viimane praksitöö

Inimkatsed dresseeritud laste peal*

Konkurents edukaks olemise nimel on jõudnud lasteaialaste sekka. Lõppenud on igakevadised koolikatsed ametliku nimega kooliküpsuse uuringud.

"Käime tütrega mitmes koolis katsetamas," ütleb Katrin, kolmekümnendates eluaastates õbluke naine. Katrin tahab pakkuda oma ainsale lapsele häid võimalusi. Sestap pani ta tütre sügisel raske majandusseisu kiuste Tallinna Reaalkooli eelkooli. "Pidasin Liisut pigem loovaks tüdrukuks, aga eelkoolis selgus, et talle istub hästi ka matemaatika," on ema rahul.
"Mulle meeldis ka Vanalinna Hariduskolleegiumi õhkkond ning selle suured võimalused lapse vaba aja korraldamisel," põhjendab ta tütre sealsetele katsetele viimist. "Täitsime põhjaliku ankeedi. Küsimused puudutasid eelkõige minu ootusi koolile ja Liisu huvialasid. Seda, kas ja kuidas saame koolile kasulikud olla, ei küsitud."
Naine kiidab ka Mustamäe gümnaasiumi kooliküpsuskatsete korraldust. "Laste uuringu ajal korraldati vanematele kooli saalis mudilaskoori kontsert. Koolitöötaja ütles otse, et inglise keele süvaõppe eest peavad vanemad tasuma üle 3000 krooni aastas. Seda on palju, kuid ma olen valmis maksma selle eest, et Liisu saaks parema hariduse."
Koolide kohta ammutas Katrin teadmisi internetist: "Lugesin eri foorumeid läbi aastate ja tegin loetu põhjal valikud."
Liisu tulemused Tallinna Reaalkooli katsetel jäid kolm ja pool punkti maksimumhindest väiksemaks – selle tulemusega Eesti suurima esimese klassi konkursisõelast läbi ei pääsenud.
Õde konkureeris lütseumi vanema vennaga
Septembri lõpul seitsmeaastaseks saav Maria on sünnikuupäeva järgi üks viimaseid, kes sügisel koolipinki asub.
"Ta on täiesti kooliküps," arvab Maria ema. Paraku konkureeris Prantsuse Lütseumi tüdrukuid peaaegu poole rohkem kui poisse. Etteütlusel tehtud vead nullisid Maria võimalused järgmisesse vooru pääseda. Nii jäigi emal vastuvõtukomisjonile ütlemata, et lütseumi konkureerib Maria vanema vennaga ühise koolitee pärast.
"Koolile esitatud avalduses selle info jaoks eraldi rida ei olnud," ohkab ta ning lisab vaikselt, et talle on väga oluline, et laps saaks suuremate ohtudeta jalgsi kooli.
"Õnnetuseks elame kesklinnas, kus kõikide koolide konkursisõel on tihe. Püüdsin Mariat säästa, pannes ta kirja vaid kolme kooli katsetele. Tulevik on üsna tume, sest näiteks Pelgulinna gümnaasiumi vastuvõtt toimus juba märtsis," lisab ta nõutult. Kaks nädalat hiljem kõlab ema hääles rõõmus noot: "Meil õnnestus siiski ühte soovitud kooli sisse saada!" Kooli nime ta nimetada ei soovi.
"Poisse oli katsetel õnneks vähem," ütleb Marek, kelle pojal Markusel õnnestus edukalt läbida katsed Prantsuse Lütseumi. "Markus tegi etteütluses küll ühe vea, kuid see andis võimaluse siiski jätkata. Saime peatselt teada, et poeg on kooli vastu võetud ning meie pere jaoks on koolikatsete teema lõppenud." Isa näol särab õnnelik naeratus.
Kadri otsustas poja panna kooli, mille katus koduaknast paistab. "Mäletan veel liialt hästi oma lapsepõlve. Trügisin suure seljakoti ning võimlemisriiete kilekotiga iga koolipäeva hommikul täistuubitud bussis Laagrist kesklinna. Täiskasvanud vaatasid mulle alati viltu ja mõni isegi ütles halvasti. Bussis istumisest ei osanud ma unistadagi. Pealegi käisin algklassides samas majas, kuhu poeg praegu minemas," on ta tehtud valikuga rahul.
Kodulähedase koolikohata ei jää Tallinnas ükski laps
Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktori Meelis Kondi arvates on koolide teeninduspiirkonnad kaetud topelt, isegi kolme või nelja piirkonnaga. "See tähendab, et kodulähedase koolikohata ei jää Tallinnas ükski laps," kinnitab ta. Probleemide tekkel soovitab Kond võtta ühendust Tallinna haridusametiga.
Tema sõnul on koolikatsete läbiviimine lubatud nendes koolides, kuhu on tahtjaid kohtadest enam. Ta leiab, et ülelinnalise komplekteerimisega koolid annavad võrdse võimaluse kõigile lastele sõltumata nende elukohast. "Mis laste drillimisse puutub, siis selle olukorra on vanemad ise tekitanud," ütleb ta, nentides, et on tehtud ka ettepanekuid kogu Tallinna viimiseks ühe teeninduspiirkonna alla. "Selline korraldus võiks tõesti luua olukorra, kus lapsele ei ole tagatud õpe kodulähedases koolis," lisab ta.
Võidurõõm võib hoopis muutuda kahetsuseks
"Koolikatsetel osalemise mõte tuli kevadel, kui ajalehes kuulutust nägin," räägib tumedapäine Anne. Võtsin nädalaks koduõpetaja ja läbisime intensiivse õppe. Üllatuseks saimegi Prantsuse Lütseumi sisse. Konkurss ei olnud tollal vist väga suur ka."
Ta tunnistab, et on viimase õppeaasta jooksul mõelnud mitu korda poja koolivahetusele. "Tal on tunnistusel küll vaid väga head hinded. Seda, kuidas Karl õpib, on suisa hale vaadata. Me lõpetame õhtul kell 23 ning hommikul kell 7 kordame õpitu üle. Kool algab kell 8.30. Kogu meie elu keerleb vaid Prantsuse Lütseumi ümber. Poiss on meeletult püüdlik, kuid pisimgi hääldusviga alandab armutult hinnet. Näen temas kasvavat koolistressi – nüüd kevadel on nii temal kui ka mitmel klassikaaslasel tekkinud vastumeelsus kooli minna. Kõik kontrolltööd toimuvad reedeti, kui laps on nädalast juba väsinud. Mina õppisin sellisel tasemel võõrkeelt põhikooli lõpupoole," kurvastab naine. Ta on lõpetanud kooli, mille maine ei olnud väga kõrge ning soovis oma lapsele pakkuda vaid paremat tulevikku.

Vanemate ja laste nimed artiklis on muudetud


*Minu viimane reporteritöö praktika lugu, ilmunud 13.05 SLÕL