pealt 70 kilone keha vastu maad matsatab ning häälekalt koriseb.

Avastasin, et lumetorm on koerakuudi heinad muutnud kõlbmatult niiskeks. Ostsin poest jäneste söögiks mõeldud hirmkalli heinapaki. Selle pakikesega ei õnnestunud mul aga isegi üht kuudinurka katta... Vajaksin hädasti üht musta prügikotitäit heina koerale. Talumehed ilmselt koormakaupa müüvad:(