reede, 4. september 2009

Uusi tuttavaid, olude sunnil

Pealelõunal hakkas ülakorruselt kostma rahulolematuid hääli. Esmalt väljendus see kõrgenenud hääletoonis, seejärel paukusid uksed, siis saadeti kedagi peenematesse paikadesse ning ukste paukumine tihenes. Nimelt oli pubekas otsustanud otsekoheselt selgitada,et sõidab nädalavahetuseks külla emale ja vanadele sõpradele. Segav element - paistes jalg ning kellegi dr Fjodorovi määratud režiim on mõeldud lollidele...
Olukord muutus inetuks, sest närvid olid ka saadetaval. Kui närvidele lisandus äkkviha, siis saabuski tulemus - seatapukisa meenutav hääl. Minu ülemisele korrusele jõudes nuuksus pube lohutamatult voodinurgas ning tema isa sinetas äiksepilvena. Muidugi segati teemasse ka pube ema. Pidasin paremaks Notsu oma tuppa kupatada ning ise kööki taanduda. Ülakorruse äike ei leebunud ka tunni ega pooleteise pärast. Inetute sõnadega sõnumid kandusid ja kandusid kaableid mööda ühest Eesti otsast teise...

Kodurahu huvides võtsin ise kõne emale. Vestlesime pool tundi. Kuigi otsa avasin mina, selgus, et ka teisel poolel polnud vaenu, pigem hirmud. Ta ei olnud sugugi "ühe jala ja ühe silmaga nõiamoorist eks luua seljas", nagu teda iseloomustatud. Empaatiliseks osutus hoopis. Meie vaated kattusid, kuigi mõnes asjas jäime sõbralikult eriarvamusele. Nüüd on meil kommunikatsioon nii üla- kui alakorruse kaudu. Leppisime kokku, et võime mure korral teineteisele helistada 24h ööpäevas.

Pube? Ema helistas ning selgitas talle olukorda uue info põhjal. Tips on endiselt solvunud teda tabanud äkkviha üle. Samas kuulsin tüdrukuid kilkamas ja mängimas, nii et loodame parimat.
Esimene maailmasõda näib sedakorda raugemas olevat.

5 kommentaari:

  1. Uhh see pubekate viha on hullem kui tornaado :)). Aga läheb väga kiiresti üle ka:D
    Mul ka siin kodus 1 pubekas, kelle uksed pauguvad ja kelle suust aegajalt ikka vägagi vängeid ütlemisi kostub - aga ma vist juba immuunseks muutunud ja lasen ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Ja nüüd kus pubekas nädalas 5 päeva ühikas veedab - tunnen isegi puudust nendest äkilistest tormihoogudest:)

    VastaKustuta
  2. Hmh. Ma arvan, et Liisu kanaemanduse artikkel käib nüüd selle kirjatüki kohta siin küll 100%. Pubena oleks ma su blogi lugedes päris solvunud. Pube isana... võimalik, et samuti.

    Miks sa sellest kirjutad?

    VastaKustuta
  3. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  4. Kaur, naiivne oleks ju arvata, et meie "ansambli" kokkumäng hakkab ebakõladeta toimima. Sain eilsest õppetunni pubekaga suhtlemises. See on mulle päris uus kogemus. Ja mul on liitlane - inimesest, kellest ma seda väga ei julenud loota. Ka eelarvamustest ülesaamine on õppetund.

    VastaKustuta
  5. Laborihiir, mis see sinu õppetund siia puutub? Ma lihtsalt hoiatan, et pubeteemadel / "ansamblist" kirjutades võid sa saada uue ja palju valusama õppetunni. Oled sa kindel, et tead, mida teed? Kas nad teavad su blogi, loevad, kas eeltsensuur ka on? Ilmselt mitte?

    (Mul on sarnane laks käes, aitäh.)

    VastaKustuta