pühapäev, 20. märts 2016

Hotelli uksekaardi kasutamise koolitus

Viimastel kuudel olen aega halvemini planeeerima hakanud. Laubasel lastevabaks kuulutatud sõpruskonna koosviibimisel spaahotellis broneerisin hotelli check-inniga samas kellaajaks protseduuri. Saabusime küll veidi varem, aga kogu järjekord meie ees lootis samuti oma tube varem kätte saada...
Õnneks on check-inide töötajad minusuguste planeerimatutega arvestanud - Meesisend jäeti vormistama ja mulle anti toakaart.
Kuigi esimene jama algas juba liftis, mis kaarti ei tunnistanud, võtsin siiski kolm astet korraga ja kiirustasin tuppa. Ma tean, et kui majas on üks mittetöötav ukselukk, asub see vaieldamatult minu toaukse ees... Vabandasin igati oma hilinemist, kuid uus klient ootas ja mina läksin lõpuni kuivamata küünelakiga pediküüritoolist minema.
Muutunud välimus, aga sama seis -  nüüd juba hommikumantlis ja märgade küünte ja kilekotimaterjalist pediküüriplätudega hotellitoa ukse taga... Telefoni ja rahakotita, taskus mittetöötav toakaart. Õnneks leidus korrusel toateenija, kes päästis päeva. Meesisend oli läinud sauna. Laki kuivades kalpsasin hommikumantlis ja sussides retseptsiooni. Ei, ma ei hoia seda mobiiltelefoniga koos. Tõesti, ei pannud isegi samasse taskusse. Uus magnetiseerimine ja kõik pidanuks toimima, ent olin unustanud vee- ja saunakeskuse käepaela tuppa. Võib vaid arvata, kas uks avanes :) loomulikult mitte - uuesti alla. (Õhtuks näitas sammulugeja vasakul randmel saluuti - 10 000 sammu käes)
Nipsakas punapea pakkus end isiklikult uksekaarti töötamise näitlikku õppetundi läbi viima. Ilmselt on mul välimuses tõelise maaka geneetiline kood. Nõudsin tungivalt, et ta teeks igaks juhuks lisakaardi ja võtaks selle kaasa. Niisiis, alustasime!
"Võtate kaardi ja panete siia uksepesasse, nii et nooled oleksid samas suunas. Magnetriba pange allapoole, saate ikka aru, jaaaah?" Tuleb tunnistada, et sain küll, aga mis ei avanenud, oli uks. Nipsaka punapea puhevil olekust kadus suur osa ja ta lubas järgmisel hommikul oma siirast vabandust ka esitataval arvel kirjendada. 

Olgu juba ette ära öeldud, et hotellist väljakirjutamisel ei liikunud ta näos ükski lihas, loomulikult väitis ta end eelmise päeva intsidenti ja lubadust mitte mäletavat. Meesisend rehmas käega ja ega ma lõplikult aru saanudki, kas kliendikaardi eest kasseeriti meilt kümme eurot või mitte. Meist sosistama nad sinna jäid. Aga koolitus, hotelli uksekaardi kasutamise koolitus, oli väärt kogemus. Nüüd siis tean, kuidas SEE käib. Meil maal ju...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar