teisipäev, 29. märts 2016

Tehtud-käidud

Kui me neljabase hilisõhtul lõunasse jõudsime, oli maja soe. Ja seekord polnud "süü" naabritel, kes harilikult päev enne meie saabumist ahjud soojaks kütavad. (missugune kontrast Tallinnaga võrreldes, eksole), vaid ilmal. Lihtsalt kevad oli kätte jõudnud ja meie päästevahend krõbekülmadel talvekuudel oli majatemperatuuri kenasti 20 kraadi peal hoidnud. Ei olnud vaja lapsi kombekates magama saata :)

Reedel kolasime Lätis. Õigemini tahtsime sõita riigi lõunatipu matkarajale Peetri jõe ääres, kuid ei arvestanud teedelagunemise ajaga, millele lisas vürtsi pooleliolev metsa väljavedu. Olenevalt sellest, kas sõitsime päikeselaigus või mitte, tuli olla valmis rooli libisemiseks ja samal ajal vältida karteri purunemist ja rehvi sisse vajumist. Viisteist kilomeetrit närvilist ja hädaldavat Meesisendit, kellel esmasbasest ülalõuaopist kolmandik näiost paistes ja mõlemad silmaalused sinised. Minu jaoks oli kõhe sõita üle autolaiuse palkidest silla, mille all mäslev jõgi.
Traditsiooniline välismaal (Apes) poeskäik ja ootamatu avastus: Ape matkarada. Tagasiteel prügikotil kelgutamine Metsavenna talu sulaval kelgumäel. Hea, et põiepõletikust pääsesin, aga lõbus oli küll. Laagrist saabus laagri lõppemisest täiesti mossis teismeline.

Laubal värvisime mune ja poisid sõid kumbki ära neli ja ülejäänud ühe - otsa nad lõppesidki... Nagu ka järjekordne puhkus lõunas. Ja muidugi just sel päeval kui termomeeter näitas varahommikul kümmet soojakraadi ja pilve vahelt piilus päike. Argirutiin tahab taas tappa ja pühadevahe tundub arutult pikk.

1 kommentaar: