Tagasi Tallinnas. Tulek ema seljakoti ehk pisikese rohelise Opel Corsaga oli parem kui reedene minek - tee oli märg ent mitte lumine.
Kaheukseline Corsa, koduse nimega Gürsa, lõpeb seal, kus Patrolil tagumine iste hakkab... Keegi naljanina, esimene omanik Saksamaalt, on tellinud talle lisavarustuseks automaatkasti, konditsioneeri, 8 turvapatja ja last but not least - kärukonksu!!! Kõigele lisaks on sellel imeloomal 1,4 16V mootor ja suts üle 600 kg tühimassi... ehk tegemist on kaheukselise rohelise lennukiga. Paraku ei ole sellel autol juhitavust ja üle 90 sõita on ka suvel heade teeolude korral võrreldav enesetapukatsega. Aga analoogseid kaheukselisi "paberrakette" lehvis täna mööda ka pimedates kurvides - vihkan surmamaanteed.
Tartus avastasin, et suvised "m+s universaalrehvid" on suvega kaotanud esimeste rataste alt mustri. Ilmselt on pool tundi ajakulu ehk 8 polti lahti ja 8 kinni ning tagateljel sama pluss neli korda tungraud õigesse kohta paigutada, minu jaoks jälle ületamatu ajaraiskamine olnud. Ja vormelirehvidega sõidan ma ka homme tööle, sest tegemata asjad näikse olevat muutunud elustiiliks.
Homne nimekiri:
*korrastamata araabia keele kaust
*kirjutamata kiri ettevõtte juhile
On viimane aeg pakkida kohver ja kihutada notsuvabale palmialusele puhkusele, enne kui stress täieliku võidu saab.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar