nädal vahetus. jälle

Reedest pühapäevani ei jõudnudki ma kodust välja enamaks kui 1) lähim ehituspood 2)Notsu sõbranna - kuueaastased käivad mõnikord vanemate jalust varjule.

Ülejäänud kaks ja pool õhtut kulus prügila sorteerimisele ja remontimisele. (äravisatud nukuköögiga jäin siiski vahele - unustasin koti viga saanud ning minu arvates mängukõlbmatu köögiga prügisse viia ning koju saabunud udusireen ähvardas ära visata kogu minu toa sisu kui köök otsekohe oma kohale tagasi ei lähe:)))

2001. aastal sai kõigepealt valmis (loe: katus peale ja seinad kinni) meie kodu ülemine korrus ehk kaks väiksemat ja üks suur magamistuba. Vähemate ja suuremate muutuste käigus on kaks neist saanud uue sisu või näo. Vaid üks, minimaalselt korda tehtud tuba, Notsu oma, on säilitanud algupära ehk kassikeste ja hiirekestega Ukraina pabertapeedi.

On ime, et meist ei ole saanud allergikuid. Seinu ja lage kattis valge ehitustolm segamini tavalise halli tolmuga. Ometi võin ma tunnistada, et suurpuhastust koos seinte ja lagede tolmuimemisega on siiski kord aastas tehtud.

Igatahes. Päev värvimist koos tapeetimise ettevalmistusega. Üllatuslikult lahenes peaaegu ise ka probleem siseustega. Nimelt on meie kodu seinad paksemad standartsetest ukselengidest. Nii olid uksed paigutatud ava keskele - Notsu isa küll lubas, et ükskord, viimistluse käigus, tõstame nad ümber. Aga nii jäi. Ja uksed jäid viimistlemata ka:) Ja tegelikult on mul aastaid varnast võtta ukseavale kirjutatud spikker tubade ruutmeetrite ja kõikide küljemõõtudega:) Nüüd enam mitte - uksed on lõpuks oma paigale tõstetud, tasakaalu looditud ning iluliistud ühenduskohti katmas.

Tapeetimine on kahekesi hoopis lihtsam kui üksinda. Notsu toa esimese seinakatte panin enne lapse sündi seina päris üksinda, kulutades sellele terve töönädala vabad õhtud. Ilma segava kõhukeseta oli nüüd muidugi lihtsam. Ja kahekesi hoopis lõbusam. Kuniks üks allkorrusel liimi paanile plökkas, silus teine paanid kinni. Tapeedilabidas on üks tänuväärne töövahend - varem olin ma pigem harja-lapiusku. Ühe seansi jaoks kulus nii täpselt kaheksa minutit. Nelja tunniga oli tapeet seinas, lisaks kergem koristus. Kolimine koos suurema äraviskamiskampaaniaga jääb mingile õhtule, mil oma prügimäge kiivalt kaitsev udusireen vanaema juures on.

Nüüd on ülemisel korrusel kaks teematuba - soliidse ning tuhmi kaelkirjakutega kaetud kaetud raamatukogu-külalistetuba hüüdnimega Aafrika ning Väikese Notsu kuldsete lõvide-tiigrite ning pärismaalaste kilpidega "dzungel". Nüüd ei sa me kassi võtta, arvas Notsu hommikul lasteaeda sõites. Kassid kardavad ju lõvisid, vihjas ta oma uuele tapeedile. Noogutasin nõustuvalt - Liisu kombetuse tagajärjed lõhnasid eile õhtul taas jäledalt. Kassipissihais naaseb veel aastaid vähemal või suuremal määral iga põrandapesuga.