Igal meie koertest on olnud mingi kiiks. Jessie, põlvekõrgune degranz, sõi küüslauguvõileiba. Kogu oma kombetuse juures niuksus ta söögilaua juures kuniks ema hakkas kolme leiva asemel nelja tegema ning neljas otse tema kaussi lõigati.
Betti, hiiglaslik bernhardiin, sõi eelmisel aastal tühjaks kirsipuu alumised oskad. Kusjuures kirsid kadusid koos kivide ja sabadega.
Pidasin jutte Betzu selle aasta salahobist vaid juttudeks. /No ta ei ole meil kõigi majaliste lemmik/ Täna jäi tibi vahele.
Kohmakas pea pööratakse küljele, ripplõuad avanevad ning... takistuseks ei ole ka tikripõõsa okkad. Minu pilku märgates tõmbas saba jalgade vahele ning niuksatas maha vaadates häbelikult:)
Julgustasin ta enda kõrvale lamama - korjasin karpidesse pehmed tikrimarjad ning üleküpsenud viskasin täpselt avanevasse suhu. Kirsid kõlbasid ka - kividega ikka.
neljapäev, 30. juuli 2009
kolmapäev, 29. juuli 2009
"tarastatud" lapsed
Väike Notsu nuiab juba teist päeva mind naabritele helistama, et paar aastat nooremat naabritüdrukut õue kutsuda. Igatahes mängiti õhtul sõbralikult meie lastetoas.
Kui naabripiigal aeg koduteele asuda, hüüti ühiselt aia ääres naabrivanaema - tulutult. Toas olles ei kuule heledahäälset hüüdmist keegi.
Uurisin Notsult, millise plaaniga naabripliks koju saab. Algatuseks mängisid nad veel "külma ja kuuma" Aga plaani ea päästvat vanaema ei tulnud. Ootasin üksi toas - see on osake programmist a´la "sügisel lähen kooli ja pean ise asju lahendama".
Notsuke mõtles ning saatis naabritüdruku mõne aja möödudes ise koju. Meie väravast välja, auto ja aia vahelt naabrite väravani, aitas väiksemal avada autoväravat (jalgvärav neil hetkel katki) ning vaatas et hundikoeralaadne ülielav prints Will aiapilust välja ei poeks ning lipsas kiirelt tuldud teed tagasi.
Õhtul viisin Notsu vanaema juurde Lasnamäele. Vaatasin üsna üllatunult Notsust oluliselt pisemate täiesti omapäi toimetamisi - kellel ratas, kellel uisud, tuiskasid plikad vanemateta ringi. Pakun, et pisimad vanuselt üle kolme aasta ei olnud. Ka Notsu parim sõbranna juba paar aastakest emata paarsada meetrit Männi parki mängima jalutab.
Ajendas mõtlema, et miks eramajade lapsed nii "hoitud" on, et hoovis välja ei lubata? Tegelikult on meie ning ristuval tänaval enamvähem samaealisi lapsi lisaks Notsule ja naabritüdrukule veelgi. Majaesisesse parkmetsa ning lähedasele mänguväljakule saavad nad aga minna vaid vanema saatel. Natuke kahju ju... Aga mõte üksi või sõbrannadega kodukandis tuiavast seitsmeaastasest ajas judinad peale.
Ja veel... tegelikult läheb ta kuu ja mõne päeva möödudes kesklinna kooli... /Kanaema/
Kui naabripiigal aeg koduteele asuda, hüüti ühiselt aia ääres naabrivanaema - tulutult. Toas olles ei kuule heledahäälset hüüdmist keegi.
Uurisin Notsult, millise plaaniga naabripliks koju saab. Algatuseks mängisid nad veel "külma ja kuuma" Aga plaani ea päästvat vanaema ei tulnud. Ootasin üksi toas - see on osake programmist a´la "sügisel lähen kooli ja pean ise asju lahendama".
Notsuke mõtles ning saatis naabritüdruku mõne aja möödudes ise koju. Meie väravast välja, auto ja aia vahelt naabrite väravani, aitas väiksemal avada autoväravat (jalgvärav neil hetkel katki) ning vaatas et hundikoeralaadne ülielav prints Will aiapilust välja ei poeks ning lipsas kiirelt tuldud teed tagasi.
Õhtul viisin Notsu vanaema juurde Lasnamäele. Vaatasin üsna üllatunult Notsust oluliselt pisemate täiesti omapäi toimetamisi - kellel ratas, kellel uisud, tuiskasid plikad vanemateta ringi. Pakun, et pisimad vanuselt üle kolme aasta ei olnud. Ka Notsu parim sõbranna juba paar aastakest emata paarsada meetrit Männi parki mängima jalutab.
Ajendas mõtlema, et miks eramajade lapsed nii "hoitud" on, et hoovis välja ei lubata? Tegelikult on meie ning ristuval tänaval enamvähem samaealisi lapsi lisaks Notsule ja naabritüdrukule veelgi. Majaesisesse parkmetsa ning lähedasele mänguväljakule saavad nad aga minna vaid vanema saatel. Natuke kahju ju... Aga mõte üksi või sõbrannadega kodukandis tuiavast seitsmeaastasest ajas judinad peale.
Ja veel... tegelikult läheb ta kuu ja mõne päeva möödudes kesklinna kooli... /Kanaema/
sünniaastapäev
Käisime ema ja Notsuga eile Rahumäe kalmistul. Kaunistasime haua valgete lillherneste kimbu ja küünlaga.
Tädi Ulvi saanuks 83 -aastaseks.
Tädi Ulvi saanuks 83 -aastaseks.
teisipäev, 28. juuli 2009
eravalduse kaitsest
Pean hakkama suvekodu territooriumi "märgistamisega" tegelema.
Algatuseks valmistasime käepärastest materjalidest tõkkepuu, mis peaks viisakale inimesele märku andma, et tema sõiduk ei ole rannakarjamaal oodatud. Maapind paraku inetult rööpmeliseks sõidetud:S
Ebaviisakate/rämpsupildurite vastu mõtlesime tõsimeelselt valida sissesõiduteele midagi sellist:
*miiniväli /mineeritud (Bosnias oli 2001 selline liiklusmärk üsna tavaline)
*tuumajäätmed (vastav märk vast isegi tööohutuse poes saadaval)
*videovalve
Aga miks mitte meedias kõmu tekitanud "peremees on snaiper" (või originaalsemalt lahendades: retsidivist, pedofiil, paberitega hull või muidu debiil...)
Tegelikult kurvastan oma valduse reostamise pärast. Paraku ei abistaks ükski kunstlik piire - rüsijää ja vesi lõhuks selle hiljemalt aastaga.
Algatuseks valmistasime käepärastest materjalidest tõkkepuu, mis peaks viisakale inimesele märku andma, et tema sõiduk ei ole rannakarjamaal oodatud. Maapind paraku inetult rööpmeliseks sõidetud:S
Ebaviisakate/rämpsupildurite vastu mõtlesime tõsimeelselt valida sissesõiduteele midagi sellist:
*miiniväli /mineeritud (Bosnias oli 2001 selline liiklusmärk üsna tavaline)
*tuumajäätmed (vastav märk vast isegi tööohutuse poes saadaval)
*videovalve
Aga miks mitte meedias kõmu tekitanud "peremees on snaiper" (või originaalsemalt lahendades: retsidivist, pedofiil, paberitega hull või muidu debiil...)
Tegelikult kurvastan oma valduse reostamise pärast. Paraku ei abistaks ükski kunstlik piire - rüsijää ja vesi lõhuks selle hiljemalt aastaga.
esmaspäev, 27. juuli 2009
puhkus lõunas
Eile hilisel tunnil koju jõudes tundsin, et ma enam ei viitsi ringi rännata ja asju pakkida ja mis veelgi hullem, lahti pakkida.
Lõunaosariigid.
* Mõned kohtumised klientidega, kelle tähtsuse osakaal võrreldes ajakuluga ei ole nii suur, et spetsiaalreis ette võtta.
* Minu ühed lemmikjärved - Must-ja Valgejärv. Esimene neist on hapnikuvaene rabajärv, mille ülisooja veega esimest korda pea seitseteist aastat tagasi E kaudu tutvust tegin. Vähem kui kilomeetsi kaugusel paikneb Valgejärv, mille vesi on jahe ka soojal suvepäeval. Nime on saanud järv vee läbipaistvuse järgi.
Täpsemaid märksõnu: Lähistel paiknevad Meenikunno imekaunis matkarada koos laudteega. Väike Notsu koos kaks aastat vanema sõbra Oskariga korjas meeletus koguses kukeseeni. Pooljuhuslik varustus: Kõigi Seente Vaenlasene, kilekott, ning "iga daami ridikülis leiduv" šveitsi nuga.
Ilumetsal vaatasime meteoriidikraatrit. Ei olnud sama vägev, kui Kaalil. Aga kraatrini viisid vahvad kuradi-skulptuurid ning tulijat tervitasid põrguväravad.
Matkarajad võtsid oma aja ning seetõttu jäi vaatamata Seto Talumuuseum. Einestasime Tsäimajas, mille toiduportsud olid väikesed isegi minule, suurematest meestest rääkimata. Samas hinda oskasid nad küsida vägagi krõbedat, Tallinna kesklinnastki kallimat. Rahvast jagus - no kus sa hing ikka Värskas süüa saad:S Seto talumuuseumi hoovil uudistas sööjaid hobune - minu lapse uus lemmikloom. Ikka ja jälle kutsus ta mind hobu paitama ning kiitis nii lakka kui sõbralikkust.
Lõppeks ujusime Värska Sanatooriumi juures rannal ning Notsu palvetele vastates viisime ta sildu juurde, millel kiri "riigipiir". Nii sai Notsu näha ka ihaldatud Venemaad:)
***
Lõunaosariikide järved on suppsoojad ja puhkus lõunas õigustab igati oma nime.
***
Kaheksakümnekahene "sureb" publikut kohates otsekohe. Tema seisund ei ole takistuseks piimamehele väravale vastu jooksmiseks ega tärkava peterselli kaitsmiseks muruniiduki eest. Kuumal suvepäeval jalutab ta lõõskavas päikses mütsita ning kitkub pea alaspidi umbrohtu. Aga jalg... Jalg on päriselt ka kole. Arstile keeldub minemast kategooriliselt - "süda ei kannata autosõitu kuumas" ehk konditsioneeritud autos.
Lõunaosariigid.
* Mõned kohtumised klientidega, kelle tähtsuse osakaal võrreldes ajakuluga ei ole nii suur, et spetsiaalreis ette võtta.
* Minu ühed lemmikjärved - Must-ja Valgejärv. Esimene neist on hapnikuvaene rabajärv, mille ülisooja veega esimest korda pea seitseteist aastat tagasi E kaudu tutvust tegin. Vähem kui kilomeetsi kaugusel paikneb Valgejärv, mille vesi on jahe ka soojal suvepäeval. Nime on saanud järv vee läbipaistvuse järgi.
Täpsemaid märksõnu: Lähistel paiknevad Meenikunno imekaunis matkarada koos laudteega. Väike Notsu koos kaks aastat vanema sõbra Oskariga korjas meeletus koguses kukeseeni. Pooljuhuslik varustus: Kõigi Seente Vaenlasene, kilekott, ning "iga daami ridikülis leiduv" šveitsi nuga.
Ilumetsal vaatasime meteoriidikraatrit. Ei olnud sama vägev, kui Kaalil. Aga kraatrini viisid vahvad kuradi-skulptuurid ning tulijat tervitasid põrguväravad.
Matkarajad võtsid oma aja ning seetõttu jäi vaatamata Seto Talumuuseum. Einestasime Tsäimajas, mille toiduportsud olid väikesed isegi minule, suurematest meestest rääkimata. Samas hinda oskasid nad küsida vägagi krõbedat, Tallinna kesklinnastki kallimat. Rahvast jagus - no kus sa hing ikka Värskas süüa saad:S Seto talumuuseumi hoovil uudistas sööjaid hobune - minu lapse uus lemmikloom. Ikka ja jälle kutsus ta mind hobu paitama ning kiitis nii lakka kui sõbralikkust.
Lõppeks ujusime Värska Sanatooriumi juures rannal ning Notsu palvetele vastates viisime ta sildu juurde, millel kiri "riigipiir". Nii sai Notsu näha ka ihaldatud Venemaad:)
***
Lõunaosariikide järved on suppsoojad ja puhkus lõunas õigustab igati oma nime.
***
Kaheksakümnekahene "sureb" publikut kohates otsekohe. Tema seisund ei ole takistuseks piimamehele väravale vastu jooksmiseks ega tärkava peterselli kaitsmiseks muruniiduki eest. Kuumal suvepäeval jalutab ta lõõskavas päikses mütsita ning kitkub pea alaspidi umbrohtu. Aga jalg... Jalg on päriselt ka kole. Arstile keeldub minemast kategooriliselt - "süda ei kannata autosõitu kuumas" ehk konditsioneeritud autos.
reede, 24. juuli 2009
Mäger!
Eilses sünnipäevalauas nimetas sõbranna isa teekonda Tallinnast Võrru kolmeks ja pooleks tunniks hirmuks.
Õnneks oli maantee tühi. Peale 2400 km ei tundu see pealt 300 üldse paljuna.
Sajaneljandal jalutas üle tee kass. Ohei, mägrapoiss hoopis. Selline veidi pontsakas ukerdaval sammul liikuv kevadine kutsikas. Mina ei olnud varem mäkra pildiraamatust väljaspool näinud:)
Õnneks oli maantee tühi. Peale 2400 km ei tundu see pealt 300 üldse paljuna.
Sajaneljandal jalutas üle tee kass. Ohei, mägrapoiss hoopis. Selline veidi pontsakas ukerdaval sammul liikuv kevadine kutsikas. Mina ei olnud varem mäkra pildiraamatust väljaspool näinud:)
neljapäev, 23. juuli 2009
kuidas varastet mobiiltelefon tee tagasi koju leidis
Lofootidel puhates ehmatas mind vanaema - Notsu mobiiltelefonike on kadunud.
Kadunud... noh ennegi roosat telefonikest maja mööda taga helistatud. Eiei, seda ei ole meie majas, alustas vanaema. Tema suu ei paindunud "varastatud" ütlema.
Sain "leidja" liinile. Leppisime kokku, et maksan telefoni väärtuse kinni ja tema toob mobiili ühte kindlasse paika, mis avatud igal päeval kella 9-21. Tasuta ega sümboolse leiutasu eest härrasmees telefoni tagastama ei nõustunud.
Lofootidelt naastes selgus, et mees ei täitnud oma lubadust.
Lootust mulle eriti ei antud. Otsisin sama mudeli uut aparaati - EMT-s läbi müüdud. Kuid Hobby Halli lõpumüüügilt ta avastasin. Ütlesin tallegi, et olen väga õnnelik seda mudelit leides. Müüja julgustas mind pöörduma politseisse - tema oli oma aparaadi uurijale "pinda käies" tagasi saanud.
Sõitsin juuli alguses Kesklinna Politseijaoskonda. Uus ja uhke maja. Uued olid kahjuks vaid ruumid. Valves olev uurija võttis minu avalduse vastu. Välja pidanuks see protseduur nägema nii, et mina kõnelen ja tema trükib, ent peale minu kahe eesnime ja perekonnanime kirjapanekut palus proua asuda mul ise arvuti taha ning eesti keeles juhtunu kirja panna. Lõppu kirjutasin: "Käesolev on kirja pandud minu sõnade kohaselt", sest "omakäeliselt" ei lubatud kirjutada.
Päev hiljem helistasin korrapidajale ja sain teada, et minu uurijaks määratakse Julia S. Palvet, et saaksin eesti keelt emakeelena kõneleva uurija, ei rahuldatud. Mitte et ma oleks marurahvuslane - võõrkeel jääb võõrkeeleks kui laskutakse detailidesse.
Helistasin uurijale igal hommikul, küsides uurimise edenemise kohta. Loomulikult ei olnud ta mu kõnede üle õnnelik ning pakkus võimalust "helistada ise tagasi kui midagi öelda on".
Ühel hommikul teatas uurija võidukalt, et prokurör ei luba jälitustegevust alustada ning lubas uurimist jätkata. Kuidas ja milliste meetoditega, sellest keeldus ta kõnelemast. Küll aga andis prokuröri numbri, kes mulle "eesti keeles asju selgitab".
Vestlesime prokuröriga pikalt - asi oli jäänud nüansside taha. Uurijale tundus, et tegemist on "omastamise" mitte "varguse" paragrahviga. "Omastamise" puhul aga jälitustegevust ette nähtud ei ole.
Täpsustav selgitus meili teel, palve vahetada uurija eestikeelse vastu, vanaema kontaktid. Ei möödnud päevagi kui ärev vanaema helistas - ta on kutsutud tunnistust andma.
Ma tavaliselt ei vasta tundmatutele numbritele, kuid selle kõne võtsin Saksamaal olles vastu. Uurija teatas, et Notsu telefon ootab omanikku järele.
Telefoniga on üritatud midagi teha - kustutatud on kogu telefonis olev originaalmaterjal - helinad, taustapildid jms Sain tagasi vaid ühte helinat, Nokia tune, helistava aparaadi.
Küll aga olid alles "saateraportid", milles telefoni ostja üritab varga ehk siis "müüjaga" kontakti saada. Varga number juhatas mind internetiavaruste kaudu hinnavaatlus.ee foorumisse, kus kasutaja Saprint 28.juunil üritab maha müüs "sahtlist leitud" telefoni. "Mingi eriline asi ei ole, kuid äkki võib kellelgi vaja minna", kirjutab ta.
***
Ma olen tänulik, et prokurör andis loa telefoni jälitada. Ma tänan ka uurijat, kes protseduuri läbi viis. Aga eelkõige olen ma tänulik endale, et viitsisin asjaga tegeleda. Lihtsalt politseisse avaldust viies ei saavuta kahjuks mitte midagi.
***
Lõpp hea, kõik hea. Meil on nüüd kaks ühesugust roosat mobiili. Minu vana vajaski väljavahetamist - ekraan oli muutunud pea läbipaistmatuks. Kui lisada kaks messilt Crocs´i boksist saadud nänni - plätukujulist mobiilikotti, siis oleme lapsega nüüd "ühtekad".
:)
Kadunud... noh ennegi roosat telefonikest maja mööda taga helistatud. Eiei, seda ei ole meie majas, alustas vanaema. Tema suu ei paindunud "varastatud" ütlema.
Sain "leidja" liinile. Leppisime kokku, et maksan telefoni väärtuse kinni ja tema toob mobiili ühte kindlasse paika, mis avatud igal päeval kella 9-21. Tasuta ega sümboolse leiutasu eest härrasmees telefoni tagastama ei nõustunud.
Lofootidelt naastes selgus, et mees ei täitnud oma lubadust.
Lootust mulle eriti ei antud. Otsisin sama mudeli uut aparaati - EMT-s läbi müüdud. Kuid Hobby Halli lõpumüüügilt ta avastasin. Ütlesin tallegi, et olen väga õnnelik seda mudelit leides. Müüja julgustas mind pöörduma politseisse - tema oli oma aparaadi uurijale "pinda käies" tagasi saanud.
Sõitsin juuli alguses Kesklinna Politseijaoskonda. Uus ja uhke maja. Uued olid kahjuks vaid ruumid. Valves olev uurija võttis minu avalduse vastu. Välja pidanuks see protseduur nägema nii, et mina kõnelen ja tema trükib, ent peale minu kahe eesnime ja perekonnanime kirjapanekut palus proua asuda mul ise arvuti taha ning eesti keeles juhtunu kirja panna. Lõppu kirjutasin: "Käesolev on kirja pandud minu sõnade kohaselt", sest "omakäeliselt" ei lubatud kirjutada.
Päev hiljem helistasin korrapidajale ja sain teada, et minu uurijaks määratakse Julia S. Palvet, et saaksin eesti keelt emakeelena kõneleva uurija, ei rahuldatud. Mitte et ma oleks marurahvuslane - võõrkeel jääb võõrkeeleks kui laskutakse detailidesse.
Helistasin uurijale igal hommikul, küsides uurimise edenemise kohta. Loomulikult ei olnud ta mu kõnede üle õnnelik ning pakkus võimalust "helistada ise tagasi kui midagi öelda on".
Ühel hommikul teatas uurija võidukalt, et prokurör ei luba jälitustegevust alustada ning lubas uurimist jätkata. Kuidas ja milliste meetoditega, sellest keeldus ta kõnelemast. Küll aga andis prokuröri numbri, kes mulle "eesti keeles asju selgitab".
Vestlesime prokuröriga pikalt - asi oli jäänud nüansside taha. Uurijale tundus, et tegemist on "omastamise" mitte "varguse" paragrahviga. "Omastamise" puhul aga jälitustegevust ette nähtud ei ole.
Täpsustav selgitus meili teel, palve vahetada uurija eestikeelse vastu, vanaema kontaktid. Ei möödnud päevagi kui ärev vanaema helistas - ta on kutsutud tunnistust andma.
Ma tavaliselt ei vasta tundmatutele numbritele, kuid selle kõne võtsin Saksamaal olles vastu. Uurija teatas, et Notsu telefon ootab omanikku järele.
Telefoniga on üritatud midagi teha - kustutatud on kogu telefonis olev originaalmaterjal - helinad, taustapildid jms Sain tagasi vaid ühte helinat, Nokia tune, helistava aparaadi.
Küll aga olid alles "saateraportid", milles telefoni ostja üritab varga ehk siis "müüjaga" kontakti saada. Varga number juhatas mind internetiavaruste kaudu hinnavaatlus.ee foorumisse, kus kasutaja Saprint 28.juunil üritab maha müüs "sahtlist leitud" telefoni. "Mingi eriline asi ei ole, kuid äkki võib kellelgi vaja minna", kirjutab ta.
***
Ma olen tänulik, et prokurör andis loa telefoni jälitada. Ma tänan ka uurijat, kes protseduuri läbi viis. Aga eelkõige olen ma tänulik endale, et viitsisin asjaga tegeleda. Lihtsalt politseisse avaldust viies ei saavuta kahjuks mitte midagi.
***
Lõpp hea, kõik hea. Meil on nüüd kaks ühesugust roosat mobiili. Minu vana vajaski väljavahetamist - ekraan oli muutunud pea läbipaistmatuks. Kui lisada kaks messilt Crocs´i boksist saadud nänni - plätukujulist mobiilikotti, siis oleme lapsega nüüd "ühtekad".
:)
teisipäev, 21. juuli 2009
Tallinn-Bodensee-Tallinn
Bodensee järve ääres Lõuna-Saksamaal on ära käidud. Linnadest siis Friedrichshafen (Outdoor Expo mess), Constanze asukohaga nii Sveitsis kui ka Saksamaal (poodlemine) ja Lindau (nunnu vanalinn). Põikasime sisse ka endise ida-Saksa linnakesse Neuhofi (oli vist), milles NL võõrvägede koosseisus üks reisikaaslane veerand sajandit tagasi teeninud.
***
Minu messikülastused piirduvad Pirita messikeskusega. Emotsioonid on kirjeldamatud. Hallitäis telke, teine saapaid, kolmas ronimisvarustust, neljas hilpe igaks elujuhtumiks. Ühes hallis kogunesid hiinlased, kel kaasas hunnik näidiseid oma oskustest. (Sealt tellivad siis erinevad brändid oma asjakesi hinnaga umbes üks dollar tükk. Ja ma ei pea vist lisama, et lõpptarbija saaks neid endale lubada vähemalt saja dollari eest)
Lõppeks šokeeris mind nähtu võrdlemine Eesti turuga. Meil esindatud matkabrändide väljapanekud olid ühed nõrgemad kogu messil. Üks mu lemmikumaid matkabrände Lowe Alpine (jällegi Eestis esindamata) pakkus 60+10l kärtsroosasid seljakotte. Pea nuuksuma ajas:(
Lisaks tohutule emotsioonile sain kotitäie kleepse Notsule ja muudki vahvat nänni.
***
Ostueesmärgiks oli ranits. Olemas. Hind küll samas suurusjärgus minu matkaseljakotiga. Õnneks maksab Tallinn koolitoetust. Ja see ranits komplektis täidetud pinali, sussikotiks nimetatava lisaseljakoti ning rahakoti, portsu 3M helkurite ja vihmakilega oli nii imeilus. Roosa? Seekord mitte. Pruun velvet hoopis ja roosat vaid äärtes ja sees
***
Ühe toreda poe avastasin. Seal müüdava brändi nimeks "forever 18". Njah. nüüd on mul jälle neoonjope (ma ei saa seda kilkamata jätta). Notsu sügisrõivaste komplekt C&A-st maksis... ~50 EUR, sisaldades endas nii kliete, teesärke, pükse kui komplekte. Mõtlesin armetule kodumaisele kaubandusele ja kurvaks tegi.
***
Kultuursemate elamuste hulka kuulub Zeppelin, mis tiirutas lõbureise Bodensee kohal. Kahjuks oli nii puhkuste kui messi tõttu võimatu pardale pääseda.
Neuschwansteini loss pakkus inspiratsiooni Disneyle. Tegemist on lossiga Austria piiri lähistel, millel pole eales elatud. Enim meeldis mulle 200-aastane tuttuus sisustus. Erinevalt muuseumite kolletunud eksponaatidest säras seal kõik värskelt.
***
24 tundi kestvat äikest pole ma varem kohanud. Tiirutas Bodensee kohal ning valas kui pangest. Õnneks pidas telk kenasti vett. Tekitasime kilest mõnusa katusealuse ning isegi grillisime. Üks lahedamaid matkaõhtuid:)
***
Koduteel põikasime Prahasse. Tõeline suurlinnast pärl. Karli sild, raekoda ja pisitiir vanalinnas.
***
Riike sai kokku Läti-Leedu-Poola-Saksamaa kiirteed (Berliin-München), Sveits -Saksamaa-Tšehhi-Poola-Läti-Leedu ja kodus.
Kaks uut riiki mu kaardikesel, üks küll sümboolne. Saksamaa kiirteed vapustasid. Ja sild üle kogu Poola territooriumi oleks minu meelest suurepärane projekt. Kuigi, Varssavist Bialystoki poole viib nüüd samuti vastavatud kiirtee. Ükskord ehk muljetan pikemalt.
***
Magusa preemiana ootas kodus Väikese Notsu mobiiltelefon. Politseiuurija edastas mulle info jälitustegevuse tulemusena kätte saadud aparaadist. Kirjutan sellest tramburaistki ühel teisel korral enam.
Notsu ise veetis minu Bodensee-nädala Saaremaal. Orissaares koos kaheksa teise lapsega, Muhus hobuste, lehmade ja koertega ning sutsuke ka Kuressaares. Kuigi telefoni kostus mõnel õhtul ka pisaraid, oli kokkuvõtteks tema sõnul ülitore nädal. (Laiskloom, Muhk on Notsukese lemmikkoht. Ikka taluloomad. Hobune ja lehm ja nüüd veel ratsutamine ka)
***
Paraku on esimene osa puhkusest läbi saamas - homme veel ja siis tööle. augustis jälle
***
Minu messikülastused piirduvad Pirita messikeskusega. Emotsioonid on kirjeldamatud. Hallitäis telke, teine saapaid, kolmas ronimisvarustust, neljas hilpe igaks elujuhtumiks. Ühes hallis kogunesid hiinlased, kel kaasas hunnik näidiseid oma oskustest. (Sealt tellivad siis erinevad brändid oma asjakesi hinnaga umbes üks dollar tükk. Ja ma ei pea vist lisama, et lõpptarbija saaks neid endale lubada vähemalt saja dollari eest)
Lõppeks šokeeris mind nähtu võrdlemine Eesti turuga. Meil esindatud matkabrändide väljapanekud olid ühed nõrgemad kogu messil. Üks mu lemmikumaid matkabrände Lowe Alpine (jällegi Eestis esindamata) pakkus 60+10l kärtsroosasid seljakotte. Pea nuuksuma ajas:(
Lisaks tohutule emotsioonile sain kotitäie kleepse Notsule ja muudki vahvat nänni.
***
Ostueesmärgiks oli ranits. Olemas. Hind küll samas suurusjärgus minu matkaseljakotiga. Õnneks maksab Tallinn koolitoetust. Ja see ranits komplektis täidetud pinali, sussikotiks nimetatava lisaseljakoti ning rahakoti, portsu 3M helkurite ja vihmakilega oli nii imeilus. Roosa? Seekord mitte. Pruun velvet hoopis ja roosat vaid äärtes ja sees
***
Ühe toreda poe avastasin. Seal müüdava brändi nimeks "forever 18". Njah. nüüd on mul jälle neoonjope (ma ei saa seda kilkamata jätta). Notsu sügisrõivaste komplekt C&A-st maksis... ~50 EUR, sisaldades endas nii kliete, teesärke, pükse kui komplekte. Mõtlesin armetule kodumaisele kaubandusele ja kurvaks tegi.
***
Kultuursemate elamuste hulka kuulub Zeppelin, mis tiirutas lõbureise Bodensee kohal. Kahjuks oli nii puhkuste kui messi tõttu võimatu pardale pääseda.
Neuschwansteini loss pakkus inspiratsiooni Disneyle. Tegemist on lossiga Austria piiri lähistel, millel pole eales elatud. Enim meeldis mulle 200-aastane tuttuus sisustus. Erinevalt muuseumite kolletunud eksponaatidest säras seal kõik värskelt.
***
24 tundi kestvat äikest pole ma varem kohanud. Tiirutas Bodensee kohal ning valas kui pangest. Õnneks pidas telk kenasti vett. Tekitasime kilest mõnusa katusealuse ning isegi grillisime. Üks lahedamaid matkaõhtuid:)
***
Koduteel põikasime Prahasse. Tõeline suurlinnast pärl. Karli sild, raekoda ja pisitiir vanalinnas.
***
Riike sai kokku Läti-Leedu-Poola-Saksamaa kiirteed (Berliin-München), Sveits -Saksamaa-Tšehhi-Poola-Läti-Leedu ja kodus.
Kaks uut riiki mu kaardikesel, üks küll sümboolne. Saksamaa kiirteed vapustasid. Ja sild üle kogu Poola territooriumi oleks minu meelest suurepärane projekt. Kuigi, Varssavist Bialystoki poole viib nüüd samuti vastavatud kiirtee. Ükskord ehk muljetan pikemalt.
***
Magusa preemiana ootas kodus Väikese Notsu mobiiltelefon. Politseiuurija edastas mulle info jälitustegevuse tulemusena kätte saadud aparaadist. Kirjutan sellest tramburaistki ühel teisel korral enam.
Notsu ise veetis minu Bodensee-nädala Saaremaal. Orissaares koos kaheksa teise lapsega, Muhus hobuste, lehmade ja koertega ning sutsuke ka Kuressaares. Kuigi telefoni kostus mõnel õhtul ka pisaraid, oli kokkuvõtteks tema sõnul ülitore nädal. (Laiskloom, Muhk on Notsukese lemmikkoht. Ikka taluloomad. Hobune ja lehm ja nüüd veel ratsutamine ka)
***
Paraku on esimene osa puhkusest läbi saamas - homme veel ja siis tööle. augustis jälle
laupäev, 11. juuli 2009
puhkepäevad munalaiul
Väike Notsu kardab õhtuhämaras Munalaiul üksi välivetsu minna. Istub toolil ja ütleb, et ei taha veel minna ja siis ohkab ja kutsub mind kaasa. No sai siis kahekesi mindud. Vetsuputka asub majast eemal ja mõlemal aastal asub kuskil lähikonnas sisaliku pesa. Igatahes peesitab pesakond sisalikulapsi siledal ja soojal põrandalaual ning kõõlub uksepiidal. Õhtul avastasime ühe sisalikukese ukse eest rõngas. Keeleke suust väljas magas sisalikuke und, vahepeal keeras oma koivakesi mõnusamasse asendisse.
Keeleke oli eriti armas ja pisike silmake. Me siis katsusime tasakesi ussi:)
***
Mitte nii toredate asjade rubriigist. Keegi äge tegelane oli ära viinud kätepesupaagi, selle tilaga. Et tõstad üles ja vett muudkui tuleb. Kunagisest lambalaudast oli pätsatud söegrill ning välisukselt haak. See viimane pakkus meile eriti nalja. Ja siis veel... "Eramaa" sildike posti otsast on ka lännu nagu ka jahimeeste "emapart" tiigikesest. Muud "ripakil" olevat ei leidunud. Alles jäeti silt "käimla".
Ausalt, ma ei kujuta ette, kellel ja mis eesmärgil just neid esemeid vaja läks, kuid loodan, et kodanik sai oma suured elumured lahendatud.
***
Hommikul stardime Saksamaa poole. Friedrichsafen (ma ei oska seda kohta kirjutadagi ja Lindau). Kaks uut riiki minu reisikaardil:)
Keeleke oli eriti armas ja pisike silmake. Me siis katsusime tasakesi ussi:)
***
Mitte nii toredate asjade rubriigist. Keegi äge tegelane oli ära viinud kätepesupaagi, selle tilaga. Et tõstad üles ja vett muudkui tuleb. Kunagisest lambalaudast oli pätsatud söegrill ning välisukselt haak. See viimane pakkus meile eriti nalja. Ja siis veel... "Eramaa" sildike posti otsast on ka lännu nagu ka jahimeeste "emapart" tiigikesest. Muud "ripakil" olevat ei leidunud. Alles jäeti silt "käimla".
Ausalt, ma ei kujuta ette, kellel ja mis eesmärgil just neid esemeid vaja läks, kuid loodan, et kodanik sai oma suured elumured lahendatud.
***
Hommikul stardime Saksamaa poole. Friedrichsafen (ma ei oska seda kohta kirjutadagi ja Lindau). Kaks uut riiki minu reisikaardil:)
kolmapäev, 8. juuli 2009
esimene puhkusepäev
Ärkasin äratuskella peale - lubasin lapsele, et läheme kinno Jääaega vaatama. Piletite saamine popile filmile ei ole lihtne. Ostsin päev varem ära.Et oleks uudne ja äge, käisime Coca-Cola Plazas 3D- seansil. Mina võtsin prillid pool filmi peal peast - silmadesse tekkis esialgu raskustunne ja seejärel ka valu. Nii mõnigi hõõrus peale minu veel silmi (piilusin ringi). Aga ilma imeprillideta oli veidi udune. Lahe igatahes - mõnus multikas. Notsule meeldis - ei kiununud ta saalis, et millal see ükskord lõpeb. Vaid eelajalooliste elukate rünnaku ajal mammutipaari vastu sosistas, et kardab.
Supp sõõrikukohvikus (no ma ei viitsi ju kohe esimesel puhkusepäeval vaaritada ja nõusid pesta). Ülejäänud päeva koristasin kuuri - viskasin ära mitu kuupmeetrit kogunenud prügi.
Homme sõidame Munalaidu - esimene kord sellel hooajal... (niipalju siis suvekodust)
teisipäev, 7. juuli 2009
puhkus, ajee
Kolm ja pool tundi tagasi algas mu kahenädalane puhkus. Plaanin kasutada eelmise aasta taktikat - minu telefon on Eestis olles välja lülitet ja soovi korral saab mind kätte Notsu omalt. /Kodanikud, kes numbrit ei tea need... nendele helistan ise tagasi. Meile loen ka kord päevas./
Äkki jõuan puhkuse jooksul Munalaiule ja lõunaosariikidesse. Ilmselt vaid ühte, sest pühabal stardib minuke kahe varem külastamata riigi - Saksamaa ja Shveitsi poole. Ja Notsu... Notsu joonistab kalendrisse pühapäevani ristikesi. Tema jaoks tähendab see päev unistuste Saaremaa-puhkuse algust. (Kolm sõpra, rulluisud, maakodu... Äkki Muhkugi, lehma ja hobust vaatama)
Äkki jõuan puhkuse jooksul Munalaiule ja lõunaosariikidesse. Ilmselt vaid ühte, sest pühabal stardib minuke kahe varem külastamata riigi - Saksamaa ja Shveitsi poole. Ja Notsu... Notsu joonistab kalendrisse pühapäevani ristikesi. Tema jaoks tähendab see päev unistuste Saaremaa-puhkuse algust. (Kolm sõpra, rulluisud, maakodu... Äkki Muhkugi, lehma ja hobust vaatama)
esmaspäev, 6. juuli 2009
mobiil taasavatud
Prokurör rahuldas mu avalduse Väikese Notsu mobiiltelefoni jälitamise kohta. Pean nüüd vaid pr Uurijat piisavalt tagant utsitama. Ma ei sooviks küll olla ülekohtune, ent erilist töörõõmu ei ole uurija häälest peegeldunud. (Selgituseks tuttavalt endiselt kriminaaluurijalt: palju lihtsam on mitte teostada uurimistoiminguid. Kriminaalasi jälitustoimingute eeldab hulka paberimajandust.)
Käisin Viru Keskuse EMT-i esinduses. Esimene teenindaja ei suutnud minu murele pihta saada, kuid kõrvallaua vanemteenindaja lahendas probleemi kiiresti. Algatuseks sulgesime Notsu Simpeli kõnekaardi, seejärel avasime kaardi uuesti ja vormistasime selle Pop-iks. Vahepeal lubas mu tööandja iseteeninduses mobiilimakse teenuse ning seejärel pakkus teenindaja, et liidab Pop-kaardi samuti iseteenindusse. (Teenindajal olevat samuti 7-a koolimineja kodus)
Nüüd võin Notsut tema nõusolekul positsioneerida:)
Üllatusena algab mul homsest puhkus. Tööandja nimelt oli selle nihutanud päevakese varasemaks - minimaalselt 15 päeva peab olema esimene puhkuseosa. Kokkuleppel alustan siiski ülehomsest, nii et homme samal ajal...:)
Käisin Viru Keskuse EMT-i esinduses. Esimene teenindaja ei suutnud minu murele pihta saada, kuid kõrvallaua vanemteenindaja lahendas probleemi kiiresti. Algatuseks sulgesime Notsu Simpeli kõnekaardi, seejärel avasime kaardi uuesti ja vormistasime selle Pop-iks. Vahepeal lubas mu tööandja iseteeninduses mobiilimakse teenuse ning seejärel pakkus teenindaja, et liidab Pop-kaardi samuti iseteenindusse. (Teenindajal olevat samuti 7-a koolimineja kodus)
Nüüd võin Notsut tema nõusolekul positsioneerida:)
Üllatusena algab mul homsest puhkus. Tööandja nimelt oli selle nihutanud päevakese varasemaks - minimaalselt 15 päeva peab olema esimene puhkuseosa. Kokkuleppel alustan siiski ülehomsest, nii et homme samal ajal...:)
laupäev, 4. juuli 2009
tantsupeol ja rongkäigul
Mõtlesime olla eriti originaalsed ja tantsupeo etenduse lõpu ning rongkäigu alguse vahele jäävat aega Stockmannis 2in1 tualetikülastuse/söömise abil sisustada. Esimese järjekord ulatus eskalaatoriteni ning teises seisid nõutud inimesed kandikud käes ning ootasid laudade vabanemist. Võtsime salatid ning einestasime politseipargis.
Rongkäiku tervitasime Kreutzwaldi ja Narva mnt nurgal (Mõttega, et vihmasaju puhul poeme Pro Kapitali ja jälgime mu tööaknalt edasi). Ilm aga püsis ning hõiskasime eriti kaasa nii võrokestele kui tallinlastele. Notsu väsis väga-väga, lösus vahepeal istuda, kuid nüüd on temal kindel soov osaleda kahe aasta pärast koolinoorte peol. Igatahes olid sellel korral esindatud kõik lütseumi koorid ning lootust ehk on.
Leppisime teadmisega, et tantsupidu jälgime televiisorist, kuid sõprade-võrokeste kaudu selgus eile veidi enne südaööd vabanenud pilet. Nii me Notsuga täna etendusele minna saimegi. Kaunis oli. Notsu valis kindlaks lemmikuks Ska-Faktori "Tulge lähme tantsupeole" ja minule meeldib "Viire takka". Kummaline, et Nots mäletas ka eelmist pidu kaks aastat tagasi. Ta oli siis ju värskelt viis saanud:)
Täna ei jaksanud laulupeole minna, minu jaoks on tänased laulud liiga rasked kuulata. Vaatame televiisorist ja homme oleme platsil.
Rongkäiku tervitasime Kreutzwaldi ja Narva mnt nurgal (Mõttega, et vihmasaju puhul poeme Pro Kapitali ja jälgime mu tööaknalt edasi). Ilm aga püsis ning hõiskasime eriti kaasa nii võrokestele kui tallinlastele. Notsu väsis väga-väga, lösus vahepeal istuda, kuid nüüd on temal kindel soov osaleda kahe aasta pärast koolinoorte peol. Igatahes olid sellel korral esindatud kõik lütseumi koorid ning lootust ehk on.
Leppisime teadmisega, et tantsupidu jälgime televiisorist, kuid sõprade-võrokeste kaudu selgus eile veidi enne südaööd vabanenud pilet. Nii me Notsuga täna etendusele minna saimegi. Kaunis oli. Notsu valis kindlaks lemmikuks Ska-Faktori "Tulge lähme tantsupeole" ja minule meeldib "Viire takka". Kummaline, et Nots mäletas ka eelmist pidu kaks aastat tagasi. Ta oli siis ju värskelt viis saanud:)
Täna ei jaksanud laulupeole minna, minu jaoks on tänased laulud liiga rasked kuulata. Vaatame televiisorist ja homme oleme platsil.
reede, 3. juuli 2009
Paganama sisukas aasta
Täna on mu tööandja 9. sünnipäev. Seekord tähistasime külalisteta, ainult "oma pere ringis" Kumu terassil lõunastades. Ma ei mäleta ilma 3.juulil 2000, kuid peatoimetaja sõnul sadanud siis hoopis enam kui täna. Küll on minu koduses kapis alles esimene lehenumber kõrvuti minu ilmunud artiklite ja minu lapse sünni päeva väljaandega.
Tööjuubelite puhul kingitakse meie ettevõttes traditsiooniliselt Reti Saksa graafiline leht. Sellel aastal olin isegi juubilaride-kingisaajate hulgas. Kümme aastat ehk veidi vähem kui kolmandik minu senisest elust täitus veebruari lõpus.
Palju õnne, Õhtuleht!
***
2009 on ikka eriti sündmusterohke aasta:)
Tööjuubelite puhul kingitakse meie ettevõttes traditsiooniliselt Reti Saksa graafiline leht. Sellel aastal olin isegi juubilaride-kingisaajate hulgas. Kümme aastat ehk veidi vähem kui kolmandik minu senisest elust täitus veebruari lõpus.
Palju õnne, Õhtuleht!
***
2009 on ikka eriti sündmusterohke aasta:)
kolmapäev, 1. juuli 2009
musta triibu päev
Täna on minu musta triibu päev.
Kliendile, kelle konkreetse ostu osakaal on kolmandik minu selle kuu tulemusest sai kaks kuud tagasi räägitud, et peab valmistama pdf-formaadis materjalid eilseks.
Tuletasin meeldegi. Noh, et kohe-kohe saadavad. Ja tuligi siis. Nelja A3 pdf asemel saabus kümmekond jpg-fotot ning wordi fail mõnekümne lehekülje ulatuses. Ma tahtnuks ausalt nutta. Ja hommikul, kliendi juures istudes ja teksti koostades, sest varasemast jagus vaid 1,5 lk A3-ks, mõtlesin hetkeks isegi, et meil on töö juures suurepärane õhkkond... :) Lõppeks suutsime valmistada sobivas mahus tekste. Mina suutsin. Kliendi töötajad tegid täpselt vaid niipalju, kui näpuga näitasin. Ülejäänud aja istusid sohval kohvitades ja klatšides. Üks valesti kulutatud ajaga tööpäev oli.
Aga ma vaatan endiselt uue töö järele - see mõte peale lõpetamise-päeva telefonivestlust ei ole üle läinud.
Mul on üks tore mõte, mida ma tahan teha. (Jajah, ma olen otsustajaga juba rääkinud -võimalik vahetus) Ja mul on ette näidata viis saadetud cv-d, millest vaid ühe kohta julgen väita, et tahaksin kindlasti just seda tööd teha. Ülejäänud neli kuulutust jätsid veidi segase mulje. (Mu kümneaastane kogemus ütleb, et tööandjad tihtipeale ei suuda kõrvalise abita selgelt loetavaid töökuulutusi koostada)
Misiganes.
Kunagine parim sõbratar käis õhtul külas, ajasime juttu. Notsuke sõitis lõunaosariikidesse. Hommikul pidin talle kinnitama, et see ei ole veel oodatud Saaremaa-reis:)
Kastsin pr Betti veevoolikust üle - palav ju. Ja koristasin tibake. Emps jättis Baskini-raamatu lugeda. Ja tulebki magamamineku aeg.
Kliendile, kelle konkreetse ostu osakaal on kolmandik minu selle kuu tulemusest sai kaks kuud tagasi räägitud, et peab valmistama pdf-formaadis materjalid eilseks.
Tuletasin meeldegi. Noh, et kohe-kohe saadavad. Ja tuligi siis. Nelja A3 pdf asemel saabus kümmekond jpg-fotot ning wordi fail mõnekümne lehekülje ulatuses. Ma tahtnuks ausalt nutta. Ja hommikul, kliendi juures istudes ja teksti koostades, sest varasemast jagus vaid 1,5 lk A3-ks, mõtlesin hetkeks isegi, et meil on töö juures suurepärane õhkkond... :) Lõppeks suutsime valmistada sobivas mahus tekste. Mina suutsin. Kliendi töötajad tegid täpselt vaid niipalju, kui näpuga näitasin. Ülejäänud aja istusid sohval kohvitades ja klatšides. Üks valesti kulutatud ajaga tööpäev oli.
Aga ma vaatan endiselt uue töö järele - see mõte peale lõpetamise-päeva telefonivestlust ei ole üle läinud.
Mul on üks tore mõte, mida ma tahan teha. (Jajah, ma olen otsustajaga juba rääkinud -võimalik vahetus) Ja mul on ette näidata viis saadetud cv-d, millest vaid ühe kohta julgen väita, et tahaksin kindlasti just seda tööd teha. Ülejäänud neli kuulutust jätsid veidi segase mulje. (Mu kümneaastane kogemus ütleb, et tööandjad tihtipeale ei suuda kõrvalise abita selgelt loetavaid töökuulutusi koostada)
Misiganes.
Kunagine parim sõbratar käis õhtul külas, ajasime juttu. Notsuke sõitis lõunaosariikidesse. Hommikul pidin talle kinnitama, et see ei ole veel oodatud Saaremaa-reis:)
Kastsin pr Betti veevoolikust üle - palav ju. Ja koristasin tibake. Emps jättis Baskini-raamatu lugeda. Ja tulebki magamamineku aeg.
teisipäev, 30. juuni 2009
kirillitsa klaviatuur:S
Värskendasin isiklikku rekordit arvutis pusimise alal.
Mul on vaja luua wordi dokument kirillitsas. Üritan asendada arvuti klaviatuuril ladina tähestikku slaavi omaga - ei oska. Tööl oma läpakas vaatasin, et asi üsna lihtne, kodus teist marki võõras masinas on tulemus null.
Ei saa seda kuvada ekraanil, et hiire abil susserdada ega kehvemat versiooni - ladina tähtedega kaunistet klaveril vene omasid taga otsida.
Aga päev õhtusse saadetud:S
Mul on vaja luua wordi dokument kirillitsas. Üritan asendada arvuti klaviatuuril ladina tähestikku slaavi omaga - ei oska. Tööl oma läpakas vaatasin, et asi üsna lihtne, kodus teist marki võõras masinas on tulemus null.
Ei saa seda kuvada ekraanil, et hiire abil susserdada ega kehvemat versiooni - ladina tähtedega kaunistet klaveril vene omasid taga otsida.
Aga päev õhtusse saadetud:S
esmaspäev, 29. juuni 2009
palju jama eimillestki
See, et Notsu oma heleroosa telefonikese bussi kaotas, tekitas mulle emana mitu lisakäiku.
Algatuseks vihastasin ma korralikult nii enda, Notsu kui vanaema peale. Ju ma ei ole lapsele piisavalt selgitanud telefoni kasutamise põhimõtteid ja vajadust. Vanaemaga puhkepäeva jalutuskäigule minnes ei vaja seitsmeaastane kaasa mobiili. Eriti kui tema vestlused piirduvad emme, issi, vanaema ja paari sõbraga. Ja vanaema, pealt kuuekümnene. Oli temalgi lihtsam anda lapse vingumisele järele.
Helistasin pidades maha pikema kõne "leidjaga". Paar SMS-i talle, kinnitamaks, et saab väljapressitava summa. Ja veel üks kõne. Naiivitar ju. Oletasin tõsimeeli, et telefoni väärtussumma ajendab kodanikku seda kokkulepitud kohta viima. Ja muidugi oma raha eest Norrast:S
Mõistes naiivust ei osanud ma kuskile pöörduda? EMT teenindusnumber välismaalt? Number lauatelefonilt? (Vanaema vapper Elisa klient) Mida ma tegema üldse peaks? Kas telefone saab sulgeda?
Loomulikult oli Notsu isa telefon pühadeks välja lülitet ning IMEI koodi pole ma saanud siiani. Koolitusel teises riigi otsas.
Käisin politseis ja kirjutasin avalduse. Nii nagu asi oli ja palusin telefoni jälitada. Näis.
Eile ostsin Notsule uue telefoni. Samasuguse. Nokia 3500C. Roosa. Minu rumaluse hinnaks oli seekord 1100 krooni. Hobby Halli lõpumüük. Kätte saab Notsu selle telefoni kunagi hiljem. Praegu ei oska ta minu ostust midagi aimata, halab vana taga. Nojah. Pildid, muusika ja lasteaiasõprade numbrid.
Mida ma sellest jamast õppisin?
Esiteks. Lapsele peab koos telefoni ostuga, meie puhul kingiks saamisega,õpetama ka mobiili kasutamise korda.
Teiseks. Kirjutasin endale välja kogu majapidamise mobiilide IMEI-koodid. Lihtne, kuid vajalik liigutus.
Kolmandaks. Tudeerisin EMT infokülge - olen mobiilikasutaja alates 1.09.1994, aga nii mõnedki põhitõed olid omandamata.
Ja suur tänu Sulle, Kaja. Aitäh, et esmaabi osutasid ja mures nõustasid. Toimin Su edastatud juhiste kohaselt.
Algatuseks vihastasin ma korralikult nii enda, Notsu kui vanaema peale. Ju ma ei ole lapsele piisavalt selgitanud telefoni kasutamise põhimõtteid ja vajadust. Vanaemaga puhkepäeva jalutuskäigule minnes ei vaja seitsmeaastane kaasa mobiili. Eriti kui tema vestlused piirduvad emme, issi, vanaema ja paari sõbraga. Ja vanaema, pealt kuuekümnene. Oli temalgi lihtsam anda lapse vingumisele järele.
Helistasin pidades maha pikema kõne "leidjaga". Paar SMS-i talle, kinnitamaks, et saab väljapressitava summa. Ja veel üks kõne. Naiivitar ju. Oletasin tõsimeeli, et telefoni väärtussumma ajendab kodanikku seda kokkulepitud kohta viima. Ja muidugi oma raha eest Norrast:S
Mõistes naiivust ei osanud ma kuskile pöörduda? EMT teenindusnumber välismaalt? Number lauatelefonilt? (Vanaema vapper Elisa klient) Mida ma tegema üldse peaks? Kas telefone saab sulgeda?
Loomulikult oli Notsu isa telefon pühadeks välja lülitet ning IMEI koodi pole ma saanud siiani. Koolitusel teises riigi otsas.
Käisin politseis ja kirjutasin avalduse. Nii nagu asi oli ja palusin telefoni jälitada. Näis.
Eile ostsin Notsule uue telefoni. Samasuguse. Nokia 3500C. Roosa. Minu rumaluse hinnaks oli seekord 1100 krooni. Hobby Halli lõpumüük. Kätte saab Notsu selle telefoni kunagi hiljem. Praegu ei oska ta minu ostust midagi aimata, halab vana taga. Nojah. Pildid, muusika ja lasteaiasõprade numbrid.
Mida ma sellest jamast õppisin?
Esiteks. Lapsele peab koos telefoni ostuga, meie puhul kingiks saamisega,õpetama ka mobiili kasutamise korda.
Teiseks. Kirjutasin endale välja kogu majapidamise mobiilide IMEI-koodid. Lihtne, kuid vajalik liigutus.
Kolmandaks. Tudeerisin EMT infokülge - olen mobiilikasutaja alates 1.09.1994, aga nii mõnedki põhitõed olid omandamata.
Ja suur tänu Sulle, Kaja. Aitäh, et esmaabi osutasid ja mures nõustasid. Toimin Su edastatud juhiste kohaselt.
pühapäev, 28. juuni 2009
Lofootidelt tagasi
Naljakas maalapp see Lofoodi saarestik Norra mere ääres. Üliigav, kuid imekaunis.
Ma ei oska kirjeldada kohalikku eluolu, sest Lofootidel ei ümbritsenud majasid aed - ei lipp-, võrk- ega iluaaed. Majade kandetalad ulatusid enamasti merre ning õuedes ei paistnud hingelistki. Segaseks jäi 11 000 püsielaniku tegevusala - kõik ei saa ju ometi kalamehed olla. Meie mõistes kesklinna(sid) koos mingitegi büroohoonetega ei eksisteerinud.
Üks äraütlemata rahulik paik, mille vaadetes domineerivad sadamad, laevad, punased majad, rohelise-hallikirjud kaljud ning kuue tunni tagant kolme meetri võrra muutuv veetase.
Kahepäevane matk oli minu jaoks tehniliselt raske. Ma ei ole üldse kaljudel turnija, eriti kogu varustust telgist magamiskotini seljas kandes. Õnneks sobis mulle Seiklejate piisava hulga puhkepausidega tempo.
Õhtuks olin väsinud, kuid õnnelik - sõitnud tagumikul alla liustikust, roninud veetoru järgides väga järsust ja kohati ka rususest seinast üles, laskunud kettidega turvatud kividel. Ja peamine - nautinud imelisi vaateid kihutavate pilvedega. Sellel "nõudlikule harrastajale" mõeldud matkal kogesin esmakordselt telgi ülespanekut tõsiselt tuulistes oludes. Nentisin veelkord, et korralik magamiskott tagab rahuliku une. Laenatud sulekoti hüüdnimeks sai Skunk. Nimelt otsustas ta omanik vahetult enne väljalaenamist kotti pesta. Kuivamise protsessi käigus sai teda bussis püsivalt klopitud, ent märga koera meenutav lõhn kadus alles peale põhjalikku tuulutamist kohapeal.
***
Olin esimest korda pikemalt Norras - eelmisel korral käisin vaid lumelaudamas. Mitmedki kummalised, vaid usaldusel põhinevad maksmissüsteemid jäid silma. Näiteks silt - parkimistasu 10 NOK, telkimisöö 50 NOKi. Ning tasu tuli maksta otse postkasti - Piluga karpi mereäärse surfiparadiisi üksinduses hoidis koos vaid väike tabalukk. Piilusin sisse - paberraha poolenisti täis.
Ööbisime telgis kahel ööl - hinnavahe oli väike, kuid kämpatingimused mugavamad.
Kahel korral kalastasime merel. Borge Iverseni nimeline kapten oli kutselise kalurina merd sõitnud 36 aastat. Talle kuulus neli alust, millest üks sõidutas väheseid kalahuvilisi turiste kolmel korral päevas. Suurepärane kalasaak ja omapärane püügitehnika!
Kodutee kujunes 30h sõidumaratoniks. VW Caravellega reisimine osutus mugavaks. Rooli ma seekord ei saanudki - saarte kitsad teed ei ahvatlenud ka. Palju kauneid pilte sai ja hiigelsuuri teokarpe Väikesele Notsule. Suitsutatud vaalaliha maitseb sarnaselt toorsuitsulihaga - ei liha ega kala.
Kuuldavasti olnud siinkandis jaanipäev kuiv - Lofootidel sadas nagu oavarrest. Piirdusime sinimustvalge lipu heiskamisega.
Ma ei oska kirjeldada kohalikku eluolu, sest Lofootidel ei ümbritsenud majasid aed - ei lipp-, võrk- ega iluaaed. Majade kandetalad ulatusid enamasti merre ning õuedes ei paistnud hingelistki. Segaseks jäi 11 000 püsielaniku tegevusala - kõik ei saa ju ometi kalamehed olla. Meie mõistes kesklinna(sid) koos mingitegi büroohoonetega ei eksisteerinud.
Üks äraütlemata rahulik paik, mille vaadetes domineerivad sadamad, laevad, punased majad, rohelise-hallikirjud kaljud ning kuue tunni tagant kolme meetri võrra muutuv veetase.
Kahepäevane matk oli minu jaoks tehniliselt raske. Ma ei ole üldse kaljudel turnija, eriti kogu varustust telgist magamiskotini seljas kandes. Õnneks sobis mulle Seiklejate piisava hulga puhkepausidega tempo.
Õhtuks olin väsinud, kuid õnnelik - sõitnud tagumikul alla liustikust, roninud veetoru järgides väga järsust ja kohati ka rususest seinast üles, laskunud kettidega turvatud kividel. Ja peamine - nautinud imelisi vaateid kihutavate pilvedega. Sellel "nõudlikule harrastajale" mõeldud matkal kogesin esmakordselt telgi ülespanekut tõsiselt tuulistes oludes. Nentisin veelkord, et korralik magamiskott tagab rahuliku une. Laenatud sulekoti hüüdnimeks sai Skunk. Nimelt otsustas ta omanik vahetult enne väljalaenamist kotti pesta. Kuivamise protsessi käigus sai teda bussis püsivalt klopitud, ent märga koera meenutav lõhn kadus alles peale põhjalikku tuulutamist kohapeal.
***
Olin esimest korda pikemalt Norras - eelmisel korral käisin vaid lumelaudamas. Mitmedki kummalised, vaid usaldusel põhinevad maksmissüsteemid jäid silma. Näiteks silt - parkimistasu 10 NOK, telkimisöö 50 NOKi. Ning tasu tuli maksta otse postkasti - Piluga karpi mereäärse surfiparadiisi üksinduses hoidis koos vaid väike tabalukk. Piilusin sisse - paberraha poolenisti täis.
Ööbisime telgis kahel ööl - hinnavahe oli väike, kuid kämpatingimused mugavamad.
Kahel korral kalastasime merel. Borge Iverseni nimeline kapten oli kutselise kalurina merd sõitnud 36 aastat. Talle kuulus neli alust, millest üks sõidutas väheseid kalahuvilisi turiste kolmel korral päevas. Suurepärane kalasaak ja omapärane püügitehnika!
Kodutee kujunes 30h sõidumaratoniks. VW Caravellega reisimine osutus mugavaks. Rooli ma seekord ei saanudki - saarte kitsad teed ei ahvatlenud ka. Palju kauneid pilte sai ja hiigelsuuri teokarpe Väikesele Notsule. Suitsutatud vaalaliha maitseb sarnaselt toorsuitsulihaga - ei liha ega kala.
Kuuldavasti olnud siinkandis jaanipäev kuiv - Lofootidel sadas nagu oavarrest. Piirdusime sinimustvalge lipu heiskamisega.
teisipäev, 23. juuni 2009
Tervitustega igavese päikese maalt Lofootidelt
Üle lahe Helsingisse, piki läbi Soome ja nurgakese Rootsi tundra. Pooleteisetuhandeste mägede jalamil ööbisime avalikul telkimisplatsil, millel lisavarustuses küttega wc. Teise sõidupäeva õhtupoolikul jõudsime Lofootidele (asukoht: Norra linna Narviku lähistel. Golfi hoovuse mõjul valitseb siinkandis, kaugel polaarjoone taga, aastaringselt tõeliselt mahe kliima)
Polaarpäevaga ei kohtu ma esmakordselt, aga miskipärast olin kotti toppinud pealambi. Noh et kui pimedaks läheb... :) Maha jätnud olin täispikad püksid - ainsateks soojdeks püksteks olin kotti toppinud Ilvese gored, aga nendega on autos palav. Nii sain ma terve varanduse maksnud KariTraade omanikuks. (ilusad, roosa ja mustaga). Ja matkasaapad... Kodus praakisid reisikaaslased mu mäesaapad välja - noh, et pole ju miinuseid... Aga vihm oli täna tugev.
Kas polaarpäevas saab päevitada 24h päevas? Ohei, siingi on asutus, nimega solaarium. Metsapeatuse jooksul hävitasid sääsed mu tagumiku. Nad võiks müüa päevituskreemi ja Off-i segu. Ja polaaröös kuluvad marjaks antidepressandid. :)
Eile rentisime laeva. Meid on viisteist Seiklejat, tore seltskond nagu alati. Käisime Atlandi ookenil 40 meetri sügavuselt kala püüdmas. Saagiks langes meeletus koguses saidat. Et norrakeelsed kalanimetused ei ole mu parim külg, siis oletatavalt ka stauriidi ja välimuse põhjal turskagi. Alvari mölakkala kaalus puhastatult 12 kilo. Vaalaliha on süsimust, seda ostsime poest nii toorelt kui soolatult. Turisti nöögitakse ka siin, heaoluriigis.
Täna sadas padukat. Nagu mägede vahel ikka, tunnelist läbi ja teisel saarel paistab päike.
Varjud saabusid Tallinnast. Väike Notsu kaotas oma roosa mobiiltelefoni bussi. Sellesama, mille isa talle kinkis. Sain leidja telefoniliinile, kuid mobiili ta tagastamast keeldus. Ka mobiili väärtuses vaevatasu eest. Et Notsu isa on levist väljas, ei õnnestu mul leida ka IMEId, et telefon musta nimekirja paigutada. Nõmenõmenõme... Lapsest kahju, ei muud.
Oleme täna jõudnud maailma lõppu, kohta kus lõpeb maantee E10, küla nimi on A, mull peal, hääldatakse "oo". fantaseerisime, et suure maantee lõpus seisab paremat kätt sildike "the end", aga ei midagist. Lihtsalt väike ringtee teavitamas kohustuslikust tagasipöördest.
Homme läheme matkale. Kui ilm lubab. Kui ei, siis asume tasapisi tagasiteele. Narviku-lähedase teeristini on ca 350+ kilomeetrit ning suures koguses kauneid saari.
Polaarpäevaga ei kohtu ma esmakordselt, aga miskipärast olin kotti toppinud pealambi. Noh et kui pimedaks läheb... :) Maha jätnud olin täispikad püksid - ainsateks soojdeks püksteks olin kotti toppinud Ilvese gored, aga nendega on autos palav. Nii sain ma terve varanduse maksnud KariTraade omanikuks. (ilusad, roosa ja mustaga). Ja matkasaapad... Kodus praakisid reisikaaslased mu mäesaapad välja - noh, et pole ju miinuseid... Aga vihm oli täna tugev.
Kas polaarpäevas saab päevitada 24h päevas? Ohei, siingi on asutus, nimega solaarium. Metsapeatuse jooksul hävitasid sääsed mu tagumiku. Nad võiks müüa päevituskreemi ja Off-i segu. Ja polaaröös kuluvad marjaks antidepressandid. :)
Eile rentisime laeva. Meid on viisteist Seiklejat, tore seltskond nagu alati. Käisime Atlandi ookenil 40 meetri sügavuselt kala püüdmas. Saagiks langes meeletus koguses saidat. Et norrakeelsed kalanimetused ei ole mu parim külg, siis oletatavalt ka stauriidi ja välimuse põhjal turskagi. Alvari mölakkala kaalus puhastatult 12 kilo. Vaalaliha on süsimust, seda ostsime poest nii toorelt kui soolatult. Turisti nöögitakse ka siin, heaoluriigis.
Täna sadas padukat. Nagu mägede vahel ikka, tunnelist läbi ja teisel saarel paistab päike.
Varjud saabusid Tallinnast. Väike Notsu kaotas oma roosa mobiiltelefoni bussi. Sellesama, mille isa talle kinkis. Sain leidja telefoniliinile, kuid mobiili ta tagastamast keeldus. Ka mobiili väärtuses vaevatasu eest. Et Notsu isa on levist väljas, ei õnnestu mul leida ka IMEId, et telefon musta nimekirja paigutada. Nõmenõmenõme... Lapsest kahju, ei muud.
Oleme täna jõudnud maailma lõppu, kohta kus lõpeb maantee E10, küla nimi on A, mull peal, hääldatakse "oo". fantaseerisime, et suure maantee lõpus seisab paremat kätt sildike "the end", aga ei midagist. Lihtsalt väike ringtee teavitamas kohustuslikust tagasipöördest.
Homme läheme matkale. Kui ilm lubab. Kui ei, siis asume tasapisi tagasiteele. Narviku-lähedase teeristini on ca 350+ kilomeetrit ning suures koguses kauneid saari.
laupäev, 20. juuni 2009
pakaa
Diplom on saadud, ma ei kukkunudki ninuli parketile. Otsus mitte investeerida kleiti oli ainuõige.
Lilletseremoonia Võrus oli kaunis.
Mul ei ole enam häält. Mingi inin tuleb kurgust koos rögaga.
Otsene ülemus tegi mulle "kingituse" ülikooli lõpetamise puhul. See oli viimane piisk karikasse. Ma otsin nüüd tööd. Ilma naljata.
Lofoodid. See on saarestik Põhja-Norras. Kell 5,30 ootab mind maja ees buss. Rohkem ma ei tea... Pakkisin asjad nagu läheks Elbrusele jälle.
Lilletseremoonia Võrus oli kaunis.
Mul ei ole enam häält. Mingi inin tuleb kurgust koos rögaga.
Otsene ülemus tegi mulle "kingituse" ülikooli lõpetamise puhul. See oli viimane piisk karikasse. Ma otsin nüüd tööd. Ilma naljata.
Lofoodid. See on saarestik Põhja-Norras. Kell 5,30 ootab mind maja ees buss. Rohkem ma ei tea... Pakkisin asjad nagu läheks Elbrusele jälle.
kolmapäev, 17. juuni 2009
homme, vol2
Kus asub ajaloomuuseum?
Kas homme on soe ilm? Kas kerge sall õlgadel suudan end veelgi enam külmetada?
Kas juuksuri jaoks planeeritud kolm tundi on ikka piisav?
Ega ma midagi olulist maha ei unustanud?
Tegalt peaks see viimasemast viimane etteaste ülikooli bakaastmes ju kerge olema - astuda pealtnäha tavalistes rõivastes üle parketi, et võtta vastu üks täiesti tavaline paber. (Paber läheb kodus kappi) Hiljem kallistada lähedasi ning saada lillesülem. Aga ma närveldan nagu alati.
***
Mitte vähem ei muretse ma reedese lilletseremoonia üle Võrus ning laupäeva hommikul algava matkareisi pärast Lofootidele. (Kus need lofoodid asuvad? Norras? Misasjad need üleüldse on? Kas seal on külm? Kas me magame telgis? Hmm. Kes Seiklejate Klubist osalevad?)
Appiii, no ma olen jälle ajagraafikust maas - just lõpetasin töö-töö tegemise. Jajah, tegelikult peaks mu tööpäev lõppema kell 17.
Kas homme on soe ilm? Kas kerge sall õlgadel suudan end veelgi enam külmetada?
Kas juuksuri jaoks planeeritud kolm tundi on ikka piisav?
Ega ma midagi olulist maha ei unustanud?
Tegalt peaks see viimasemast viimane etteaste ülikooli bakaastmes ju kerge olema - astuda pealtnäha tavalistes rõivastes üle parketi, et võtta vastu üks täiesti tavaline paber. (Paber läheb kodus kappi) Hiljem kallistada lähedasi ning saada lillesülem. Aga ma närveldan nagu alati.
***
Mitte vähem ei muretse ma reedese lilletseremoonia üle Võrus ning laupäeva hommikul algava matkareisi pärast Lofootidele. (Kus need lofoodid asuvad? Norras? Misasjad need üleüldse on? Kas seal on külm? Kas me magame telgis? Hmm. Kes Seiklejate Klubist osalevad?)
Appiii, no ma olen jälle ajagraafikust maas - just lõpetasin töö-töö tegemise. Jajah, tegelikult peaks mu tööpäev lõppema kell 17.
teisipäev, 16. juuni 2009
Kus kurat see majanduskriis veel elab?
* Saatsin kuus päeva tagasi neljateistkümnele firmale hinnaküsimise aknaplekkide ja vihmaveetorude projekti I etapi kohta. Koos joonisega. Palusin kahte eraldi hinda - materjal ja paigaldus. Lisaks tähtaega. Tänaseks on vastanud viis.
Järeldus: Üheksal firmal läheb liiga hästi, et kliendi hinnaküsimisele vastata.
* Täna helistas viies, see viimane. Noh, et nemad eraldi hindu ei tee. Ei olnud jutumees see helistaja. Aga numbri ütles välja, kaks korda suurema kui eelmised neli. Ütlesin, et see on väga kallis pakkumine, liiatigi mustalt ehk riigimaksudeta tehtud.
"Kui kallis, siis pole midagi teha", kolksas toru hargile. Täna, kus räägitakse, et ehitusmeestel olevat raske.
* Laubal käisin pangas uut klienti registreerimas. Nimelt saab Väike Notsu endale ISICu õpilaspileti koos pangakaardiga. Mõtlesin, et suvel hea harjutada nende kasutamist. Telleriõpilane venitas kontot avades poolt tundi meie aega (järjekord muudkui kasvas ja kasvas ja kasvas...) Ja kaks tundi hiljem helises telefon: pildi skänneerimine ei õnnestunud, palun tulge tagasi. (Muidugi suutsin ma avaldust täitma minna kaubanduskeskusesse linna teises otsas).
* Minu kirjale, et palun hoius väikese intressi tõttu lõpetada ning minu kontole tagasi kanda, ei suvatsenud kliendihaldur isegi vastata. Tagasikandest rääkimata. Noh, et aega polnud. Personaalpanganduse klient olen seal.
* Ühe suure kaubanduskeskuse tuntud firma sukapoes imestas müüja käredal häälel, et ma ei oska öelda, kas nr 4 sukad on mulle suured või mitte. "No otsustage juba ära, muid numbreid meil ei ole". Aga mina pole eales endale sukapaari soetanud.
Hüvasti, klienditeenindus. Ma ootan põnevusega sügist, mil tähtsamad ninad kriisi süvenemist ennustavad. Ausalt, need pisikesed vastikud ebameeldivused ei ole "force majore", vaid inimeste tahtlikult lohakas tegematajätmine.
Järeldus: Üheksal firmal läheb liiga hästi, et kliendi hinnaküsimisele vastata.
* Täna helistas viies, see viimane. Noh, et nemad eraldi hindu ei tee. Ei olnud jutumees see helistaja. Aga numbri ütles välja, kaks korda suurema kui eelmised neli. Ütlesin, et see on väga kallis pakkumine, liiatigi mustalt ehk riigimaksudeta tehtud.
"Kui kallis, siis pole midagi teha", kolksas toru hargile. Täna, kus räägitakse, et ehitusmeestel olevat raske.
* Laubal käisin pangas uut klienti registreerimas. Nimelt saab Väike Notsu endale ISICu õpilaspileti koos pangakaardiga. Mõtlesin, et suvel hea harjutada nende kasutamist. Telleriõpilane venitas kontot avades poolt tundi meie aega (järjekord muudkui kasvas ja kasvas ja kasvas...) Ja kaks tundi hiljem helises telefon: pildi skänneerimine ei õnnestunud, palun tulge tagasi. (Muidugi suutsin ma avaldust täitma minna kaubanduskeskusesse linna teises otsas).
* Minu kirjale, et palun hoius väikese intressi tõttu lõpetada ning minu kontole tagasi kanda, ei suvatsenud kliendihaldur isegi vastata. Tagasikandest rääkimata. Noh, et aega polnud. Personaalpanganduse klient olen seal.
* Ühe suure kaubanduskeskuse tuntud firma sukapoes imestas müüja käredal häälel, et ma ei oska öelda, kas nr 4 sukad on mulle suured või mitte. "No otsustage juba ära, muid numbreid meil ei ole". Aga mina pole eales endale sukapaari soetanud.
Hüvasti, klienditeenindus. Ma ootan põnevusega sügist, mil tähtsamad ninad kriisi süvenemist ennustavad. Ausalt, need pisikesed vastikud ebameeldivused ei ole "force majore", vaid inimeste tahtlikult lohakas tegematajätmine.
esmaspäev, 15. juuni 2009
garderooblemas
Kalender näitab juuni keskpaika. Nina luriseb nohust, seljas on talvine softshell. Äge eksju.
Neljapäeval toimub pidulik lõpetamine. Nädal poodlemist tipnes otsusega mitte osta tuhandekroonist kleiti kolmeks minutiks üle parketi jalutamiseks. (Tegelikult valisin ühe JacquelineKennedylikult korrektse valge või kreemroosa kleidi koos samas stiilis jakiga PTA-st välja.) Õnneks koputas mõistus uksele. Vaatasin kleidivarud kodused kleidivarud üle. Tulemuseks mitu upsi... noh et viieteistkümnest kleidist on püsikandmises kaks (üks sportkleit reisidel ja teine hüpervolangiline lumivalge, nagu koopia ema nooruspõlve kleidist). Kaks kleiti on siiani kaunistet hinnalipikutega ja mitte väikeste numbritega. Kolme kleiti on kantud ühe korra... Üks ei mahu hetkel selga (mind võiks viineriga kiles sassi ajada). Ülejäänud seitse on nagu on - omas elemendis ehk sobiks ka, aga enamasti kapis.
Valituks osutus musta-halli kaelkirjakumustriga pikk kleit, millel lõhik paljastamas kintsu. Olekult sealjuures soliidne. Õlgadele valge sall. Kaela, kätte ja kõrva ema tagasihoidlikud pärlid. Valged 10 cm tikk-kontsad. Valgete pitskummiga sukkade vastu hädaldasin kõige enam - minu koibade juures saavad neist põlvikud paku otsas... Sukad ise on tagasihoidlikud, kuid pits... see ulatub täpselt lõhikust paistma ning annab akadeemilisele olemisele veidi vallatut tooni.
Kulu: 109 krooni sukkade eest. Allesjäänud 900+ kulub Notsu koolitarvetele. Hinnang - hea kui mõistus juhtub rahakotti juhtima.
Neljapäeval toimub pidulik lõpetamine. Nädal poodlemist tipnes otsusega mitte osta tuhandekroonist kleiti kolmeks minutiks üle parketi jalutamiseks. (Tegelikult valisin ühe JacquelineKennedylikult korrektse valge või kreemroosa kleidi koos samas stiilis jakiga PTA-st välja.) Õnneks koputas mõistus uksele. Vaatasin kleidivarud kodused kleidivarud üle. Tulemuseks mitu upsi... noh et viieteistkümnest kleidist on püsikandmises kaks (üks sportkleit reisidel ja teine hüpervolangiline lumivalge, nagu koopia ema nooruspõlve kleidist). Kaks kleiti on siiani kaunistet hinnalipikutega ja mitte väikeste numbritega. Kolme kleiti on kantud ühe korra... Üks ei mahu hetkel selga (mind võiks viineriga kiles sassi ajada). Ülejäänud seitse on nagu on - omas elemendis ehk sobiks ka, aga enamasti kapis.
Valituks osutus musta-halli kaelkirjakumustriga pikk kleit, millel lõhik paljastamas kintsu. Olekult sealjuures soliidne. Õlgadele valge sall. Kaela, kätte ja kõrva ema tagasihoidlikud pärlid. Valged 10 cm tikk-kontsad. Valgete pitskummiga sukkade vastu hädaldasin kõige enam - minu koibade juures saavad neist põlvikud paku otsas... Sukad ise on tagasihoidlikud, kuid pits... see ulatub täpselt lõhikust paistma ning annab akadeemilisele olemisele veidi vallatut tooni.
Kulu: 109 krooni sukkade eest. Allesjäänud 900+ kulub Notsu koolitarvetele. Hinnang - hea kui mõistus juhtub rahakotti juhtima.
laupäev, 13. juuni 2009
koolilapseks kasvamine
Väike Notsu oli aasta ja viis kuud vana kui esmakordselt lasteaeda läks. Nädalake meeldis, seejärel jäi haigeks. Järgmine nädal ei meeldinud ja ülejärgmisel haigestus taas.
2003. aasta jõulupeole me siiski läksime ning sealt alates on Notsu lasteaialaps.
Ühinemise tulemusena on meie endine Aasalille sõim saanud Kullatera lasteaia osaks.
Kolm viimast aastat veetis Notsu sama kasvataja rühmas, kelle käe all kord minagi kasvasin.
Eile tähistasime lasteaia lõpetamist. Aktusel ulatati nii minule kui Notsule joonistuste mapid ning kasvataja kinkis igale lapsele pühendusega raamatu. Vanemad koostasid rühmast supervahva pildi-ankeediraamatu. Sõime suupisteid ja torti. Aftekas jätkus Maria kodus Allikul. Me olime kella ühe paiku öösel esimesed kojuminejad:)
Hämmastavalt lühike on lasteaia-aeg... Isikliku kogemuseni tundus see sama väärtusetu kui oh-kui-suureks-sa-oled-kasvanud jutt. Nüüd aga - nädalake veel ja meie jaoks on lasteaed lõppenud. Ootab kool. Läbi suurte kõhkluste ja kahtluste sai valitud Tallinna Prantsuse Lütseum. Siiani ei ole ma kindel, et tegime õige otsuse.
***
Ühel möödunud nädala õhtul palus Notsu mul lütseumi lugemikust ühe luuletuse ümber kirjutada. Muidugi ma ei viitsinud - "Inglise patsienti" voodis lugeda oli hoopis huvitavam. Eile esitas Notsu sama luuletust lõpupeol. Palus asendada plaanitult deklameeritava osa minevikust ja tulevikust luuletusega, mille ta ise välja kirjutas, pähe õppis. Iseteadja nagu ta on.
***
Raamatu ankeeti lugedes, soovib Notsu saada "suusadajaks". Tema lemmiktoit on "makaroonit" ja lemmiktegevuseks on "pusle".
***
Homme tuleb koogile ja grillile vanaema.
Ja viime lillekimbu ning küünla tädi Ulvile. Ma loodan, et helesinise pilve piirilt Notsut vaadates noogutab ta rahulolevalt.
2003. aasta jõulupeole me siiski läksime ning sealt alates on Notsu lasteaialaps.
Ühinemise tulemusena on meie endine Aasalille sõim saanud Kullatera lasteaia osaks.
Kolm viimast aastat veetis Notsu sama kasvataja rühmas, kelle käe all kord minagi kasvasin.
Eile tähistasime lasteaia lõpetamist. Aktusel ulatati nii minule kui Notsule joonistuste mapid ning kasvataja kinkis igale lapsele pühendusega raamatu. Vanemad koostasid rühmast supervahva pildi-ankeediraamatu. Sõime suupisteid ja torti. Aftekas jätkus Maria kodus Allikul. Me olime kella ühe paiku öösel esimesed kojuminejad:)
Hämmastavalt lühike on lasteaia-aeg... Isikliku kogemuseni tundus see sama väärtusetu kui oh-kui-suureks-sa-oled-kasvanud jutt. Nüüd aga - nädalake veel ja meie jaoks on lasteaed lõppenud. Ootab kool. Läbi suurte kõhkluste ja kahtluste sai valitud Tallinna Prantsuse Lütseum. Siiani ei ole ma kindel, et tegime õige otsuse.
***
Ühel möödunud nädala õhtul palus Notsu mul lütseumi lugemikust ühe luuletuse ümber kirjutada. Muidugi ma ei viitsinud - "Inglise patsienti" voodis lugeda oli hoopis huvitavam. Eile esitas Notsu sama luuletust lõpupeol. Palus asendada plaanitult deklameeritava osa minevikust ja tulevikust luuletusega, mille ta ise välja kirjutas, pähe õppis. Iseteadja nagu ta on.
***
Raamatu ankeeti lugedes, soovib Notsu saada "suusadajaks". Tema lemmiktoit on "makaroonit" ja lemmiktegevuseks on "pusle".
***
Homme tuleb koogile ja grillile vanaema.
Ja viime lillekimbu ning küünla tädi Ulvile. Ma loodan, et helesinise pilve piirilt Notsut vaadates noogutab ta rahulolevalt.
neljapäev, 11. juuni 2009
loomaaias ja pangas
Mitu asja jälle juhtunud.
* Ööloomaaed.
Kommertsihõngulisem kui varasematel aastatel. Mõlemast väravast kaks gruppi ehk siis 100 inimest ühtekokku. Ei olnud enam sellist salapärast hämarat hõngu hilisõhtuses loomaaias. Hoopis mitu gruppi tunglemas samas vahes ning giidid üksteisest üle rääkimas.
Aga tore oli ikka - minule meeldisid leoparditited. (noh mis tited enam, pubed juba). Notsule avaldas muljet lõviplika, kes giidi sõnul "eluga karjas" hakkama ei saa.
*Päev vanaema töö juures.
SEB-i peamaja, Tornimäe hoone, sai kümneseks (kas tõesti juba...). Sel puhul korraldati Tallinna kontorite töötajate lastele vahva pangapäev.
Nots oli hommikul skeptiline - vanaema toas vaikselt oodata kuniks tööasju aetakse, on talle üsna ebameeldiv. Tükk seletamist, et see ongi lastele mõeldud päev.
Õhtul saabus üliõnnelik Notsu - käinud rahatoas ekskursioonil, söönud kringlit, lihapalle ja viinereid. Koju tõi toreda Eesti Panga toodetud vihiku, milles kirjeldatud pankade arengut ürgühiskonnast tänaseni. Päris lahe lugemine oli.
* Ööloomaaed.
Kommertsihõngulisem kui varasematel aastatel. Mõlemast väravast kaks gruppi ehk siis 100 inimest ühtekokku. Ei olnud enam sellist salapärast hämarat hõngu hilisõhtuses loomaaias. Hoopis mitu gruppi tunglemas samas vahes ning giidid üksteisest üle rääkimas.
Aga tore oli ikka - minule meeldisid leoparditited. (noh mis tited enam, pubed juba). Notsule avaldas muljet lõviplika, kes giidi sõnul "eluga karjas" hakkama ei saa.
*Päev vanaema töö juures.
SEB-i peamaja, Tornimäe hoone, sai kümneseks (kas tõesti juba...). Sel puhul korraldati Tallinna kontorite töötajate lastele vahva pangapäev.
Nots oli hommikul skeptiline - vanaema toas vaikselt oodata kuniks tööasju aetakse, on talle üsna ebameeldiv. Tükk seletamist, et see ongi lastele mõeldud päev.
Õhtul saabus üliõnnelik Notsu - käinud rahatoas ekskursioonil, söönud kringlit, lihapalle ja viinereid. Koju tõi toreda Eesti Panga toodetud vihiku, milles kirjeldatud pankade arengut ürgühiskonnast tänaseni. Päris lahe lugemine oli.
teisipäev, 9. juuni 2009
korraldus
Leidsin postkastist - nüüd siis ametlikult teada antud:)
***************************************************
eksternina lõpetamine nr. 09.06.2009
Tartu Ülikooli nõukogu 26. mai 2006. a määruse nr 6 "Õppekorralduseeskiri" punktide 18, 23 ja 124 alusel loen eksternina lõpetanuks alates 18.06.2009 seoses õppekava täitmisega täies mahus sotsiaalteaduskonna avatud ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse (2487) bakalaureuseõppe eksternid
Minu nimi
Koostaja: õppekorralduse spetsialist Kaili Kaseorg
Allakirjutaja: õppeprorektor professor Birute Klaas
*************************************
shalalalalalala... Nagu ei kippunud uskumagi vahepeal:) Aeg diplomi saamiseni venib kui tigu.
***************************************************
eksternina lõpetamine nr. 09.06.2009
Tartu Ülikooli nõukogu 26. mai 2006. a määruse nr 6 "Õppekorralduseeskiri" punktide 18, 23 ja 124 alusel loen eksternina lõpetanuks alates 18.06.2009 seoses õppekava täitmisega täies mahus sotsiaalteaduskonna avatud ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse (2487) bakalaureuseõppe eksternid
Minu nimi
Koostaja: õppekorralduse spetsialist Kaili Kaseorg
Allakirjutaja: õppeprorektor professor Birute Klaas
*************************************
shalalalalalala... Nagu ei kippunud uskumagi vahepeal:) Aeg diplomi saamiseni venib kui tigu.
esmaspäev, 8. juuni 2009
Hüvasti, tumeroheline unistus!
Džiibiostja saabus reede hommikul üpriski suvaliselt. Minuealine leedukas, suur nagu maakera, adidase dressides. Parkis oma Mazda6 meie kitsale ühesuunalisele tänavale suht risti, takseeris ostetava üle, vaadates mingeid ainult talle teada olevaid kindlaid asju. 500 eurot surus tüüp käsirahaks ja kihutas vastassuunas minema.
Täna vormistasime. Samad adid, mille taskust ilmus 500 euroste pakk. Tavidis vahetas kroonideks ringi. Maksin saadud summast liisingu lõpuarve ja läinud mu unistus oligi. Kõigi naabrite rõõmuks ta siin enam ei pargi:)
Läks Leedu kaudu Kasahstani, kohalikke rikkureid rõõmustama.
Head teed! Oli hea jeep see Nissan Patrol, 2,8 TD.
Täna vormistasime. Samad adid, mille taskust ilmus 500 euroste pakk. Tavidis vahetas kroonideks ringi. Maksin saadud summast liisingu lõpuarve ja läinud mu unistus oligi. Kõigi naabrite rõõmuks ta siin enam ei pargi:)
Läks Leedu kaudu Kasahstani, kohalikke rikkureid rõõmustama.
Head teed! Oli hea jeep see Nissan Patrol, 2,8 TD.
pühapäev, 7. juuni 2009
võrumaine nädalavahetus
Nädalavahetus Võru taga - tõeline puhkus.
Kalapüük Ruusmäe nimetul lombikesel ja siis veel ühel nimega lombikesel. Viimasele sai peale paadiga. Kahe päeva tulemuseks jäi üks alamõõduline haug - selline pisike, kes hommikusöögilauas söömata jättis ja siis näljasena lõuna paiku ringi ujus.
Võrumaa laulu- ja tantsupidu - järjekorras 90.-nes. Võimas. Avastasin, et ma ei ole varem Kubja laululaval käinudki.
Suuremat sorti metsloomaliha ja -vorsti söömine. Menüüsse mahtsuid nii metssiga kui ka -sokk. Mõned vahvad teadmised jahipidamisest.
Tilgamäe igiarmas saun, seekord kütsime nii seda kui ka maja suuremaid ja väiksemaid ahje ja pliite ise.
Ilm oli vesine, aga mitte hullult - kala võibki püüda veidi sombuse ja vihmase ilmaga. Ja soojas saunas on ka vihmaga mõnus.
Notsu arvates elutseb tiigis endiselt Naks. Et oma Naks peitub ka igas järvesilmas, oli tibi paati saamisega tõsiseid raskusi. Seletasimist vajas, et Naks tuleb lastele ligi vaid siis, kui viimased vanemate järelvalveta vee ääres toimetavad.
Kalapüük Ruusmäe nimetul lombikesel ja siis veel ühel nimega lombikesel. Viimasele sai peale paadiga. Kahe päeva tulemuseks jäi üks alamõõduline haug - selline pisike, kes hommikusöögilauas söömata jättis ja siis näljasena lõuna paiku ringi ujus.
Võrumaa laulu- ja tantsupidu - järjekorras 90.-nes. Võimas. Avastasin, et ma ei ole varem Kubja laululaval käinudki.
Suuremat sorti metsloomaliha ja -vorsti söömine. Menüüsse mahtsuid nii metssiga kui ka -sokk. Mõned vahvad teadmised jahipidamisest.
Tilgamäe igiarmas saun, seekord kütsime nii seda kui ka maja suuremaid ja väiksemaid ahje ja pliite ise.
Ilm oli vesine, aga mitte hullult - kala võibki püüda veidi sombuse ja vihmase ilmaga. Ja soojas saunas on ka vihmaga mõnus.
Notsu arvates elutseb tiigis endiselt Naks. Et oma Naks peitub ka igas järvesilmas, oli tibi paati saamisega tõsiseid raskusi. Seletasimist vajas, et Naks tuleb lastele ligi vaid siis, kui viimased vanemate järelvalveta vee ääres toimetavad.
kolmapäev, 3. juuni 2009
Ja kõik on hea!
Magasin öösel erakordselt halvasti. Nägin miskit segast und - seisin 135-s ja mul oli käes slaidipundar ja punastasin ning puterdasin. Ja mingi mootori urin segas mu niigi sassis esitlust.
Ärgates avastasin voodisse pugenud kassi, kes hommikuse tava kohaselt nurru lõi.
Ja kõik on läbi! Ma ei pea enam muretsema kooliga seotud pisiasjade pärast. Eile tagastasin raamatud Nõmme raamatukokku ning postitasin võlgnevuste puudumiste pitsatitega lahkumislehe sotsiaalteaduskonda.
Enne tööleminekut piilusin tööpakkumisi - kümme ja pool aastat samas kohas on liig.
Ärgates avastasin voodisse pugenud kassi, kes hommikuse tava kohaselt nurru lõi.
Ja kõik on läbi! Ma ei pea enam muretsema kooliga seotud pisiasjade pärast. Eile tagastasin raamatud Nõmme raamatukokku ning postitasin võlgnevuste puudumiste pitsatitega lahkumislehe sotsiaalteaduskonda.
Enne tööleminekut piilusin tööpakkumisi - kümme ja pool aastat samas kohas on liig.
esmaspäev, 1. juuni 2009
"see päev"
5,30 ajasin voodist välja. Kella helin oli asjatu raiskamine- vähkresin küljelt küljele niikuinii terve öö ja korralikult ei maganudki.
Seitsmene täistunni ekspress sõidutas mu Tartu poole - veidi vestlust, tunnine uni ja veel veidi vestlust. Hommikusöök Werneris (söögiisu üle ei saa ma hoolimata närvipingest endiselt kurta).
Tegin paar täpsustust kaitsekõnes - lisasin slaidide numbritele ka nimed.
Minu peamine oponent komisjonist viibis hambaarstil, üks juhendajatest ootas kodus torumeest, üks komisjoni liige kadus Tallinna ja Tartu vahele teadmata paigas.
Alustasime. Oponent nr 2, pr Tabloidivihkaja vaikis. Tema vist kaitsmist juhtiski - oli väljapeetud ja ainsana külm. (Kuuma ilmaga kuluski ära)
Ja siis ma rääkisin:) Vahetasin slaide ja muudkui lugesin maha, tehes samas kavalat nägu rääkimisest. Ühe silmaga piilusin juhendajat, kes teatud kohtadel heakskiitvalt noogutas. Slaidinäituse keskel mõistsin, et see on minu töö, millest ma usinalt seletan. Ja siis läks kergelt - retsensent (ei tulnud kohale), retsensioon. (Pr Tabloidivihkaja: Kas te ikka mõistate, et nendele küsimustele peate vastama? Ojaa, ikka, ma olen üsna arukas tüdruk:P)
Vastused. Üks asjalik märkus komisjoni liikmelt ja samalt liikmelt üks küsimus.
Kas veel küsimusi? Ei.
Väike arutelu, juhendaja selgitus, positiivne kommentaar ühelt õppejõult. 10,27 jalutasin Toomemäe treppidest üles.
*********************************
B - Väga hea!
Need aastad pingutust on nüüd läbi!!!! (Edaspidi võib pöörduda: sotsiaalteaduste bakalaureus:)))))
Jeee! Tegelikult on see hetk, minut peale hinde teadasaamist, ikka kirjeldamatult ülev!
Seitsmene täistunni ekspress sõidutas mu Tartu poole - veidi vestlust, tunnine uni ja veel veidi vestlust. Hommikusöök Werneris (söögiisu üle ei saa ma hoolimata närvipingest endiselt kurta).
Tegin paar täpsustust kaitsekõnes - lisasin slaidide numbritele ka nimed.
Minu peamine oponent komisjonist viibis hambaarstil, üks juhendajatest ootas kodus torumeest, üks komisjoni liige kadus Tallinna ja Tartu vahele teadmata paigas.
Alustasime. Oponent nr 2, pr Tabloidivihkaja vaikis. Tema vist kaitsmist juhtiski - oli väljapeetud ja ainsana külm. (Kuuma ilmaga kuluski ära)
Ja siis ma rääkisin:) Vahetasin slaide ja muudkui lugesin maha, tehes samas kavalat nägu rääkimisest. Ühe silmaga piilusin juhendajat, kes teatud kohtadel heakskiitvalt noogutas. Slaidinäituse keskel mõistsin, et see on minu töö, millest ma usinalt seletan. Ja siis läks kergelt - retsensent (ei tulnud kohale), retsensioon. (Pr Tabloidivihkaja: Kas te ikka mõistate, et nendele küsimustele peate vastama? Ojaa, ikka, ma olen üsna arukas tüdruk:P)
Vastused. Üks asjalik märkus komisjoni liikmelt ja samalt liikmelt üks küsimus.
Kas veel küsimusi? Ei.
Väike arutelu, juhendaja selgitus, positiivne kommentaar ühelt õppejõult. 10,27 jalutasin Toomemäe treppidest üles.
*********************************
B - Väga hea!
Need aastad pingutust on nüüd läbi!!!! (Edaspidi võib pöörduda: sotsiaalteaduste bakalaureus:)))))
Jeee! Tegelikult on see hetk, minut peale hinde teadasaamist, ikka kirjeldamatult ülev!
Tellimine:
Postitused (Atom)
