austusest üliõpilase vastu

Mida pidasid Hovland jt eduka veenmise aluseks? Milliseid nimetatud ideid saaksid kommunikatsioonijuid/ajakirjanikud või reklaamiloojad tänapäeval kasutada? Miks?

Vastus nendele toredatele ja võiks isegi öelda, et huvitavatele ja praktilistele küsimustele peitub Tartu Ülikooli üliõpilasserveris ÕIS.
Peaksin välja printima 18 lk inglisekeelset teoreetilist teksti.

Ma ei irise, et esimesele küsimusele kirjalikuks vastuseks lugesin 7 lk Lasswelli kirjutatut sõna otseses mõttes sõnaraamatu abil. See, et ma ei valda piisaval määral erialast inglise keelt, on minu personaaldraama. Eriti draamaks muutub see, vaadates ülemisel korrusel lugemist ootavat 5000 inglisekeelset lehekülge lõputöö valmimiseks...

Küll aga solvab mind, et õppejõud on teinud 23 mb faili pdf-i. Selle printimiseks kulub tunnike... Ja arvutis lugeda on nii paganama ebamugav - õppejõud on skänninud raamatu sisse alates esimesest leheküljest. Järgmine vajalik lehekülg asub aga arvutis ülejärgmisena. Ja kui sinna lisada kehv inglise keel pluss täiesti puudulik skännimiskvaliteet, kaob mul igasugune isu oma kolme punnikest saada... Selle aineta aga ülikooli ei lõpeta...

Okei. minul on neid materjale vaja. Ja äkki ma virisen asjatult, kuna õppejõud on ju "niigi minu jaoks materjalid juba õppeinfosüsteemi tõstnud - mugav on tänapäeva üliõpilane...". Paraku pean ma eelpooltoodud põhjustel siiski minema raamatukokku vajalikku materjali otsima. Ja armastet õppejõud võinuks oma aega millelegi paremale kulutada. Üliõpilane on ka inimene nii uskumatu kui see ka ei tunduks.

Eh. Taas on saabunud hetk, mil tunnistan - mina ei jaksa ülikooli lõpetada. Nimelt punktina kaks avastasin, et mu kaks aastat ettevalmistatud lõputöö teema ei kanna. Lihtsalt ei kanna ja kõik.