talverõõmud Haanjas

Paar-kolmkümmend aastat vanadel jõulu/nääri/uusaastakaartidel on tihti kujutatud lumist metsateed. Paksu lumekoormat kannavad okaspuud, lehtpuud on külmast härmas ning teid ääristavad hanged.

Just selline vaatepilt avanes hommikul Haanjas ärgates aknast. Ma ei ole pea paarkümmend aastat Võrust lõuna pool talvel ööbinud. Et siin, põhja pool, on talved hoopis lumevaesemad, siis oletasin, et selliseid talviste metsateede pilte enam Eestimaal ei kohta.

Notsu nurus end taas suusatama. Usun-loodan, et äge faas kõrvapõletikust on möödas - tegime lisaks üleeilsele 2+2 km eile ja täna juurde 2+3 aeglast ringi. Manitsesin Notsut pigem aeglasemalt ja rahulikumalt võtma. Tegelikult said minu suusad viimati määritud enne eelmise hooaja algust ning tegin keppidega tööd ka languste lõppudes. Tõusud olid ränkrasked... Nii ei valmistanud minu kannul püsimine Notsule vähimatki raskust. Tubli on ta tõesti - Haanja järskudel laskumistel jäi ta reeglina jalgadele (kui üks erandlik kukkumine 3 km suurest laskumisest välja arvata). Rajapõhi oli jäine ning tänaseks oli rada üldjoontes üsna ära sõidetud-kukutud. Maha matsatanud Notsut oodates nägin samas kukkumas ka suuri mehi - kui jälg ootamatult kaob, on jube vastik.

Jõuluvana toodud lumelauale jõudis Notsu kahel õhtul. Esimest korda proovisime laugel langusel. Tulemus osutus üllatavaks. Aastad suusatrennis on Notsule andnud tohutu tasakaalutunnetuse. Paar nädalat tagasi uisutamine, seekord lumelaud, jalad kammitsetud, tüdruk püsib probleemideta püsti.

Päev hiljem Haanja spordikeskuse järsul kelgumäel tegime esimese tehnikatunni. Selles pisikeses plikas on peidus hirmsuur jonn. Väidan, et just kanguse mõjul ajas ta minu abistava käe pea otsekohe eemale ning pusis üksinda tagumisel kandil allasõitu. Klambrite avamine on tal selge, sulgemine samuti. (Kõrvalise abiga saab kinni lihtsalt kiiremini.) Väidan, et kiiver kuulub tema puhul kohustusliku varustuse juurde -arvatavasti õpib ta sõitma veel sellel hooajal ning traumad on lauaspordi puhul liigagi tavalised.

"Aaaaaga kas me Kuutsemäele ei pööragi," protesteeris Notsu Otepää teeristis Võru maanteel.
Mul ei ole selle vastu mitte vähimatki, loodetavasti on teismeikka jõudes üks hängija vähem.