"Emmmmeeeeeeee, ma tahaaan seda karpiiiii. Ma panen sinna oma ehteeed, mul on seda väääga vajaaa," pinises Väike Notsu udusireenina poes. Meenutasin, et ostsin talle alles ehetekarbi, aga ketid-sõrmused vedelevad endiselt mööda maja kõikjal alates pesumasinapealsest ja lõpetades söögilauaalusega.
Väike Notsu vedas oma parajasti väga vildakil oleva moka veel kõveramaks ja jätkas süüdistavas kõneviisis: "Ära valeta, sina pole mulle üldse midagi ostnud, päkapikud tõid hoopis!"
Nojah:) Kõik õige.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Mhmh. Eriti masendav on, kui tegeled lapsega päev läbi täiest jõust - käid ta'ga õues, ujumas, korraldad talle teised samaealised ümber ja võtad kogu mürglist osa, unustades iseenda soovid täiesti - ja siis käratab laps õhtul täiest hingest "emme-issi, miks te minu jaoks MITTE KUNAGI midagi ei tee!!!!"
VastaKustutaSiis tuleb tahtmine küll ennast kokku pakkida ja lapsevanem olemise asemel ise lapseks hakata.