Mul puuduvad igasugused ideed lapse lõbustamiseks. Ta lihtsalt istub kodus ja viriseb. Aeg-ajalt helistab mulle ning kurdab igavust. Ja joonistada ei taha, värvida ka mitte. Õues olla ei taha ning lugeda samuti. Tuba ei taha koristada ja eilsel kepikõnnil hakkas niutsuma juba enne Glehni parki jõudmist.
On kaks asja, mis teda rõõmustavad - multikad, mille vaatamiseks paneb ta äratuskella helisema kella kuueks. (Just. 6.00. Loomulikult ta ei ärka, vaid vajutab unesegaselt kordusele ja siis see pläriseb ja pläriseb ja pläriseb...) Teine sobiv teema on kassi solgutamine. Vaene Miumiu on saatusega leppinud - lõputu sügamine võib tema pikale karvale isegi mõnus olla.
Aga mina olen väsinud klouni mängimisest. Arumaeisaa, siit ja sealt on kuulda kui tore on suvi. Minu laps aga ähvardas just igavusse surra:S
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Selliseid perioode esineb täiskasvanutelgi. Läheb mööda.
VastaKustutasõbrannad on selliseks juhuks. seitsmene võiks seda juba teada
VastaKustutahttp://www.positivediscipline.com/articles/Boredom.html
VastaKustutaVäga head soovitused seal, ma ise küll kasutan pidevalt. Mulle ka helistatakse tööle igavuseprobleemi tõttu...
Ingrid
Täpselt meie pere stoori. 7-ne ja 10-ne võiksid kasvõi omavahel mängida. Aga ei - ikka käib üks lõputu soigumine, kuidas neil on niiiiii iiiigav.
VastaKustutaPoisi äratuskell "läks katki", nüüd saavad kõik rahulikult hommikuti vähemalt 8ni magada...