Pole midagi kirjutada.
Kutt on taas haige. Nohu. Saabus üleöö eile õhtupoolikul. Lõputu virin, rahulolematus ja isutus ajavad hulluks mitte vaid minu. Alates kassist on kõik täna tigedad. Ja noh... voodisse pole mõtet mul pugeda - iga paarikümne minuti tagant teeb kutt Röök.
Notsu on meil taas ametlikult mittekuuljate hulgas. Ehk siis õnnestus kõrvaarsti uksest sisse imbuda ning saada tümpanogramm. Kuulmiskõver on ilus sirgjoon. Tegelikult asi muidugi ilust kaugel - tohter pani aparaadi käest ja lappas murelikult kalendrit otsides operatsiooniks aega. Noh... ma keeldusin. Proovime ravida jälle - Sudafed, Aerius, Nasonex ja soolalahus - kõik head sõbrad ninas koos. Annused sobiks hobustele paremini. Tibi aga ei saa aru, et tema ei kuule - keerab televiisoril hääetugevust muudkui juurde. Vt esimene punkt ehk alates kassist on kõik tigedad.
Planeerisin end nädalavahetuseks leherookijaks ehk koristama aastaid koristamata hooviala. Sadav vihm hävitas mu unistused. Lisaks on tühjaks vajunud käru tuttuus rehv.
Mul on viimane vaba nädal enne mõnekuist ajutist tööleasumist. Lootsin kutiga käia viimaseid kordi ujumas, külastada linnaviletsust, ehitusmestreid pakkida jõulukinke ja vaaritada mõningaid maitsvaid roogasid. Muhvigi! Kuulates kõrvaltoast kostvat köhimist arvestan algava nädala aurude ja tinktuuride ja salvide miksimiseks.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kas see operatsioonist keeldumine ikka on hea mõte, kui see värk niimoodi korduvalt tagasi ilmub? Ise tead muidugi diagnoosi ja olusid paremini. Kuid analoogiliste asjadega on minu tutvusringkond eranditult opilaual lõpetanud, kes varem, kes hiljem. Neil, kes varem, on asi lihtsamalt läinud.
VastaKustutaKärule aga osta kohe õhukummid, müüakse nt. Järve Tööriistamarketis. On odavam ja peavalu vähem, kui mõni nael või kruvi sisse satub.