Külm takitas mul täna öösel uinumast. Soojendasin end kuuma dušši all, seejärel istusin paksudes sokkides paks kampsun seljas ja hoidsin käsi kuuma vee all. Ja ikka värisesin. Öösel rändasin imelikel minevikuradadel. Uinusin vastu hommikut.
Eile sõnumiga saabunud halvimad prognoosid täitusid. Täna kell 14 ühendati TÜ Kliinikumis ühes intensiivraviosakonnas värskelt 38-aastaseks saanud mehel elushoidvad aparaadid lahti. Tuvastati ajusurm - 75% ajust oli verevalumistes ega töötanud. Ülejäänust 20% samuti ning sellest ülejäänu polnud diagnostikas nähtav.
Minu tütrel ei ole enam ainumast onu. Kaks last jäid ilma isast. Üks mees ainsast vennast ja üks ema pojast.
Ainumas lohutus, et elundidoonorluse kaudu päästab see mees kellegi elu ja elab temas /neis edasi...
Vaatasin pilte ja meenutasin - kodumaja ehitust, kesklinna korteri remonti. Eksi vend oli kuldsete kätega ning hakkaja iga töö peale.
Pean kurva fakti ka Notsule välja ütlema. Hommikul lubas eks teada anda ärasaatmise aja.
Sellised asjad on alati nii masendavad... paraku selline see elu ongi. Vahel nii ebaõiglane.
VastaKustutaTunnen Sulle kaasa...:(
VastaKustuta