Töötukassa võimalustest, töötu näitel

Lugesin Ekspressist Margit Adorfi seiklusi töötukassas (veebiversioonis ei leidnud).
Masendav asutus. Hale hakkas neist, kes seal kord kuus käivad. Ja mis seal salata, hale hakkas ka neist, kes seal töötavad...

Minugi meesisend on alates aasta esimesest päevast töötu. Midagi katastroofset see meile (esialgu) ei tähenda - töötukassa hoolitseb tema sissetuleku eest, mina ju käin jätkuvalt tööl.
Töötukassas käimine olevat aga meesisendi sõnul tragikoomiline tegevus.

Esimene käik Töötukassasse läinud untsu - nimelt olnud juba järjekorranumbrist näha, et reedese lühikese tööpäeva jooksul ei jaksa ametnikutüdrukud ootajaid teenindada. Esmaspäeval sõitsime hommikul Töötukassast mööda ning võtsime järjekorranumbri. Teekond Endla tänavalt minu töö juurde ja tagasi kestab tipptunnil umbes pooltunni jagu - selle võrra sai ta vähem ukse taga olla. Kogu saba kestnud ca 2h, püsti seistes. Igatahes said dokumendid esitatud, kuigi nende esitamiskeskkond jätnud soovida.

Naiivne värske töötu tegi eelnevalt kodutööd - planeeris ametnikult küsida esmalt ettevõtluskoolitust, mille käigus koostada äriplaan, et taotleda 70 000 raha ettevõtluse alustamise toetust. Äriidee olemas, juba alustamaski. Et töö kaotamine oli varasemalt teada, nö "lahtise kuupäevaga", siis planeerisid tulevased partnerid oma finantse: üks võttis kodu tagatisel pangalaenu, teine plaanis töötuks jäädes kasutada alustava ettevõtja toetust... (Kuidas olla kindel selle toetuse saamises? Lihtsalt tuleb koostada võtta kursust täie tähelepanuga ning koostada väga korrektne äriplaan.)

Esimesel kohtumisel olla ametnik öelnud, et ettevõtluskoolituse alane riigihange alles kestab, lohutanud, et meesisend saab ju korralikku hüvitist ning lootnud, et ehk järgmisel korral.
Paraku osutus järgminegi visiit pettumuseks - sõita kesklinna, parkida auto, kõndida ametniku juurde. Ja võtta vastu teadmine, et... koolitust jätkuvalt ei saa... Ametnik lohutanud, et hüvitis on ju korralik ja kohtumiseni märtsis...

Kaks nõuannet siiski antud - registreeritud ettevõtluspäevale (olevat tasuta) ja soovitatud alternatiivset ettevõtluskoolitust, mis olevat küll tasuline (700 krooni), kuid andvat samuti võimaluse toetusi taotleda.
Tuli meesisend rõõmsalt koju, helistas alternatiivsele atesteeritud koolitajale. Selgus, et kursuse maksumus ei ole mitte 700 vaid 9500 krooni. (Nojah, paarkümmend töötut saavad jah 700-ga, kursusele registreerimine olevat aga lõpusirgel ja 700-ga liitumiseks peaks olema ikka "väga vinge põhjus".) "Rääkis minuga nii nagu kolmeaastasega", solvus meesisend, ent läkitas nõutud motivatsioonikirja teele.

Meesisend on ooterežiimil:
Ootab äraütlevat kirja alternatiivselt koolitajalt. Sest tõesti, kursus on komplekteeritud (Info kontrollitud mitteametlikest kanalitest). Pommitab aeg-ajalt oma kontakti Töötukassas kõnede ja e-kirjadega - kas ehk on alanud registreerimine päästvale ettevõtluskoolitusele? Vahepeal sööb isuga kogu pere ajusid - ootaja aeg on pikk.

Samal ajal otsime võimalusi, et oleks JOKK - ehk saab planeeritava ettevõtte alguses registreerida ajutiselt minu nimele, et saaks alustada... (Tegutsev ettevõtja stardiraha ei saa)
Paraku ei leidnud ma Töötukassast ehk paberimäärijate armeest mitte ühtegi endist klassi- kooli- ega ülikoolikaaslast, kellelt infi hankida.

Margit Adorfi kirjutist lugedes tekkis dejavu tunne - ma olen seda kõike juba kuulnud...