Kodukaunistamise-maratonist on jäänud vaid lõpusirge - kardinad.
Seitse aastat tagasi kui ostsin maja kaheksa ühesuguse akna ette kaheksa ühesugust 1,60 pikkust kardinapuud, märkasin umbes kuu möödudes, et kardinapuud said lühikesed. Ja tegelikult pidanuks nad olema tumedad, mitte valged. Need kaks teadmist on mind häirinud kõik aastad. Samas ei seganud see nii palju, et minna poodi ja osta vanade asemel uued.
Nüüd olen ma taas dilemma ees ja raha on seekord mul varasemast vähem kulutada.
Eile käisin umbes tuhande kolmesajandat korda ehituspoes (ma kahtlustan, et lisaks projektijuhile tunnevad mind nägupidi ka kõik osakondade müüjad).
Valikud on siin:
* Ühe olemasoleva kardinapuu pikkusega 1,60 kasutan ära rõduukse ees (laius 1,24) ja ostan alumise korruse kahe akna ette uued kardinapuud, mis on väliselt identsed vanadega, ent pikkusega 2m. Väljaminek 2x79 kr. Tulemus - pikkuselt sobivad ent väliselt eaka väljanägemisega kardinapuud. Plastikust pealegi.
* Jätan rõduukse ette kardina ostmata ja vaade elutuppa on endiselt avatud. Teiste akende ees kasutan ära vanad kardinapuud. Kulu 0 krooni, tulemus samasugune nagu enne. Öök.
* Täpselt sellised, tumedad kardinapuud nagu ma ihaldan, maksavad ehituspoes letihinnaga täiskomplekti eest 319 krooni tk. Projektijuhilt saadav allahindlus muudab need 25-35% soodamaks. Kulu ikkagi suur. Kuhu ma panen kaks olemasolevat korralikku kardinapuud pikkusega 160 cm? Ma ei oska asju prügikasti visata:(
Kolasin ka kardinakangaste ja valmiskardinate poodides. Kardinaid ise õmmelda mulle meeldiks, ma ei ole üle viie aasta puutunud õmblusmasinat. Tea kas oskangi kasutada enam:) Ja kas ema üldse laenabki...
* Valmiskardinatest soodsaim valik oleks Jyskist. Värvilt täiesti sobilik aluskardinapaar maksaks 69 krooni ja pealiskardin 129-149. Seal mitu valikut. Aga mulle ei meeldi sealsete kangaste materjal, eriti pealiskardinate materjal, mis on kuidagi õhuke. ("Lirts", ütleks vanem põlvkond)
* Hemtexis oleks valik parem -üks litritega roheline meeldis mulle esimesest silmapilgust. Aga hind on kallis, eriti kui võtta ka kardinapuud. 495 krooni maksab tükk ja kahe kardina ostul sai vist kolmanda tasuta. Tuhat krooni...
* Kangadžungel pakkus väga suurt valikut. Poole tunniga sain vaid väikese ülevaate rippuval kujul eksponeeritud kangastest ja kiirpilk rullidele heita. Rippuvad kangad olid küll kaunid, ent minu üsna keeruliseks muutunud värvikombinatsioonile seda "kõige õigemat" ei märganud. Rullidest leidsin sobiva kortsuatlassi, oluliselt paremast materjalist kui Jyski "lirts" ja sinna alla ka aluskardinad. Paraku ei olnud hinnas olulist võitu. Aga tulemus oleks ilus.
Ma pean nüüd sügavalt mõtlema, kuidas minu ees seisvaid valikuid kombineerida. Et kardinad panevad elutoa "i"-le punkti, ei soovi ma päris säästuvarianti kasutada. Ka siis kui külalised seda ei märkaks, teaksin ma ise suurepäraselt, mille pealt kokku hoidnud olen. Otsuse tegemiseni võib akna taha piiluma tulla, head sõbrad nööpnõelad hoiavad vanasid "õhukesi" tapeedi küljes kinni. Kah variant:)
laupäev, 31. oktoober 2009
neljapäev, 29. oktoober 2009
sanatooriumi-aeg saigi läbi
Ja nad ongi tagasi! Väike Notsu astus õhtul maha Kurgjärve bussilt. Pubekas "tehtud-mõeldud" saabus tagasi juba eile - no olnud seal väikelinnas kole igav ja mõttetu:)
Algaval nädalavahetusel on meie maja külalistest tulvil - erinevas eas tulijaid on nii Tartust kui ka Võrust.
Algaval nädalavahetusel on meie maja külalistest tulvil - erinevas eas tulijaid on nii Tartust kui ka Võrust.
kolmapäev, 28. oktoober 2009
Tüli
Eile hommikul ärkasin üsna nutuse telefonikõne peale. Notsu Kurgjärvelt teatas, et tema tahab otsekohe koju tulema hakata. Pikema uurimise peale selgus, et sõbranna Kristel (9) nimetanud teda, seitsmeaastast, titaks. Ma hoidsin naeru tagasi ja lohutasin. Leppisime kokku, et helistan talle veerand tundi hiljem uuesti. Veerand tundi hiljem polnud aga telefonile enam vastajat - ju oli Notsu kas trenni või sööklasse kadunud. (Seoses suvise telefonilooga asub telefon toas spordikotis suletud luku taga. Ja sealt väljub ta vaid telefonikõne ajaks. Seltsis telefoniga asub kotis ka rahakott.) Õhtuseks kõneks oli tüli lahenenud ja sõbrannad jälle koos.
Täna hommikul uuris Nots, kas homme on kojusõit. Tema olla väsinud ja hommikujooksul kõndinud sörkimise asemel. Värske õhk ja tihe päevaplaan on teinud oma töö ja homme, juba homme õhtuks ongi ta kodus. Notsu ütles, et teeb lahti ka sajakroonise ja ostab mulle ja vanaemale Haanja poest šokolaadi. Nojah, seekord tuleb ju "reisilt" tema:)
Kui ma nädal tagasi ootasin väga vaikust ja rahu, siis mõnede päevade jooksul olen seda piisavalt saanud ja nüüd võiks nad tasapisi tagasi tulema hakata:)
Täna hommikul uuris Nots, kas homme on kojusõit. Tema olla väsinud ja hommikujooksul kõndinud sörkimise asemel. Värske õhk ja tihe päevaplaan on teinud oma töö ja homme, juba homme õhtuks ongi ta kodus. Notsu ütles, et teeb lahti ka sajakroonise ja ostab mulle ja vanaemale Haanja poest šokolaadi. Nojah, seekord tuleb ju "reisilt" tema:)
Kui ma nädal tagasi ootasin väga vaikust ja rahu, siis mõnede päevade jooksul olen seda piisavalt saanud ja nüüd võiks nad tasapisi tagasi tulema hakata:)
esmaspäev, 26. oktoober 2009
Remondihai
Näedsasiis, ongi esmaspäev käes. Kodust välja ei ole õnnestunud saada.
Laupäev algas suurema kolimisega. Elutoa, köögi ja esiku 54m2 kolisime tühjaks. Jaotasime asjad kahe ülemise lastetoa ning vannitoa vahel. Mõnel inimesel jagub seda "eluks vajalikku kola" :S
Laes olid vastikud praod, katsime need pahtliga ja lihvisime. Mõned käidavamate kohtade kipsplaadinurgad olid suisa "maha käidud" - katsime need kipsplaadi metallnurga teibiga ja pahteldasime. Seintes esines erinevaid auke - küll kruvi, mõni väike vigastus. needki kohad said pahteldatud.
Ma olin remonti plaanides väga skeptiline ning tahtsin muuta võimalikult vähe. Kodu värvitoonid valis mulle välja siiski disainer ja ma olin nendega väga rahul. (mis sest, et tema idee teostamisel seinte värvimisest kaugemale ma eales ei jõudnudki). Remondi edenedes märkasin kõiki koledaid kriipse ja hirmsaid määrdumisi seintel. Sai otsustatud, et kahe tumeda värvitud triibu asemel tekib ilusa mustriga tapeeditud sein. Trepilt alustasime vana laki eemaldamist - oeh, kui viletsalt on lakitud! (mina, ikka ise see vilets lakkija olin)
Ja nüüd tahaks lõpetada ka köögi plaatimise, nädala lõpus lubati kanalisatsiooni, tahaks eiteakuidas toimivad torustikud sulgeda ja need korralikud ja toimivad avada. Tahaks uusi kardinaid ja kui need juba uued saab, siis tahaks uusi kardinapuid ka. Aga viimaste soovide lõpetuseks oleks vaja suurem ports vaba raha:) Noh ja tegelikult võiks mu tõbi ka lõppeks üle minna.
Laupäev algas suurema kolimisega. Elutoa, köögi ja esiku 54m2 kolisime tühjaks. Jaotasime asjad kahe ülemise lastetoa ning vannitoa vahel. Mõnel inimesel jagub seda "eluks vajalikku kola" :S
Laes olid vastikud praod, katsime need pahtliga ja lihvisime. Mõned käidavamate kohtade kipsplaadinurgad olid suisa "maha käidud" - katsime need kipsplaadi metallnurga teibiga ja pahteldasime. Seintes esines erinevaid auke - küll kruvi, mõni väike vigastus. needki kohad said pahteldatud.
Ma olin remonti plaanides väga skeptiline ning tahtsin muuta võimalikult vähe. Kodu värvitoonid valis mulle välja siiski disainer ja ma olin nendega väga rahul. (mis sest, et tema idee teostamisel seinte värvimisest kaugemale ma eales ei jõudnudki). Remondi edenedes märkasin kõiki koledaid kriipse ja hirmsaid määrdumisi seintel. Sai otsustatud, et kahe tumeda värvitud triibu asemel tekib ilusa mustriga tapeeditud sein. Trepilt alustasime vana laki eemaldamist - oeh, kui viletsalt on lakitud! (mina, ikka ise see vilets lakkija olin)
Ja nüüd tahaks lõpetada ka köögi plaatimise, nädala lõpus lubati kanalisatsiooni, tahaks eiteakuidas toimivad torustikud sulgeda ja need korralikud ja toimivad avada. Tahaks uusi kardinaid ja kui need juba uued saab, siis tahaks uusi kardinapuid ka. Aga viimaste soovide lõpetuseks oleks vaja suurem ports vaba raha:) Noh ja tegelikult võiks mu tõbi ka lõppeks üle minna.
reede, 23. oktoober 2009
Hurraa, tunnistused!
On tunnistuste jagamise päev. Meil ka tunnustuste - kiitsin mõlemat tüdrukut heade tulemuste eest.
Väikese Notsu esimesel klassitunnistusel ilutsevad ainult viied. Hinne pandi välja eesti keeles, matemaatikas, prantsuse keeles, kehalises kasvatuses, muusikas ning kunstis ja tööõpetuses. Eeskujulikuks hinnati ka hoolsus ja käitumine. Vaheaja koduülesandeks jäi läbi lugeda üks raamat. Notsu ei valinud midagi, mina valisin talle Pipi Pikksuka. (Sest üks klassikaaslane lugevat Harry Potter nr 5 ja mul on kohe piinlik oma lugemisest mittehuvituva lapse pärast).
Notsu arvas, et koolis on üldiselt vastik ja parema meelega ta sinna ei läheks. Samas on klassikaaslased toredad ja pinginaaber Kaspar ka. Parim sõbranna tundub olevat Maria, kellega ta mõned päevad ühes pingis istus. Klassis on kahjuks ka poiss, kelle käitumine on vägivaldne ning keda Notsu kardab. Paar tema sõbrannat on saanud tunda füüsilist valu ning üks klassivend suisa kiirabiga haiglaski käinud.
Pubekas tunnistust koju ei toonud. Perioodiõppel jagatakse hindeid kuidagi teisiti nii et osad tulevad 27. novembriks ja mõned alles aasta lõpuks. Istusin veidi ka temaga ja uurisin, millised hinded oleks kui täna saaks tunnistuse.
Halvemast poolest oleks kaks "kolme" - füüsikas ja keemias (humanitaarklass ikkagi:)) Ülejäänud ained oleks neljad-viied, eriti rahul oli ta tugeva neljalise tulemusega matemaatikas ja vene keeles (nüüd hinnatakse viimases klassis tehtavaid iseseisvaid kirjalikke töid ning seal ma sekkuda ei saa). Uus õppeaine saksa keel saaks täna hinnatud viiega.
Uus kool meeldib temale väga, ootused olid umbes samasugused nagu kogemus. Klassikaaslased on "normaalsed" välja arvatud paar vähemuses olevat "idikat". Õpetajad jagavad hindeid teadmiste eest, mitte mulje järgi nagu olnud kohati eelmises koolis. Leppisime kokku, et püüab perioodi lõpuks keemia "neljale" pingutada. Jätkame matemaatika lisatunni võtmist - suure osa sellest "neljast" võlgnemegi 37. Keskkooli kunagisele õpetaja Tuisk´ile.
Ka minul algas koolivaheaeg - homme hommikul sõidavad tüdrukud lõunaosariikidesse. Kes laagrisse, kes emale ja sõbrannadele külla. Kohvrid on pakitud ja pakkimisel. Ma loodan, et mu kolmandat päeva kestev kõhuhäda saab lõpu ning minugi "koolivaheaeg" algab.
Väikese Notsu esimesel klassitunnistusel ilutsevad ainult viied. Hinne pandi välja eesti keeles, matemaatikas, prantsuse keeles, kehalises kasvatuses, muusikas ning kunstis ja tööõpetuses. Eeskujulikuks hinnati ka hoolsus ja käitumine. Vaheaja koduülesandeks jäi läbi lugeda üks raamat. Notsu ei valinud midagi, mina valisin talle Pipi Pikksuka. (Sest üks klassikaaslane lugevat Harry Potter nr 5 ja mul on kohe piinlik oma lugemisest mittehuvituva lapse pärast).
Notsu arvas, et koolis on üldiselt vastik ja parema meelega ta sinna ei läheks. Samas on klassikaaslased toredad ja pinginaaber Kaspar ka. Parim sõbranna tundub olevat Maria, kellega ta mõned päevad ühes pingis istus. Klassis on kahjuks ka poiss, kelle käitumine on vägivaldne ning keda Notsu kardab. Paar tema sõbrannat on saanud tunda füüsilist valu ning üks klassivend suisa kiirabiga haiglaski käinud.
Pubekas tunnistust koju ei toonud. Perioodiõppel jagatakse hindeid kuidagi teisiti nii et osad tulevad 27. novembriks ja mõned alles aasta lõpuks. Istusin veidi ka temaga ja uurisin, millised hinded oleks kui täna saaks tunnistuse.
Halvemast poolest oleks kaks "kolme" - füüsikas ja keemias (humanitaarklass ikkagi:)) Ülejäänud ained oleks neljad-viied, eriti rahul oli ta tugeva neljalise tulemusega matemaatikas ja vene keeles (nüüd hinnatakse viimases klassis tehtavaid iseseisvaid kirjalikke töid ning seal ma sekkuda ei saa). Uus õppeaine saksa keel saaks täna hinnatud viiega.
Uus kool meeldib temale väga, ootused olid umbes samasugused nagu kogemus. Klassikaaslased on "normaalsed" välja arvatud paar vähemuses olevat "idikat". Õpetajad jagavad hindeid teadmiste eest, mitte mulje järgi nagu olnud kohati eelmises koolis. Leppisime kokku, et püüab perioodi lõpuks keemia "neljale" pingutada. Jätkame matemaatika lisatunni võtmist - suure osa sellest "neljast" võlgnemegi 37. Keskkooli kunagisele õpetaja Tuisk´ile.
Ka minul algas koolivaheaeg - homme hommikul sõidavad tüdrukud lõunaosariikidesse. Kes laagrisse, kes emale ja sõbrannadele külla. Kohvrid on pakitud ja pakkimisel. Ma loodan, et mu kolmandat päeva kestev kõhuhäda saab lõpu ning minugi "koolivaheaeg" algab.
teisipäev, 20. oktoober 2009
Tadaa, terapeut
Pühapäeviti käib üks mõnus saade foobiatest. Nagu mu ülejäänud kodused väidavad, on tegemist õhtuse eetriaja raiskamisega, ent mina istun selle tunnikese üsna naelutatult teleka ees. Nendes foobikud teiselpool telepurki tunnen iseennast ära.
Ma ei ole viitsinud ajas tagasi minna, et otsida põhjuseid või algeid. Igatahes avastasin ühel hetkel, et mul esinevad paanikahood. Nagu teisedki sama diagnoosiga inimesed, olin veendunud, et olen raskelt haige. Olingi ju. Paraku raviti mind füüsiliselt terveks, kuid eales pole vaadanud mind psühhiaater, terapeut ega psühholoog. Nii on kehaliste hädade esinemine surmahirmu suurendanud.
See viimane ja otsustav litakas juhtus ligikaudu aasta tagasi. Ega ma siiski väga täpselt mõistnud, mis koht mul haige on ning esmane mõte oli taas perearstilt antidepressante nuiata. Neid kirjutatakse ju kergekäeliselt, eriti inimesele, kellel töö, kool ja pereelu kasvab üle pea.
Valisin teise tee ja alustasin seanssidega Katri-Evelin Kalause juures. Asjad ei läinud paremuse poole sugugi nii kergelt kui siin ühe lausega kokku võtta saaks. Eksponeerimisteraapia, seesama, mida telekaski näidatakse, on töö iseendaga ning esimesed sammud: ärevuse esilekutsumine, sellega kaasa lainetamine ja hirmu ületamine on päris rasked. Ma olin juba jõudnud hakata vältima teatud tegevusi, mis ärevuse kõrgeks kruvisid ning kasutasin turvalisuskäitumisi, mis lühikeses perspektiivis ärevuse alla tõmbasid. Samas pikas perspektiivis hävitasin ennast.
Oli ka hetki, kus olin valmis teraapia pooleli jätma ja perearstile helistama., et tablettravikuurile üle minna. Ent viimased kolm kuud on minu visiidid olnud väga kaootilised - otsustasime üheskoos terapeudiga vaadata, mis saab siis kui külastused harvaks jätame.
Tänase kohtumise otsustasime jätta viimaseks. Ma olen mõistnud oma ärevuse olemust: ma olen nö "keskmisest inimesest" ärevam, ning mul esineb olukordi, kus tunnen end väga ebamugavalt. Aga ma tean, et ärevus on vaid üks tunnetest, mis möödub. Ma ei pea katkestama ühtegi pooleliolevat tegevust ärevusega tegelemiseks ja see ei ole mulle ohtlik.
Aitäh, Katri-Evelin ja head aega! Saateid vaatan ikka huviga edasi:)
Ma ei ole viitsinud ajas tagasi minna, et otsida põhjuseid või algeid. Igatahes avastasin ühel hetkel, et mul esinevad paanikahood. Nagu teisedki sama diagnoosiga inimesed, olin veendunud, et olen raskelt haige. Olingi ju. Paraku raviti mind füüsiliselt terveks, kuid eales pole vaadanud mind psühhiaater, terapeut ega psühholoog. Nii on kehaliste hädade esinemine surmahirmu suurendanud.
See viimane ja otsustav litakas juhtus ligikaudu aasta tagasi. Ega ma siiski väga täpselt mõistnud, mis koht mul haige on ning esmane mõte oli taas perearstilt antidepressante nuiata. Neid kirjutatakse ju kergekäeliselt, eriti inimesele, kellel töö, kool ja pereelu kasvab üle pea.
Valisin teise tee ja alustasin seanssidega Katri-Evelin Kalause juures. Asjad ei läinud paremuse poole sugugi nii kergelt kui siin ühe lausega kokku võtta saaks. Eksponeerimisteraapia, seesama, mida telekaski näidatakse, on töö iseendaga ning esimesed sammud: ärevuse esilekutsumine, sellega kaasa lainetamine ja hirmu ületamine on päris rasked. Ma olin juba jõudnud hakata vältima teatud tegevusi, mis ärevuse kõrgeks kruvisid ning kasutasin turvalisuskäitumisi, mis lühikeses perspektiivis ärevuse alla tõmbasid. Samas pikas perspektiivis hävitasin ennast.
Oli ka hetki, kus olin valmis teraapia pooleli jätma ja perearstile helistama., et tablettravikuurile üle minna. Ent viimased kolm kuud on minu visiidid olnud väga kaootilised - otsustasime üheskoos terapeudiga vaadata, mis saab siis kui külastused harvaks jätame.
Tänase kohtumise otsustasime jätta viimaseks. Ma olen mõistnud oma ärevuse olemust: ma olen nö "keskmisest inimesest" ärevam, ning mul esineb olukordi, kus tunnen end väga ebamugavalt. Aga ma tean, et ärevus on vaid üks tunnetest, mis möödub. Ma ei pea katkestama ühtegi pooleliolevat tegevust ärevusega tegelemiseks ja see ei ole mulle ohtlik.
Aitäh, Katri-Evelin ja head aega! Saateid vaatan ikka huviga edasi:)
pühapäev, 18. oktoober 2009
nädala ootus
Väike Notsu saab oma esimese tunnistuse. Laupäeva varahonmikul viib buss ta Kurgjärvele spordilaagrisse. Minu ema, Notsu vanaema siis, muretseb väga, kuidas ta minuta laupäevast neljapäevani hakkama saab. Notsu aga ootab laagrit ja loeb selleni päevi. Nimelt on treeneril mänguhimuline taksikoer ja oluline osa tema laagrimõnudest saab olema koeraga hullamine.
Pubekas sõidab vaheajaks ema juurde ja vanade sõbrannadega semutsema.
Mina. Ma ei suuda ära oodata, millal
1) ma saan terve nädala vaikust ja rahu. Võrreldav sanatooriumiga:) Vabastage mind nädalaks prantsuse ja vene keelest, matemaatilisest rühmitamisest, õigekirjast ning majandusgeograafiast ja ma nimetan seda paradiisiks.
2) alustan kodus väikest värskenduskuuri - trepp on viledaks kulunud. Lihvimismasina leidsin üles, oli kenasti ära pandud, sellesse kindlasse kohta. Plaanin lihvida treppi, lakkida ka. Neli väledat jalga on vähem tatsumas (kui kass ka ühte tuppa sulgeda, siis suisa kaheksa) Unistame ka alumise korruse pahteldusest-lihvimisest-värvimisest. Suuremad ja väiksemad sõrakesed on kobanud näiteks värvikihti lülitite ümbruses ning muutnud selle kohati hallilaiguliseks.
3) ma saan neljal tööpäeval ärgata kella seitsme asemel kell kaheksa. Ja see on kingitus!
Pubekas sõidab vaheajaks ema juurde ja vanade sõbrannadega semutsema.
Mina. Ma ei suuda ära oodata, millal
1) ma saan terve nädala vaikust ja rahu. Võrreldav sanatooriumiga:) Vabastage mind nädalaks prantsuse ja vene keelest, matemaatilisest rühmitamisest, õigekirjast ning majandusgeograafiast ja ma nimetan seda paradiisiks.
2) alustan kodus väikest värskenduskuuri - trepp on viledaks kulunud. Lihvimismasina leidsin üles, oli kenasti ära pandud, sellesse kindlasse kohta. Plaanin lihvida treppi, lakkida ka. Neli väledat jalga on vähem tatsumas (kui kass ka ühte tuppa sulgeda, siis suisa kaheksa) Unistame ka alumise korruse pahteldusest-lihvimisest-värvimisest. Suuremad ja väiksemad sõrakesed on kobanud näiteks värvikihti lülitite ümbruses ning muutnud selle kohati hallilaiguliseks.
3) ma saan neljal tööpäeval ärgata kella seitsme asemel kell kaheksa. Ja see on kingitus!
reede, 16. oktoober 2009
Ärge ostke seda, see on mõttetu!
Läbi vihma ja tuule lippasin eilse tööpäeva lõpul Coca-Cola Plaza poole. Väike Notsu on laupäevaks kutsutud kahe klassikaaslase sünnipäevale. (Mina, vana laiskvorst, ei viitsi originaalsemast originaalsemaid kinke välja mõelda ja teadmata hobidega laste kodusid koormata. Kaks kinovautšerit on universaalne kink!)
Minuke: neli laste vautšerit palun.
Kassatüdruk vakatab ja sõnab vaikselt: Teate, ma ei soovita neid Teil osta... Kohe üldse ei soovita...
Minuke: ??? Aaaaaga mul oleks neid ikka vaja... Laps peab sünnipäevale minema ja need kingiks viima.
Kassatüdruk (julgemalt): Teate, lastepiletid maksavad meil praegu oluliselt vähem kui vautšerid ja homsest on nii piletid kui ka vautšerid veelgi odavamad.
Minuke: Kas mul oleks siis mõtet hoopis homme tulla?
Kassatüdruk (naeratades): Jah, muidugi ja siis on viiskümmend viis krooni tükk.
Maailmas, kus iga teine sõna kõlab kui "osta", tekitas see kassatüdruk minus austust.
Täna ostsime neli vautšerit hinnaga 55 krooni tükk. Eile maksnuks need veel 4x70 krooni. Meie võit: 60 krooni.
Minuke: neli laste vautšerit palun.
Kassatüdruk vakatab ja sõnab vaikselt: Teate, ma ei soovita neid Teil osta... Kohe üldse ei soovita...
Minuke: ??? Aaaaaga mul oleks neid ikka vaja... Laps peab sünnipäevale minema ja need kingiks viima.
Kassatüdruk (julgemalt): Teate, lastepiletid maksavad meil praegu oluliselt vähem kui vautšerid ja homsest on nii piletid kui ka vautšerid veelgi odavamad.
Minuke: Kas mul oleks siis mõtet hoopis homme tulla?
Kassatüdruk (naeratades): Jah, muidugi ja siis on viiskümmend viis krooni tükk.
Maailmas, kus iga teine sõna kõlab kui "osta", tekitas see kassatüdruk minus austust.
Täna ostsime neli vautšerit hinnaga 55 krooni tükk. Eile maksnuks need veel 4x70 krooni. Meie võit: 60 krooni.
kolmapäev, 14. oktoober 2009
Vitaalsed koervanurid
Thela koera kadumise lugu sai õnneliku lõpu. (Ma teen linkimisel midagi valesti ning see ei toimi. Aadress igatahes thela-thela.blogspot.com)
See tõestas veelkord, et ka vanad koerad suudavad mingil ajel läbida väga pikki vahemaid. Ühtlasi tuletas mulle meelde mitme aasta taguse valusa juhtumuse.
Mu eelmine koer elas kuueteistkümneaastaseks. Oma viimasel eluaastal oli ta tervis kehvake - silmanägemine ja kõrvakuulmine puudusid peaaegu täielikult ning mõnikord ei suutnud ta kontrollida põit. Koer liikus nii minu kui ka ema kodu toatingimustes "käsikaudu" ehk siis mälu järgi. Õues aitas teda haistmine. Kui toas ümberpaigutusi tegime, koperdas koer esialgu ümberpaigutatud mööbli otsa. Viimase eluaasta suvekuudel lasin tal rahumeeli õues olla - nii oli kindel, et tööpäeva lõppedes leian eest kuiva toa. Ja ega vanaprouast ei olnud arvata ka aias pahanduste tekitajat.
Kuniks ühel õhtul koju jõudes koera hoovist ei leidnud. Vanur oli aia alla augu kraapinud ning teadmata suunas udustunud. Ema muretses minust enam. Ometi käisime mõlemad koera otsimas. Peenikesele nahast kaelarihmale oli kirjutet nii nimi kui ka omaniku telefoninumber. Kiipi (toa)koeral sünniaastaga 1990 muidugi ei olnud.
Paar päeva hiljem helistati. Helistaja asus Nõmme teises servas. Minu raugast koer olla ületanud edukalt suure liiklusega Pärnu maantee, kahesuunalise elektriraudtee ning seejärel ka mitmerealise Vabaduse puiestee. Ilmselt oli ta sisekvartalites liikunud mööda hoove ning väiksemaid teid. Kuidas küll, jäi selgusetuks - Nõmme aedade koduvalvurite territooriumitunnetus on enamasti liigagi terav. Igatahes kaevanud helistaja perekond eelmisel õhtul aeda suure augu õunapuu istutamiseks ning hommikul puuga minnes leidnud sellesse kukkunult meie koervanuri. Tõenäoliselt jooksnuks ta kaugemalegi kui auk poleks takistuseks saanud. Koer rõõmustas meie tuleku üle, pere oli teda juba priskelt toitnud. Õnneks ei jäänud ta külmas veedetud ööst haigeks.
***
Samal aastal põgenes ta teiselgi korral - joostes väravast sisenenud inimesele vastassuunas. Sel korral aitas meid Loomade Hoiupaik. Sealses raportis oli püüdmiskohaks märgitud samuti kodust väga kaugel asetsev Nõmme aedlinna väiketänav.
***
Mõlemal korral andsin häiret Loomade Hoiupaigale ja politseile. Mõnikord helistavad inimesed hoopis viimasele juhul, kui leitakse ilmselgelt eksinud loom.
Loomade Hoiupaiga infotelefon ei asunud tollal füüsiliselt samas hoones hoiupaigaga ning informatsiooni liikumine võttis aega.
Sarnaselt Thelaga oletasin, et kaugele vanad koerad ikka jooksevad. Thela kogemus näitas, et enam kui kümme kilomeetrit. Minu kogemus veidi vähem. Ja hea, et kõik õnnelikult lõppes.
See tõestas veelkord, et ka vanad koerad suudavad mingil ajel läbida väga pikki vahemaid. Ühtlasi tuletas mulle meelde mitme aasta taguse valusa juhtumuse.
Mu eelmine koer elas kuueteistkümneaastaseks. Oma viimasel eluaastal oli ta tervis kehvake - silmanägemine ja kõrvakuulmine puudusid peaaegu täielikult ning mõnikord ei suutnud ta kontrollida põit. Koer liikus nii minu kui ka ema kodu toatingimustes "käsikaudu" ehk siis mälu järgi. Õues aitas teda haistmine. Kui toas ümberpaigutusi tegime, koperdas koer esialgu ümberpaigutatud mööbli otsa. Viimase eluaasta suvekuudel lasin tal rahumeeli õues olla - nii oli kindel, et tööpäeva lõppedes leian eest kuiva toa. Ja ega vanaprouast ei olnud arvata ka aias pahanduste tekitajat.
Kuniks ühel õhtul koju jõudes koera hoovist ei leidnud. Vanur oli aia alla augu kraapinud ning teadmata suunas udustunud. Ema muretses minust enam. Ometi käisime mõlemad koera otsimas. Peenikesele nahast kaelarihmale oli kirjutet nii nimi kui ka omaniku telefoninumber. Kiipi (toa)koeral sünniaastaga 1990 muidugi ei olnud.
Paar päeva hiljem helistati. Helistaja asus Nõmme teises servas. Minu raugast koer olla ületanud edukalt suure liiklusega Pärnu maantee, kahesuunalise elektriraudtee ning seejärel ka mitmerealise Vabaduse puiestee. Ilmselt oli ta sisekvartalites liikunud mööda hoove ning väiksemaid teid. Kuidas küll, jäi selgusetuks - Nõmme aedade koduvalvurite territooriumitunnetus on enamasti liigagi terav. Igatahes kaevanud helistaja perekond eelmisel õhtul aeda suure augu õunapuu istutamiseks ning hommikul puuga minnes leidnud sellesse kukkunult meie koervanuri. Tõenäoliselt jooksnuks ta kaugemalegi kui auk poleks takistuseks saanud. Koer rõõmustas meie tuleku üle, pere oli teda juba priskelt toitnud. Õnneks ei jäänud ta külmas veedetud ööst haigeks.
***
Samal aastal põgenes ta teiselgi korral - joostes väravast sisenenud inimesele vastassuunas. Sel korral aitas meid Loomade Hoiupaik. Sealses raportis oli püüdmiskohaks märgitud samuti kodust väga kaugel asetsev Nõmme aedlinna väiketänav.
***
Mõlemal korral andsin häiret Loomade Hoiupaigale ja politseile. Mõnikord helistavad inimesed hoopis viimasele juhul, kui leitakse ilmselgelt eksinud loom.
Loomade Hoiupaiga infotelefon ei asunud tollal füüsiliselt samas hoones hoiupaigaga ning informatsiooni liikumine võttis aega.
Sarnaselt Thelaga oletasin, et kaugele vanad koerad ikka jooksevad. Thela kogemus näitas, et enam kui kümme kilomeetrit. Minu kogemus veidi vähem. Ja hea, et kõik õnnelikult lõppes.
pühapäev, 11. oktoober 2009
Rabajooksmas
Väikese Notsu suusatreener soovitas võimalusel Nõmme 72. Rabajooksul osaleda. Muid motivaatoreid äratuskella helisema sättida ei olnud. Esimese öökülma järgsel eriti kargel hommikul lõgistas isegi ärkav proua Betti hambaid. Kanalisatsiooniauto juht muigas - kolmveerandretuusides, T-särgis ja ilmselgelt liiga õhukeses softshellis meenutasin pigem suvitajat. Õnneks jõudis samal ajal meile mu sportlik ema - ma ei olnud enam nii üksi. Ja riided vahetasin ka ära - sooja pesu pluus, softshell ja täispikad retuusid.
Esindasime peret neljaliikmelise tiimiga. (Pubekas kardab sporti:)). Esimesse starti kell 11 siirdus karvaseid ja sulelisi - suured ja tugevad jooksma, veits nõrgemad kepikõndima. Need, kellele kuus kilomeetrit ja kolmsada meetrit veel üle jõu käivaks osutusid, saatsid vanemaid ratastel. Märgata oli ka vankreid-kärusid ning üks päris pisike magas kepikõndiva ema kõhukotis. Mulle meeldib rahvaspordiürituste melu!
Umbes kolmandaks kilomeetriks hakkas Notsu väsimuse üle ohkima. Polnud ka ime - iga kümnekonna jooksusammu järel kepsutas ta rõõmsalt joosta või hüpata. Kahetsesin, et keppima läksime - oleks pidanud temaga aeglases tempos jooksma. Seejärel kahetsesin, et ta üldse kaasa võtsin ja siis kahetses tema, et minusuguse emaga pidi tulema. Igatahes suutsime pahurdades terve kilomeetri edasi jõuda. Seejärel jagunesime sektsioonideks - meie emaga vaatasime lihtsalt ühe väikese ja ühe suure inimese kaugenevaid selgasid. Nemad jõusid kiirelt üksmeelele - kepslesid koos ja vahepeal jooksid ka:)
Finishiks oli neil umbes sajameetrine edumaa. Kuuma teed juues teatas Notsu, et oli väga tore üritus. (Spordiarst tuvastas nädala keskel, et Notsu diagnoos on "tavaline lohe" - lapsed lihtsalt ei viitsi joosta. Seejärel kurdavad nad väsimust ning otsivad ettekäändeid "viilimiseks")
Mulle imponeeris auhinnaks saadud konnaga vimpel (kevadist mul ju pole). Otsisin korraldustiimi hulgast tuttavaid - Elbrusekaaslasi Dead ning Edgarit. Meelde tuli - esimene ei ole enam korraldajafirmaga seotud, aga teist rahvamassist ka ei leidnud.
***
Koduteel astusime läbi vastavatud Nõmme turuhoonest. Valmistasime imehea lõunasöögi hakkliha ja seentega kartulipudruvormi ning kohupiimakoogi. Lõunalauas arutasime jämeda kirsipuu komposteerimise võimalikkusest. Õhtul muidugi prantsuse keel ja muud vanemlikud rõõmud.
Esindasime peret neljaliikmelise tiimiga. (Pubekas kardab sporti:)). Esimesse starti kell 11 siirdus karvaseid ja sulelisi - suured ja tugevad jooksma, veits nõrgemad kepikõndima. Need, kellele kuus kilomeetrit ja kolmsada meetrit veel üle jõu käivaks osutusid, saatsid vanemaid ratastel. Märgata oli ka vankreid-kärusid ning üks päris pisike magas kepikõndiva ema kõhukotis. Mulle meeldib rahvaspordiürituste melu!
Umbes kolmandaks kilomeetriks hakkas Notsu väsimuse üle ohkima. Polnud ka ime - iga kümnekonna jooksusammu järel kepsutas ta rõõmsalt joosta või hüpata. Kahetsesin, et keppima läksime - oleks pidanud temaga aeglases tempos jooksma. Seejärel kahetsesin, et ta üldse kaasa võtsin ja siis kahetses tema, et minusuguse emaga pidi tulema. Igatahes suutsime pahurdades terve kilomeetri edasi jõuda. Seejärel jagunesime sektsioonideks - meie emaga vaatasime lihtsalt ühe väikese ja ühe suure inimese kaugenevaid selgasid. Nemad jõusid kiirelt üksmeelele - kepslesid koos ja vahepeal jooksid ka:)
Finishiks oli neil umbes sajameetrine edumaa. Kuuma teed juues teatas Notsu, et oli väga tore üritus. (Spordiarst tuvastas nädala keskel, et Notsu diagnoos on "tavaline lohe" - lapsed lihtsalt ei viitsi joosta. Seejärel kurdavad nad väsimust ning otsivad ettekäändeid "viilimiseks")
Mulle imponeeris auhinnaks saadud konnaga vimpel (kevadist mul ju pole). Otsisin korraldustiimi hulgast tuttavaid - Elbrusekaaslasi Dead ning Edgarit. Meelde tuli - esimene ei ole enam korraldajafirmaga seotud, aga teist rahvamassist ka ei leidnud.
***
Koduteel astusime läbi vastavatud Nõmme turuhoonest. Valmistasime imehea lõunasöögi hakkliha ja seentega kartulipudruvormi ning kohupiimakoogi. Lõunalauas arutasime jämeda kirsipuu komposteerimise võimalikkusest. Õhtul muidugi prantsuse keel ja muud vanemlikud rõõmud.
reede, 9. oktoober 2009
Säästurid
Miski kaubamaja, vahet polegi kas roosa või kollase kataloogis pakuti laste talvesaapaid. Ohkasime koos kolmelapselise kolleegiga - ega sellest väljaminekust ei pääse. Õnneks asuvad kaubamajad lõunase jalutustee kaugusel ja soodsam ost võib isegi õnnestuda.
Edasise kohvilaua-arutelu käigus selgus, et Notsu üle-eelmise aasta hästisäilinud Columbia saapad nr 31 sobivad numbrilt kolleegi noorimale lapsele. Tema vanima lapse väikseksjäänud Elefantenid nr 35 passivad omakorda Notsule. Teostasime vahetuse.
Kaubandusel jäi pea 1500 krooni käivet saamata. Säästsime kahe pere rahakottide sisu ja loodust.
Edasise kohvilaua-arutelu käigus selgus, et Notsu üle-eelmise aasta hästisäilinud Columbia saapad nr 31 sobivad numbrilt kolleegi noorimale lapsele. Tema vanima lapse väikseksjäänud Elefantenid nr 35 passivad omakorda Notsule. Teostasime vahetuse.
Kaubandusel jäi pea 1500 krooni käivet saamata. Säästsime kahe pere rahakottide sisu ja loodust.
neljapäev, 8. oktoober 2009
Loll-Ivani võitlus kolmepealise lohega
Jätkuks saagale, kus ootamatult nappis eluasemelaenu tasumise päeval pangakontol üks eurosent, kuigi eelmisel päeval olin nõutava summa valmis konverteerinud, helistas pangakontori juhataja.
Mis juhtunuks kui minu arvel nappinuks eluasemelaenu tasumise hetkel üks eurosent?
See konto jäänuks ühe eurosendiga miinusesse, laen saanuks tasutud täies mahus.
Kuidas on võimalik, et erinevatel päevadel näeb klient pangasüsteemis kohustuste lingi all erinevaid summasid?
See probleem võib olla tekkinud kolmanda komakoha ümardamisest. Asja uuritakse.
Miks ei ole mulle saadetud lubatud vastuskirja?
Kiri on saadetud /kuupäev, kellaaeg/.
Minu kommentaar: Ei ole. Meie serverisse ei ole vastavalt saatjalt nende päevade jooksul kirja tulnud.
Miks vahetati minu kliendihaldurit?
See küsimus jäi vastuseta. Igatahes tegeleb minuga taas minu endine haldur.
Mis põhjusel nuhkis pank Krediidiinfo süsteemis minu maksejõulisust? Vastava tegevusega on pank rikkunud andmekaitseseadust.
See vastus jäi mulle segaseks. Väidetavalt mingite teatud andmete küsimisel panga infosüsteemist, küsitakse automaatselt ka kliendi krediidireitingut Krediidiinfo süsteemist. Minu juhtumiga seoses selgus sellise probleemi olemasolu esmakordselt. Asjaga tegeletakse, et raport ei kuuluks nimetatud tegevuse juurde.
Mis juhtunuks kui minu arvel nappinuks eluasemelaenu tasumise hetkel üks eurosent?
See konto jäänuks ühe eurosendiga miinusesse, laen saanuks tasutud täies mahus.
Kuidas on võimalik, et erinevatel päevadel näeb klient pangasüsteemis kohustuste lingi all erinevaid summasid?
See probleem võib olla tekkinud kolmanda komakoha ümardamisest. Asja uuritakse.
Miks ei ole mulle saadetud lubatud vastuskirja?
Kiri on saadetud /kuupäev, kellaaeg/.
Minu kommentaar: Ei ole. Meie serverisse ei ole vastavalt saatjalt nende päevade jooksul kirja tulnud.
Miks vahetati minu kliendihaldurit?
See küsimus jäi vastuseta. Igatahes tegeleb minuga taas minu endine haldur.
Mis põhjusel nuhkis pank Krediidiinfo süsteemis minu maksejõulisust? Vastava tegevusega on pank rikkunud andmekaitseseadust.
See vastus jäi mulle segaseks. Väidetavalt mingite teatud andmete küsimisel panga infosüsteemist, küsitakse automaatselt ka kliendi krediidireitingut Krediidiinfo süsteemist. Minu juhtumiga seoses selgus sellise probleemi olemasolu esmakordselt. Asjaga tegeletakse, et raport ei kuuluks nimetatud tegevuse juurde.
kolmapäev, 7. oktoober 2009
kuidas minust peaaegu pangavõlgnik sai
Mu eluasemelaen ja tagasimaksed on eurodes. Olid ajad, mil muretsesin Eesti raha püsimajäämise üle ja püüdsin end "igati kindlustada". Kandsin eurodesse nii suured laenud kui tillukesed säästud. Väikese inimese kaitsereaktsioon.
Kord kuus viiendal kuupäeval konverteerin ma valuutat. Esmalt kontrollin netipanga alammenüüst "minu laenud" summa. Seal on üksteise all kirjas mu kõikide kohustuste üldised andmed - intress, järgmine maksepäev jms. Fikseeritud põhiosaga laenu makse on iga kuu erinev.
Kanaajuga õnnistatuna kirjutan vajaliku summa märkmikku (jajaa, mida kõike küll mustast nahkkaantega raamatust ei leia). Seejärel kolin rubriiki "konverteerimine". Märgin ostetava summa eurodes. Peale tehingu teostamist kontrollin kõik üle - et konto oleks õige ja summagi täpne. (Hmm, kas ma olen äkki kontrollifriik?)
See toimis. Kuniks eile helistas mulle "minu uus kliendihaldur" teatades, et üks eurosent on vähem. Vaatasin väljakirjutust märkmikus - klapib! Ent ühe ööga on lisandunud üks eurosent ja enam ei klapi!!!
Minu "uus haldur" osutus saamatuks tegelaseks. Asjaolude väljaselgitamise asemel suutis ta veel korra helistada ja esitada sama info teiste sõnadega.
Ma sõna otseses mõttes vihkan kui pean väga täpseid asjaolusid selgitama inimesele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Peetagu mind rassistiks - segadustest tekkivate probleemide pärast vastutan mina oma nime, naha ja rahaga.
Mis edasi sai? Haldur ei täitnud lubadust asjaoludest teada anda. Kirjutasin netipanka pretensiooni. Vastust ei ole, kuigi haldur lubas juba eilseks. Täna tegelesin grafomaaniaga enam mitte nii viisakas toonis.
Oeh. Õnneks on mul kodupangas usaldusisik. "Leia see üks eurosent arvele, muidu jääd võlgnikuks. Vaielda võid hiljemgi", kõlas nõuanne.
Igatahes liikus eluasemelaenu kuumakse õige kuupäevaga minu kontolt panga kontole.
Puändina on pank eile uurinud minu maksevõimet Krediidiinfost. Jään põnevusega ootama selle tegevuse põhjendust. (Iseeneses olen aga leppinud teadmisega, et suurfima ees on väike inimene alati muinasjututegelane Loll-Ivan)
Kord kuus viiendal kuupäeval konverteerin ma valuutat. Esmalt kontrollin netipanga alammenüüst "minu laenud" summa. Seal on üksteise all kirjas mu kõikide kohustuste üldised andmed - intress, järgmine maksepäev jms. Fikseeritud põhiosaga laenu makse on iga kuu erinev.
Kanaajuga õnnistatuna kirjutan vajaliku summa märkmikku (jajaa, mida kõike küll mustast nahkkaantega raamatust ei leia). Seejärel kolin rubriiki "konverteerimine". Märgin ostetava summa eurodes. Peale tehingu teostamist kontrollin kõik üle - et konto oleks õige ja summagi täpne. (Hmm, kas ma olen äkki kontrollifriik?)
See toimis. Kuniks eile helistas mulle "minu uus kliendihaldur" teatades, et üks eurosent on vähem. Vaatasin väljakirjutust märkmikus - klapib! Ent ühe ööga on lisandunud üks eurosent ja enam ei klapi!!!
Minu "uus haldur" osutus saamatuks tegelaseks. Asjaolude väljaselgitamise asemel suutis ta veel korra helistada ja esitada sama info teiste sõnadega.
Ma sõna otseses mõttes vihkan kui pean väga täpseid asjaolusid selgitama inimesele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Peetagu mind rassistiks - segadustest tekkivate probleemide pärast vastutan mina oma nime, naha ja rahaga.
Mis edasi sai? Haldur ei täitnud lubadust asjaoludest teada anda. Kirjutasin netipanka pretensiooni. Vastust ei ole, kuigi haldur lubas juba eilseks. Täna tegelesin grafomaaniaga enam mitte nii viisakas toonis.
Oeh. Õnneks on mul kodupangas usaldusisik. "Leia see üks eurosent arvele, muidu jääd võlgnikuks. Vaielda võid hiljemgi", kõlas nõuanne.
Igatahes liikus eluasemelaenu kuumakse õige kuupäevaga minu kontolt panga kontole.
Puändina on pank eile uurinud minu maksevõimet Krediidiinfost. Jään põnevusega ootama selle tegevuse põhjendust. (Iseeneses olen aga leppinud teadmisega, et suurfima ees on väike inimene alati muinasjututegelane Loll-Ivan)
esmaspäev, 5. oktoober 2009
õunamahlaralli purgipuuduse tingimustes
Lõunaosariikides valitseb õunauputus. Nii on ka meie Võru-vanaema aias sadade kilode kaupa õunu nii puu otsas kui ka puu all. Osa on jõudnud juba kompostihunnikussegi. On ilmselge, et kolme hiigelsuurt ja mitut väiksemat puud me tühjaks süüa ei suuda.
Sortide nimed ei ole vanainimesel enam meeles ja noorem põlvkond teab täpsemalt vaid kahte - Valge Klaar ja Kuldrenett. (Viimast nimetavad nad omakeskis küll Kuldseks Retsiks)
Nädalavahetuse plaan nr 1 oli kuuri all kokku monteerida õunapress. Olime mõttes tegevuskava paika pannud - Väikseim korjab õunu, kaks suurt pressivad ning vanaema paigutame hea tervise korral pliidi ette kuumutama. Kaalusime toore mahla Tallinna vedamist ning vastandasime seda kaheaugulisel elektripliidil kohapeal kuumutamisega. Saabusime üsna naljaka killavooriga - hunnik tühje puitkaste talveõune säilitamiseks ning mõned plastikkanistreid mahla transportimiseks.
Kaheksakümnekahe aastane kahest suvisest operatsioonist taastuv vanaema suutis meid totaalselt üllatada. Nimelt oli ta paari noorema sugulase kaasabil valmis pressinud üle saja liitri mahla, millest meie saabumishetkeks kuumutamata vaid üks karratäis. (Kard tähistab tõenäoliselt võru keeles piimanõud) Jätsime sada liitrit maale keldrisse ning kaasa võtsime vaid kuumutamata mahla. Vanaema demonstreeris uhkelt ka keldri muud sisu - õunamoosi ja astelpajulisandiga õunamoosi. Mis valemiga ta umbes viiemeetrise üldkõrgusega vitspeenikese astelpaju küljest umbes kolme meetri kõrguselt marjad kätte sai, jäi teadmata. (Tõenäoliselt on ta salaja õhuakrobaat.)
Tegime hoopis sauna korda. Enam ei pea vanaema end pesema köögis, vaid saab sauna (võrupäraselt siis "sanna") kütta, seal leili visata ja vihelda. Lõhkusime välja ohtlikult mädanenud ja lääpa vajunud saunapingid ning asendasime need plastiktoolidega, millele niikuinii pidi talveks koha leidma. Notsu veetis oma laupäeva Elva kandis ATV-krossil võistlevale sõbrale häälekalt kaasa elades.
Meie, suured, lõpetasime laubase õhtu traditsiooniliselt Vällamäe kõrval Tilgamäe talu saunas. (Mnjaa, tiigivesi on nüüdseks ikka raudkülm)
Tallinnas avastasin, et õunamahla ei ole kuskile panna. Minu kolmeliitrised, kui neid kunagi üldse olnudki on, paiknevad kadunud asjade hulgas. K-Rautas enam ei müüdud. Ja kohta, kus asuks klaastaara kokkuost, putka ja tädiga, mitte automaatne, ma Tallinna linnas ka ei tuvastanud. (Balti jaama turul ei olnud ja kõrvalasuva Säästumarketi juures ka mitte. Ja Nõmme turule vaatama minna ma ei jõua)
Ma vajan hädasti kaheksat kolmeliitrist purki! Mul ei ole õrnemat aimu, mis need maksavad - müüja saab hinna öelda. Võib mulle helistada, e-postida või siia kommentaariumisse kirja panna. Ja mulle võib ka öelda, kus ostetakse taarat kokku (ju nad mingitel tingimustel müüks ka) Isegi koduukse taha võib purgid tuua:))) Ma ei taha ju kallist kraami maha valada:S
Sortide nimed ei ole vanainimesel enam meeles ja noorem põlvkond teab täpsemalt vaid kahte - Valge Klaar ja Kuldrenett. (Viimast nimetavad nad omakeskis küll Kuldseks Retsiks)
Nädalavahetuse plaan nr 1 oli kuuri all kokku monteerida õunapress. Olime mõttes tegevuskava paika pannud - Väikseim korjab õunu, kaks suurt pressivad ning vanaema paigutame hea tervise korral pliidi ette kuumutama. Kaalusime toore mahla Tallinna vedamist ning vastandasime seda kaheaugulisel elektripliidil kohapeal kuumutamisega. Saabusime üsna naljaka killavooriga - hunnik tühje puitkaste talveõune säilitamiseks ning mõned plastikkanistreid mahla transportimiseks.
Kaheksakümnekahe aastane kahest suvisest operatsioonist taastuv vanaema suutis meid totaalselt üllatada. Nimelt oli ta paari noorema sugulase kaasabil valmis pressinud üle saja liitri mahla, millest meie saabumishetkeks kuumutamata vaid üks karratäis. (Kard tähistab tõenäoliselt võru keeles piimanõud) Jätsime sada liitrit maale keldrisse ning kaasa võtsime vaid kuumutamata mahla. Vanaema demonstreeris uhkelt ka keldri muud sisu - õunamoosi ja astelpajulisandiga õunamoosi. Mis valemiga ta umbes viiemeetrise üldkõrgusega vitspeenikese astelpaju küljest umbes kolme meetri kõrguselt marjad kätte sai, jäi teadmata. (Tõenäoliselt on ta salaja õhuakrobaat.)
Tegime hoopis sauna korda. Enam ei pea vanaema end pesema köögis, vaid saab sauna (võrupäraselt siis "sanna") kütta, seal leili visata ja vihelda. Lõhkusime välja ohtlikult mädanenud ja lääpa vajunud saunapingid ning asendasime need plastiktoolidega, millele niikuinii pidi talveks koha leidma. Notsu veetis oma laupäeva Elva kandis ATV-krossil võistlevale sõbrale häälekalt kaasa elades.
Meie, suured, lõpetasime laubase õhtu traditsiooniliselt Vällamäe kõrval Tilgamäe talu saunas. (Mnjaa, tiigivesi on nüüdseks ikka raudkülm)
Tallinnas avastasin, et õunamahla ei ole kuskile panna. Minu kolmeliitrised, kui neid kunagi üldse olnudki on, paiknevad kadunud asjade hulgas. K-Rautas enam ei müüdud. Ja kohta, kus asuks klaastaara kokkuost, putka ja tädiga, mitte automaatne, ma Tallinna linnas ka ei tuvastanud. (Balti jaama turul ei olnud ja kõrvalasuva Säästumarketi juures ka mitte. Ja Nõmme turule vaatama minna ma ei jõua)
Ma vajan hädasti kaheksat kolmeliitrist purki! Mul ei ole õrnemat aimu, mis need maksavad - müüja saab hinna öelda. Võib mulle helistada, e-postida või siia kommentaariumisse kirja panna. Ja mulle võib ka öelda, kus ostetakse taarat kokku (ju nad mingitel tingimustel müüks ka) Isegi koduukse taha võib purgid tuua:))) Ma ei taha ju kallist kraami maha valada:S
reede, 2. oktoober 2009
elu kanaliseerimistööde ääres.
Tänane kodutööpäev toimib järgnevalt.
Vett ei ole. Ma isegi ei viitsi närvirakke kulutada Tallinna Vee infotelefonile helistamiseks. Sealt väidetakse suure tõenäosusega nagu varasemaltki, et "vesi on kinni keeratud avarii korras". See "avarii" on meil aga paar nädalat kui mitte iga päev, siis ülepäeviti vähemalt.
Klaasid klirisevad. Korjasin väärtuslikuma nõudekapist välja, sest kui klaasist kapp peaks otsustama kohutava majavärina peale ümber kukkuda, siis... siis jääb vähemalt midagi alles.
Töölaua tagant pead tõstes avastasin akna tagant kopa. Justnimelt kopa, mille teine ots traktori külge ulatus. Hoolimata sellest, et tegemist teise korrusega ja aia sisemusega. Ja see kopp ei olnud mu aknaklaasist kaugemal kui pool meetrit. Nad lihtsalt ei mahu kitsal tänaval ümber pöörama.
Asfalt pannakse maha vaid osaliselt. Ehk siis meie tänavas, mis on tõesti tsipake laiem kui peateega risti asetsevad tänavad, jäetakse väravate esine asfalteerimata, mis omakorda tähendab mudaauke... Neid peaksin mina siis kevad-sügis-talvisel ajal teoreetiliselt oma kulu ja kirjadega puhastama.
Virisemiseks läks - vastik on tõesti. Aga ehk kunagi saabub meie õuelegi oodatud kanalisatsioon.
Vett ei ole. Ma isegi ei viitsi närvirakke kulutada Tallinna Vee infotelefonile helistamiseks. Sealt väidetakse suure tõenäosusega nagu varasemaltki, et "vesi on kinni keeratud avarii korras". See "avarii" on meil aga paar nädalat kui mitte iga päev, siis ülepäeviti vähemalt.
Klaasid klirisevad. Korjasin väärtuslikuma nõudekapist välja, sest kui klaasist kapp peaks otsustama kohutava majavärina peale ümber kukkuda, siis... siis jääb vähemalt midagi alles.
Töölaua tagant pead tõstes avastasin akna tagant kopa. Justnimelt kopa, mille teine ots traktori külge ulatus. Hoolimata sellest, et tegemist teise korrusega ja aia sisemusega. Ja see kopp ei olnud mu aknaklaasist kaugemal kui pool meetrit. Nad lihtsalt ei mahu kitsal tänaval ümber pöörama.
Asfalt pannakse maha vaid osaliselt. Ehk siis meie tänavas, mis on tõesti tsipake laiem kui peateega risti asetsevad tänavad, jäetakse väravate esine asfalteerimata, mis omakorda tähendab mudaauke... Neid peaksin mina siis kevad-sügis-talvisel ajal teoreetiliselt oma kulu ja kirjadega puhastama.
Virisemiseks läks - vastik on tõesti. Aga ehk kunagi saabub meie õuelegi oodatud kanalisatsioon.
kolmapäev, 30. september 2009
Septembris, kahe koolilapsega
Kõnelusi Notsuga:
Ämmäää, tead homme on meil kehalise tundide asemel matk. Spordiriiete asemel on matkariideid kaasa vaja.
Ämmäää, inimeseõpetuse asemel on homme loodusõpetus. Me ei saa pärnapuu vaatlust homsesse lükata, ma pean pärna kindlasti ära tundma.
Ämmäää, reedel siis kell 13 on kooli sünnipäevakontsert Estonias ja me peame sinna koos minema.
Või kõnelus laupäeva hilisõhtul:
Kuule, esmaspäeval tuleb meil suur kontrolltöö raamatu "Kuningas Oidipus" peale. Käime siis homme raamatukogust läbi, eksju.
Khm, tegelikult käin ma ju põhikohaga ikkagi tööl... Ja kohe homseks saab asju teha ainult mingite teiste asjade arvelt. Mõnesid asju saab aga teha ainult vastavate asutuste lahtiolekuajal. Muide, alates 1.septembrist on mul eraelu ka - koguni iga päev kella 8,30-st kuni kella 17-ni. Tööl siis.
Mõned asjad on toredad ka. Näiteks see, et Notsu suur kurbus üliraske prantsuse keele häälduse üle sai tasutud kahe "viiega" ühe tunni jooksul. Motivatsioon õppida sai sädet juurde:)
Hea on teada, et vene keele intensiivse koduõppe tulemusena on kümnendikul selles aines hinneteks viis viite ehk päris puhas viie seis:) (Susisevate tähtede hääldused hakkavad juba üksteisest erinevaks muutuma)
Kümnendik ise arvas, et nemad Notsuga teevad oma heade tulemustega meile ju ainult puhast rõõmu! Õnneks on tal õigus ja ma ei olegi pahane rikutud õhtupooliku pärast.
Ämmäää, tead homme on meil kehalise tundide asemel matk. Spordiriiete asemel on matkariideid kaasa vaja.
Ämmäää, inimeseõpetuse asemel on homme loodusõpetus. Me ei saa pärnapuu vaatlust homsesse lükata, ma pean pärna kindlasti ära tundma.
Ämmäää, reedel siis kell 13 on kooli sünnipäevakontsert Estonias ja me peame sinna koos minema.
Või kõnelus laupäeva hilisõhtul:
Kuule, esmaspäeval tuleb meil suur kontrolltöö raamatu "Kuningas Oidipus" peale. Käime siis homme raamatukogust läbi, eksju.
Khm, tegelikult käin ma ju põhikohaga ikkagi tööl... Ja kohe homseks saab asju teha ainult mingite teiste asjade arvelt. Mõnesid asju saab aga teha ainult vastavate asutuste lahtiolekuajal. Muide, alates 1.septembrist on mul eraelu ka - koguni iga päev kella 8,30-st kuni kella 17-ni. Tööl siis.
Mõned asjad on toredad ka. Näiteks see, et Notsu suur kurbus üliraske prantsuse keele häälduse üle sai tasutud kahe "viiega" ühe tunni jooksul. Motivatsioon õppida sai sädet juurde:)
Hea on teada, et vene keele intensiivse koduõppe tulemusena on kümnendikul selles aines hinneteks viis viite ehk päris puhas viie seis:) (Susisevate tähtede hääldused hakkavad juba üksteisest erinevaks muutuma)
Kümnendik ise arvas, et nemad Notsuga teevad oma heade tulemustega meile ju ainult puhast rõõmu! Õnneks on tal õigus ja ma ei olegi pahane rikutud õhtupooliku pärast.
esmaspäev, 28. september 2009
nädalavahetus volx
Laubal tegelesin kodukaunistamisega - tassisin kuurist ja pööningult magamistuppa kokku vana kirjutuslaua jupid ja tõin parandamiseks tappe ja kruvisid. Viimistluseks tegin musta markeriga mõned värviparandused. Õhtuks valmis päris kopsakas töölaud (ja magamistuba, mis suurusehullustuses 24m2 suurune ehitatud, sai samuti hubasem).
Nüüd on majas kolm kirjutuslauda - üks kummalegi koolilapsele. Meie, suured, saame nüüdsest taas kodus teineteist segamata tööd teha - töötan minagi ju reedeti kodus.
Kolm nädalat lahendasime töötoajagamist ebamugavalt - avatud elutuba-köögis. Üks köögilaua taga ja teine diivanil. Kui korraga mõlemal telefonikõne käsil, tuli viimase kõne saajal kolida ülemisele korrusele. Et aga kohati arvutist vaja andmeid vaadata, siis tuli a) arvuti kaasa haarata b) vahepeal alla tagasi minna.
Pühabal külastasime tüdrukutega Ahhaa teaduskeskust. Lennusimulaator, vormelisse istumine ning erinevad kiiruse ja mälu mõõtmised haarasid meid endasse enam kui kolmeks tunniks. Heaks ideeks saab nimetada hiigelsuurt liivakasti keskuse keskel - need kellele teadus veel huvi ei pakkunud, müttasid just seal. Igatahes on Ahhaa üks tore pühapäeva veetmise võimalus igas eas inimestele.
Nüüd on majas kolm kirjutuslauda - üks kummalegi koolilapsele. Meie, suured, saame nüüdsest taas kodus teineteist segamata tööd teha - töötan minagi ju reedeti kodus.
Kolm nädalat lahendasime töötoajagamist ebamugavalt - avatud elutuba-köögis. Üks köögilaua taga ja teine diivanil. Kui korraga mõlemal telefonikõne käsil, tuli viimase kõne saajal kolida ülemisele korrusele. Et aga kohati arvutist vaja andmeid vaadata, siis tuli a) arvuti kaasa haarata b) vahepeal alla tagasi minna.
Pühabal külastasime tüdrukutega Ahhaa teaduskeskust. Lennusimulaator, vormelisse istumine ning erinevad kiiruse ja mälu mõõtmised haarasid meid endasse enam kui kolmeks tunniks. Heaks ideeks saab nimetada hiigelsuurt liivakasti keskuse keskel - need kellele teadus veel huvi ei pakkunud, müttasid just seal. Igatahes on Ahhaa üks tore pühapäeva veetmise võimalus igas eas inimestele.
neljapäev, 24. september 2009
Hariduse tänav kui linnakassa täiteauk
Helistasin endisele kolleegile, et naistejutte läkutada. Teine pool kuuldus olevat hoopis pisarates.
