koeravaimustus

Betti teeb minust parema inimese. Ausõna.

Päeva jooksul on kohustuslik leida kahel korral pooltunnike temaga jalutamiseks - selle aja jooksul läbitud kilomeetrid vähendavad tekkimisjärgus sangasid puusadel, lubavad nautida loodust ning kokkuvõttes mõjuvad hästi pingul närvidele. Betti hämmastavalt viisaka käitumise tõttu on see nagu igapäevaselt iseendale kingitud aeg. Ja päeva esimese sellise aja saan üsna pea peale ärkamist - tõsine motivatsioon minna värske õhu kätte hommikuvõimelmiseks.

Suur must niiske nina poeb kaenla alla ja sunnib tegutsema. Betti naerab lahedalt - nagu kõik koerad paljastab ta veidi esihambad. Ja selline tuju paremaks tegev "naer" tervitab mind hommikuti trepist alla loivates ning töölt saabudes.

Närvid tervemad ja kodus alati oodatakse. Koerapoosis, pea käppade vahel ja rippuvad mokad põrandal, tukkuv berna ajab ka kõige kehvema meeleolu heaks.

Seega - parem suur koer kui kahtlane mees:)