Magamismure lahenes!

Meil elab majas probleem nimega poisi ööuni.
Esmane on vanniprotseduur. Sõltuvalt meeleolust viib selle läbi meesisend alias isamorsk või minuke. Fakt, et riidesse toppimine jääb ikkagi minu tööks - mees on veendunud, et tema murraks peenmotoorikat katsetades poisil miinimumprogrammi järgi käeluu. Seejärel õhtusöök - protseduuri viib läbi suur õde, kes ainsana suudab lapsele ka miskit suhu sokutada.
Uneprotseduuride hulka kuulub magamiskott, millesse toppimine poisi haigutama ajab.
Mõne minuti möödudes ta magabki.

Oh häda ja viletsust! Maksimaalselt pooleks kuni tunniks - seejärel kostab ülemiselt korruselt udusireeni meenutav üksindushädakisa. Ja ma ei suuda seda murda - igal õhtul peatselt juba kümme kuud järjest istun püsivas valvepositsioonis.

Eile õhtul sai minu mõõt täis. Pistsin poisi veidi enne üheksat magamiskotti, sokutasin luti suhu ja asetasin ta oma voodisse. Pool tundi vaikust, pool tundi vaikset siputamist. Sellele järgnes pool tundi porinat ja kümme minutit peaaegu kisa segamini meesisendi sõnavalinguga laiskade emade teemal. Kappasin trepist üles, pistsin äratulnud luti uuesti suhu, andsin oma näpu pihku ja uuesti ärkas poiss kell neli.

Jess! Ära tegin.
Nagu ütleb Irise emps - ükskord peab ta ju ometi magama jääma. Jäigi :)