Pidu pidu otsa, ei...

Üks lõputu pidu kestab juba poolteist kuud. Esmalt kümme ehk juubel. Seejärel kaks, millele järgnesid hilised kuuekümnendad. Et seeria täielik oleks, asutasime ka pulma pidama. Esmalt tagasihoidllikust registreerimistalitusest kahele on saanud registreerimine järgneva liigluksusliku söömaajaga lähedastele. Enamgi. Ka minu õde ja tema tütar ei pidanud paljuks kohale lennata. Õhtu lõpetab kodune magus laud sõpradele. Valikus olevaid kleite on kolm ning kaks neist lendasid minuni üle suure lombi... Kingapaare õnneks üks ja ehetekomplekte samuti. Esindatud on nii uus, vana kui sinine ja laenatu. Nagu päris, noh. Mõttetud pisiasjad närivad. Minuni ei jõua, miks peab meid sõidutama igapäevaselt luksusautoga liiklev sõber ning kõhutäidet võib pakkuda vaid ülipeen restoran. Minu probleemid on hoopis argisemad - dokumentidevahetus rahakotis näiteks. Aga mul on maailma parimad sõbrannad, kes mind õhtuks õue kutsusid ning esmalt mu meigitud näo ja soengusse sätitud juustega spaasse uputasid :) Ja nii palju iluprotseduure ei ole ma eales ühte nädalasse mahutanud. Äge!