esmaspäev, 10. august 2009

Augustipäikese punanahad

Ka augustikuus võib koduses Eestis totaalselt ära kõrbeda. Kaks suurepärast suvepäeva laiul suisa sundisid hommikul sadakond meetrit randa jalutama ning purjelauda/ujumisrõngast/surfidelriini haarama. Ka lihtsalt lugeda oli mõnus (Sofi Oksanen, "Puhastus"). Vahepeal ladusime oma maa kaugeimale lapile kividest "muuli". Nii moodustus tilluke soe bassein, mille vee tõusuvesi puhastab. Loksusime nii laupäeval kui pühapäeval vees tubli neli-viis tundi. Tänase öö veetsin erinevatesse kreemidesse mähitult. Voodilinaga kokkupuude teeb nahale haiget. Parim viis magada olnuks mind alasti juukseidpidi lakke riputada:)) Mõned aastad tagasi tihedate soojamaareisidega omandatud päikesekarastus on kaduma läinud... Pean endale ilmselt päevituskreemi soetama.

Mulle meeldib mõelda, et laiule sõites läheme külla. See rannamaastik ongi ju koduks erinevatele loomadele. Ja susservusser vallamehed rajasid keset kõiki kaitsealasid endale lihtsalt joomla.

Kohatud huvitamavaid isendeid:
* Rasvane halli kasukaga jänes hommikukepslusel pilliroos.
* Üllatunud mügri. "Lammutasime" tema tiigiäärse kindluselamu eterniidihunniku all.
* Helerohelised prisked konnad tiigis (Oh, armas õpetaja Haru, nüüd on mul küll veidi kahju, et Eesti konnaliigid vaid kontrolltööks pähe õppisin)
* Sisalikupere - ilmselt minu puhastustöö tulemusena kolisid nad käimla põrandalt selle alla.
* Erinevad veelinnud. Njah. Ma unustan ikka ja jälle linnuraamatu koju. Kindlalt eristan teistest luike:) - nende arvukus meie rannal on meeletult suur.
* Rohutirtsud. Augustiöös siristavad nad eriliselt valjult.

Rannaniit õitseb endiselt värvikirevalt. Ma ei oska paraku kõiki taimi nimepidi nimetada. Osad liigid on tõenäoliselt ka kaitsealused. Korjasin talvevaruks raudrohtu ning mugisin põldmarju. See vaatepilt päevitusriietes ja põlvini kummikutes suvitajast võis muigama ajada, ent meie rannakarjamaal on ussid (okei, roomajad) pidevad asukad.

Tõstamaal toimusid vallapäevad - külastasime "Unustatud mõisate" tuuri raames taas Tõstamaa mõisahoonet. Täna asub selles majas kool. Vald on eurorahade toel selle uhke maja taastanud. Mitme ruumide põrandadki on originaallaudadega kaetud, lae- ja seinamaalidest rääkimata.

Tegime ka väljasõidu Ermistu järvele. Suurte kalaretk ebaõnnestus, kuid lastel õnnestus püüda mõned väikesed ahvenad. Üks kohaliku pere kass sai kõhu täis.

Pühapäeva õhtul rõõmustas mind isiklik ema tuues suure karbitäie musti sõstraid. Veetsingi unetu öö toormoosi valmistades. Sügavkülmikusse lihtsalt enam ei mahu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar