Läbi vihma ja tuule lippasin eilse tööpäeva lõpul Coca-Cola Plaza poole. Väike Notsu on laupäevaks kutsutud kahe klassikaaslase sünnipäevale. (Mina, vana laiskvorst, ei viitsi originaalsemast originaalsemaid kinke välja mõelda ja teadmata hobidega laste kodusid koormata. Kaks kinovautšerit on universaalne kink!)
Minuke: neli laste vautšerit palun.
Kassatüdruk vakatab ja sõnab vaikselt: Teate, ma ei soovita neid Teil osta... Kohe üldse ei soovita...
Minuke: ??? Aaaaaga mul oleks neid ikka vaja... Laps peab sünnipäevale minema ja need kingiks viima.
Kassatüdruk (julgemalt): Teate, lastepiletid maksavad meil praegu oluliselt vähem kui vautšerid ja homsest on nii piletid kui ka vautšerid veelgi odavamad.
Minuke: Kas mul oleks siis mõtet hoopis homme tulla?
Kassatüdruk (naeratades): Jah, muidugi ja siis on viiskümmend viis krooni tükk.
Maailmas, kus iga teine sõna kõlab kui "osta", tekitas see kassatüdruk minus austust.
Täna ostsime neli vautšerit hinnaga 55 krooni tükk. Eile maksnuks need veel 4x70 krooni. Meie võit: 60 krooni.
reede, 16. oktoober 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kõige universaalsem kink on ikka see, kui sa koos piletiga ütled ka "... ja ma viin ta ise koos oma lapsega kinno ja toon tagasi ka"!
VastaKustutakassatüdruk lastakse tõenäoliselt selle teksti peale lahti.
VastaKustutaTegelikult on see normaalne. Aastaid tagasi juhtus umbes selline asi Kanadas. Tahtsin kella osta. Müüja vaatas ringi veidi ebalevalt ning siis teatas, et ... teate härra, kahe päeva pärast algab nendele kelladele allahindlus, ehk tulete siis ostma? Loomulikult tulin.
VastaKustutaPole mingit põhjust seda kassatüdrukut vallandada. Sellise teoga jäi kinol küll lühike raha teenimata kuid pikk raha võib palju suurem tulla.
Viimase anonüümiku jutus on tõde. Käisime õhtul ka ise kinos - vautšereid ostes tuli mõte. (Kaks piletit müügituludesse lisaks) Juhtumit kinokassa tüdrukuga jään kindlasti meenutama suurepärase teenindusena!
VastaKustuta