Matkal käisime. Keskpäveal kogunes Seiklejate Klubi ühe klubilise uue kodu ees ning tegime tiiru Nõmmel. Raudteejaam - turg - hüppemägi - Glehni loss ja park - tähetorn - gümnaasium. Kolmkümmend osalejat siirdus kes sauna, kes pikutama, kes peoga alustama. Mina tulin koju. Tahan pisut üksinduses viibida kui kahe lapse seltskonda just selleks nimetada saab.
Roosaka hämaruse saabudes süütasin küünlad - kodu sai valge ja puhas. Väljas sajab tükati laia lund ja vahepeal ei midagi. Vast jäävad saialilled ja levkoid (ja Võru võõrasemadki) lõpuks lume alla ja külmuvad.
Kummaline aasta oli.
Vähe eredaid sähvatusi. Ehk sellest, et elu kulgeb aeglaselt koduses rütmis. Rutiin ühe lõunauinaku ning kahe söögivalmistamisega.
Aastaajad erinesid keskmisest - kumerohke talv, pikk kevad, millele järgnesid kuum suvi ja erakordselt soe sügis.
Sügisel algas kolmas kooliaasta, kahest esimesest oluliselt töömahukam.
Aasta viimane nädal viis mind tagasi minevikku. Nagu tihtipeale, kohtub ka see suguvõsa peamiselt peielaua ääres.
Pikki reise polnud. Välismaale sattusin kahel korral - nädalake Rukal laudamas (keskmine õhutemperatuur ikka -20 piirimail) ja kevadisel koolivaheajal Rootsi.
Mõned teatriskäigud, paar kinokülastust ja hunnik loetud raamatuid. Ministrihärra liigselt ei rõõmustaks mu lugemislauale vaadates - aga veerandtunniseks une-eelseks kirjanduseks sobivad kerged krimkad jms suurepäraselt.
Veidi enam kui kuue tunni pärast algab uus aasta - uued soovid, uued unistused, uued lubadused. Tegelikult on tavaline öö vastu pühapäeva - lihtsalt keskööl avatakse šampus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar