esmaspäev, 5. oktoober 2009

õunamahlaralli purgipuuduse tingimustes

Lõunaosariikides valitseb õunauputus. Nii on ka meie Võru-vanaema aias sadade kilode kaupa õunu nii puu otsas kui ka puu all. Osa on jõudnud juba kompostihunnikussegi. On ilmselge, et kolme hiigelsuurt ja mitut väiksemat puud me tühjaks süüa ei suuda.
Sortide nimed ei ole vanainimesel enam meeles ja noorem põlvkond teab täpsemalt vaid kahte - Valge Klaar ja Kuldrenett. (Viimast nimetavad nad omakeskis küll Kuldseks Retsiks)
Nädalavahetuse plaan nr 1 oli kuuri all kokku monteerida õunapress. Olime mõttes tegevuskava paika pannud - Väikseim korjab õunu, kaks suurt pressivad ning vanaema paigutame hea tervise korral pliidi ette kuumutama. Kaalusime toore mahla Tallinna vedamist ning vastandasime seda kaheaugulisel elektripliidil kohapeal kuumutamisega. Saabusime üsna naljaka killavooriga - hunnik tühje puitkaste talveõune säilitamiseks ning mõned plastikkanistreid mahla transportimiseks.
Kaheksakümnekahe aastane kahest suvisest operatsioonist taastuv vanaema suutis meid totaalselt üllatada. Nimelt oli ta paari noorema sugulase kaasabil valmis pressinud üle saja liitri mahla, millest meie saabumishetkeks kuumutamata vaid üks karratäis. (Kard tähistab tõenäoliselt võru keeles piimanõud) Jätsime sada liitrit maale keldrisse ning kaasa võtsime vaid kuumutamata mahla. Vanaema demonstreeris uhkelt ka keldri muud sisu - õunamoosi ja astelpajulisandiga õunamoosi. Mis valemiga ta umbes viiemeetrise üldkõrgusega vitspeenikese astelpaju küljest umbes kolme meetri kõrguselt marjad kätte sai, jäi teadmata. (Tõenäoliselt on ta salaja õhuakrobaat.)
Tegime hoopis sauna korda. Enam ei pea vanaema end pesema köögis, vaid saab sauna (võrupäraselt siis "sanna") kütta, seal leili visata ja vihelda. Lõhkusime välja ohtlikult mädanenud ja lääpa vajunud saunapingid ning asendasime need plastiktoolidega, millele niikuinii pidi talveks koha leidma. Notsu veetis oma laupäeva Elva kandis ATV-krossil võistlevale sõbrale häälekalt kaasa elades.
Meie, suured, lõpetasime laubase õhtu traditsiooniliselt Vällamäe kõrval Tilgamäe talu saunas. (Mnjaa, tiigivesi on nüüdseks ikka raudkülm)

Tallinnas avastasin, et õunamahla ei ole kuskile panna. Minu kolmeliitrised, kui neid kunagi üldse olnudki on, paiknevad kadunud asjade hulgas. K-Rautas enam ei müüdud. Ja kohta, kus asuks klaastaara kokkuost, putka ja tädiga, mitte automaatne, ma Tallinna linnas ka ei tuvastanud. (Balti jaama turul ei olnud ja kõrvalasuva Säästumarketi juures ka mitte. Ja Nõmme turule vaatama minna ma ei jõua)
Ma vajan hädasti kaheksat kolmeliitrist purki! Mul ei ole õrnemat aimu, mis need maksavad - müüja saab hinna öelda. Võib mulle helistada, e-postida või siia kommentaariumisse kirja panna. Ja mulle võib ka öelda, kus ostetakse taarat kokku (ju nad mingitel tingimustel müüks ka) Isegi koduukse taha võib purgid tuua:))) Ma ei taha ju kallist kraami maha valada:S

5 kommentaari:

  1. Pane mahl plastpudelitesse, näiteks kaheliitrised kokakoola vms pudelid. Ainult väga kuum ei tohi mahl kallamise hetkel olla, muidu toimib mu meelest isegi paremini kui purkidega mässates (sest neil on mugavad keeratavad korgid ju kah olemas). Pudeleid ma saaksin Sulle anda ka, kui tahad, just on kogunenud terve kotitäis taarapunkti viimist ootama.

    VastaKustuta
  2. Superboxis oli purke küllaga, mitmes suuruses.
    Pudeleid ma paraku Sulle anda ei saa, lähevad endal käiku, meil käidi keskmaal õunaraksus ja nüüd ma kah siplen nende otsas...

    VastaKustuta
  3. Tundub, et ma olen ainuke inimene EV-s, kellel pole varutud ainsatki liitrit õunamahla :D

    VastaKustuta
  4. Mul ka pole. Lihtsalt pole aparatust ja aega. Aga see-eest on õunu tohutult. Õnneks leevendavad süümekaid hobused:) Neile õunad tohutult maitsevad.

    VastaKustuta
  5. Tänud, Kaja. Mahl on villitud!

    Kui laar ka lõunaosariikidest Tallinna jõuab, võivad Metsapiiga ja Thela mu poole mahla jooma tulla:P

    VastaKustuta