bernhardiinikarneval

Võtsin Thela ja Murueide juttu tõsiselt ning helistasin kohe hommikul Väikese Notsu lasteiakaaslase loomaarstist isale.

Arsti juures käik Bettile meeldib - eelmisel korral sai ta terve peotäie hirmhästi lõhnavaid krõbuskeid, üle-eelmisel korral lihatüki. Täna muutus Hesburgeri drive-tüdruku nägu oluliselt kui ostetud hamburger otse koera hiiglaslike ripplõugade vahele rändas. Mis teha kui berna ainus fetiš on ohjeldamatu söömine. :)

Õhtul selgitame Molukesele raseerimise põhitõdesid. Ilmselt samuti kui teisigi uusi iluvahendeid, tahab ta ka kaetud teraga ziletti tutvumiseks esmalt nuusutada. Seejärel tuleb rääkida ja rääkimise ajal raseerimine teostada. Tundub lihtne, eksole.

Järgmisena saab käpp kaetud Fuciderm-salviga ning lakkumise vältimiseks paneb Betti jalga soki. Et Betti tahab õues viibida, peame soki peale leidma ka saapa. Et üks saabas jätaks kentsaka mulje, tuleb koerale väljastada ka teine:)

(Tõenäoliselt kasutame Väikese Notsu kunagist kummikut nr 20, kui see vaid säärest jalga mahuks... Variandina 2 on kaalumisel toidukile, mis läbipaistvana sokil kenasti särada laseb) Ning lõpetuseks, vältimaks Bettikese lahtiriietumissoovi tuleb jalanõu koerakoiva külge kindlalt kinni teipida.

Esimesel korral, oletan, ei osuta üldiselt leplik Betti mingit vastupanu.

Aga riietumisprotseduuri tuleb teostada 2x päevas kahe nädala jooksul!!!
Alles seejärel tuleb otsus - kas tihke moodustis annab tagasi või võetakse käsile lõikus. Bernale on 6-8 aastat aastat väga soliidne iga ning Betti oma varjupaigaminevikuga on "ajaloota koer". Äh. Sellele kõige halvemale, lõikusele, ei tohigi ma tegelikult mõelda.