laupäev, 7. juuli 2012

Lõunaosariikide juhtumisi

Võtsime maja voodri alumise osa meetrikõrguselt lahti. Kauni profiiliga vana voodrilaud on kahjuks pude ja tervelt seda kätte saada ei õnnestunud. Rohelisse hoovi tekkis päevaga prügihunnik, mis sisaldas muu hulgas ka naelu. Meie uus majasõber Respo haagis (3,5mx2m) mahutas hunniku täpselt.

Prügimäele oli kahju viia - ikkagi küttematerjal, kuigi naeltega ja värvine. Meesisendi sugulasest töömees ütles, et tema puukuur on talvekütet täis. Kohalik sotsosakond lahendas mure kiiresti - umbes tund hiljem helistas mulle mõnusalt jokkis meesterahvas, andis aadressi ja lubas maha tõsta.

Sellest, kuidas ma tolle kolmemeetrise ja autost oluliselt kõrgema kastiga tagurdada ei oska, pole mõtet rääkida. Lõppeks lükkas too jokkis mees käsitsi käru hoovi :D

Kortermaja osutus umbes sajandivanuseks piirdeaiata ehitiseks. Remonti polnud seal ilmselt kordagi tehtud. Lagunes kõik - isegi punasest välisseina tellismüüürist puudus suur osa nurgast. Maja oli lapitud kõige käepärasega. Kuidagiviisi ta ikka koos püsis - vildakas, erinevatest materjalidest lapiline ja värvitu laudisega.

Maja ees istuv vanaproua kõnetas mind kohalikus murdekeeles. Aastad on mind arendanud millestki siiski aru saama. Proua leidis, et ma ei peaks Tõnule seda lauda tooma. Tõnul olevat kolm kuuri küttematerjali täis ja nüüd siis veel juurde vaja. Lõbusalt jokkis Tõnu kurjustas murdekeeles vastu, et proua Asta ei tohiks sekkuda tema ellu. Murdekeelsest kõnelusest arenes murdekeelne sõnelus. Et "ull om ull", et Tõnul on lubatud prügikast tellimata (Asta viitas käega hoovinurgale, kus tõesti ootas pisuke hunnik ehk umbes kuupmeeter prügi äraviimist)
Tassisin laudu ja itsitasin - too hunnikuke oli pööraselt lagunenud maja juures vaid pisuke köömes.
Lauad lõppesid ja tüli samuti. Asta vinnas end püsti ja lonkas murdekeelselt porisedes lobudiku taha. Tõnu tänas mind jokkis inimese südamlikkusega, pakkudes end appi lammutustööle kas nüüd või hiljem, millal iganes.

Minu kõrv aga nautis murdekeelt. Kummalisel kombel räägivad seda siin kõik - alates väikelastest kuni vanuriteni. Ja mingil hetkel, kirjakeelselt alanud vestluse sees, lihtsalt minnakse ilma igasuguse põhjuseta murdele üle. Olen selliseid vestlusi kuulnud poes, rannas, külas.... Meesisend mõnikord kiusab mind, vuristades mõne eriti keerulise teksti ja jäädes küsivalt vastust ootama :)

Aga jah, murdekeelset tüli kuulsin esimest korda ning see oli hoolimata sisust vahva. Muide, paljude ettevõtete ustel ilutseb kleeps "tan või pruuki võro kiilt".

3 kommentaari:

  1. Haa, naersin kõva häälega :)
    Kas tõesti ei saa võru keelest aru? Ma saan aru, et rääkida ei oska, aga ma olen alati arvanud, et aru saavad kõik.

    VastaKustuta
  2. Jaa, see kuidas nad kohalikus murrakus kurjustavad, on kuidagi eriti mahlane. Meil ka naabrinaine muudkui räägib oma järgmisest naabrist, kes "om peris püstiull":)

    VastaKustuta
  3. ...tii´ä ei joht, kas ta no peris püstü ull´ om, a ega ta`st tüüluuma küll ei oleq..
    ja kost kottalt tuu raha võetass ma saa ei arvu ku` tüüd ei tettä
    ei no ull jääs iks ullis...
    :=)

    VastaKustuta