Olevat tema parkinud väikeauto sinisele tasulisele parkimiskohale Hariduse tänaval ning ise arsti juurde läinud. Et parkimine tasuline, maksnud kenasti. Tagasi tulles ilutsenud akna vahel trahvilipik. Vaadanud ta hoolikalt - ja tõesti, tõesti... pea olematuks kulunud tasulist parkimist märgistav helesinine joon olnud vaid auto ees. Joone taga piisavalt ruumi ühele autole, seejärel suur tühik ning alles elle taga kollane parkimist keelav kast. Ju saanud tema eksimus alguse just sellest, et enne kollast, samuti väga kulunud joont autosuurune auk ja tühimik lisaks.
Mnjah. Hariduse tänav näib parkimiskontrolöride lemmikpaigana - sõidan/jalutan seal viiel tööpäeval nädalas a´kaks korda päevas. Harva jääb hallis jopes tegelasega kohtumata.
Miks? Vastus peitub Tallinna ühes halvemas parkimismärgistuses. Kaks elevantsusele kalduvat invakohta Prantsuse Lütseumi väikeste maja ees ei ole märgistatud tavapärase sinise kastina. Tavainimesele keelatud kohast märgistab vaid tavalisest kõrgemal asuv invaliidi-liiklusmärk. Selle liiklusmärgi otsa olen komistanud isegi: kui auto päikesesirm on all, siis on see märk täpselt nii kõrgel, et jääb sirmi varju. Voila! Esimesel, sellel ülipidulikul, koolipäeval sõitis teisaldusauto kukil samast minema just meie auto. Kurioosumina oli parkimise hetkel terve Hariduse tänav täiesti tühi - me võinuks valida ka muu koha...
Veedan Hariduse tänava koolimajas igapäevaselt umbes veerandtunni - harva ei teisaldata selle aja jooksul ühtegi sõidukit. Teisaldajad on vilunud - kandeauto pargitakse vöötrajale (kord isegi küsisin neilt, vastuseta jäädes, kuidas üle tee saada), tehakse foto ning paari minutiga ollakse teel juba Suurtüki tn tasulise parkla poole.
Ma ei püüa valesti parkimist kuidagi vabandada, ent selles kohas on parkimise kord eriliselt halvasti märgistatud ning parkimiskontrolöride sagedus tavapäratult suur. Kas nüüd teadlikult, aga hea teenimiskoht on see linnakassale küll. Minugi koolitoetus ei olnud seetõttu mitte 5000 vaid 4200 krooni teisaldustasu + trahvi.
***
Endisele kolleegile ei osanud lohutuseks midagi öelda. Jõime lõunaks tassikese kohvi. Ta lubas linnaisadele Hariduse tänava parkimisest teada anda. Näis, kas kunagi saabub korralik märgistus.
Olevat tema parkinud väikeauto sinisele tasulisele parkimiskohale Hariduse tänaval ning ise arsti juurde läinud. Et parkimine tasuline, maksnud kenasti. Tagasi tulles ilutsenud akna vahel trahvilipik. Vaadanud ta hoolikalt - ja tõesti, tõesti... pea olematuks kulunud tasulist parkimist märgistav helesinine joon olnud vaid auto ees. Joone taga piisavalt ruumi ühele autole, seejärel suur tühik ning alles elle taga kollane parkimist keelav kast. Ju saanud tema eksimus alguse just sellest, et enne kollast, samuti väga kulunud joont autosuurune auk ja tühimik lisaks.
Mnjah. Hariduse tänav näib parkimiskontrolöride lemmikpaigana - sõidan/jalutan seal viiel tööpäeval nädalas a´kaks korda päevas. Harva jääb hallis jopes tegelasega kohtumata.
Miks? Vastus peitub Tallinna ühes halvemas parkimismärgistuses. Kaks elevantsusele kalduvat invakohta Prantsuse Lütseumi väikeste maja ees ei ole märgistatud tavapärase sinise kastina. Tavainimesele keelatud kohast märgistab vaid tavalisest kõrgemal asuv invaliidi-liiklusmärk. Selle liiklusmärgi otsa olen komistanud isegi: kui auto päikesesirm on all, siis on see märk täpselt nii kõrgel, et jääb sirmi varju. Voila! Esimesel, sellel ülipidulikul, koolipäeval sõitis teisaldusauto kukil samast minema just meie auto. Kurioosumina oli parkimise hetkel terve Hariduse tänav täiesti tühi - me võinuks valida ka muu koha...
Veedan Hariduse tänava koolimajas igapäevaselt umbes veerandtunni - harva ei teisaldata selle aja jooksul ühtegi sõidukit. Teisaldajad on vilunud - kandeauto pargitakse vöötrajale (kord isegi küsisin neilt, vastuseta jäädes, kuidas üle tee saada), tehakse foto ning paari minutiga ollakse teel juba Suurtüki tn tasulise parkla poole.
Ma ei püüa valesti parkimist kuidagi vabandada, ent selles kohas on parkimise kord eriliselt halvasti märgistatud ning parkimiskontrolöride sagedus tavapäratult suur. Kas nüüd teadlikult, aga hea teenimiskoht on see linnakassale küll. Minugi koolitoetus ei olnud seetõttu mitte 5000 vaid 4200 krooni teisaldustasu + trahvi.
***
Endisele kolleegile ei osanud lohutuseks midagi öelda. Jõime lõunaks tassikese kohvi. Ta lubas linnaisadele Hariduse tänava parkimisest teada anda. Näis, kas kunagi saabub korralik märgistus.
teisipäev, 22. september 2009
kolm esimest koolinädalat
Algaval päeval saab koolis käidud kolm nädalat. Mõned kokkuvõtted:
*Suvisest tund varasem ärkamine ei ole enam ränkraske. Olen hommikuse unega ja iga ärkamine valmistab mulle ebameeldivusi.
*Hommikune tööjaotus loksus paika. Isa kui kodukontoris töötaja valmistab plikadele hommikusöögi. Kuniks plikad rõivaid-soenguid sätivad, toidan mina pudulojused, sätin ennast ja abistan sobivaima patsikummi/sukkpüksipaari/sokkide leidmisel.
*Kümnendik sööb hommikueinet! (Veel suvel keeldus ta sellest kategooriliselt.) Kaks kiivit jogurtiga kõlab siiski paremini kui hommikusöögita kodust lahkumine.
*Kottide pakkimine õhtul tähendab aja olulist kokkuhoidu hommikul.
* Koolimineku logistika on paika nihkunud. Kooli lõppedes saadan Notsu Tõnismäe peatusest bussile. Oletus, et alates järgmisest nädalast ei pea talle enam Nõmme turu peatusesse vastu jalutama, peab ilmselt paika. Kuna kesklinnas sattusime intsidenti, kus jäi vähe puudu meie allaajamisest vöötrajal, jätkame ühist käimist koolimajast bussipeatusesse.
Kümnendik jalutab mõnikord ise veerandtunni koolini kergendades oluliselt oma isa elu. (projekt: suveks saledaks)
*Koju jõudes asub Notsu iseseisvalt koduste tööde kallale. (Võrdlus: Notsu lasteaiakaaslase ema sõnul alustavat tema tütar õppimist ainult koos emaga...) Sunniviisiline suunamine kirjutuslaua taha on möödunud ning kohustused on arusaadavamad. Info kodu ja kooli vahet liigub sujuvalt. Nendin, et õppida antakse selles koolis väga palju. Näiteks võetakse läbi sisult üpris keerulisi luuletusi Väikese Eurooplase Lugemikust. (Täna näiteks August Sang, eelmisel nädalal Hando Runnel)
* Prantsuse keelt saab keerukuselt võrrelda hiina keelega. Mul on lastevanemate keeleõppe tunnis väga-väga raske. Õpetaja liigub edasi minu jaoks liiga kiires tempos. Pean leidma kodused lisatunnid õppimiseks.
* Kümnendik on nelja-viieline, sekka paar üksikut kolme. Hinded on korras ning hirm arusaamatu matemaatika ees leevendus abitundidega. Tips arvab, et esmaspäevases kahes akadeemilises lisatunnis peitub tema matemaatilise edu võti. (Epu soovitet õp. Tuisk on tõesti tase omaette - aasta õpetajaks valitud ja puha).
*Vene keelt õpime koos - kahjuks erilise õpilasepoolse entusiasmita. See tee on väga pikk, kuna võtame läbi aastaid tegemata tööd. Tulemuseks aga kolm viite - mõlemad rahul!
* Notsu koolivormi hooldamine osutus arvatust kergemaks. Ma saan selle triikimisega päris ise hakkama! (Esialgu näis, et et hakkan pesumaja autona Lasnamäe ja Nõmme vahet paar korda nädalas sõitma.
* Koolikoti pakkimisega tegeleb Notsu iseseisvalt. Esimestel päevadel õpitud võte avada päevik ning kuhjata vastavalt sellele õpikud-tööraamatud-vihikud esmalt lauale, toimib.
*Notsu trennivahetus mõjus positiivselt. Sügisesel koolivaheajal sõidab Notsu Kurgjärvele laagrisse. Mul on hea meel, et laps saab sügisese nädala veeta Haanja kandis multikavabalt. Eks ma ise vajan samuti veidi "puhkust")
* Kümnendik osutus arvatust mõistlikumaks. Osades küsimustes saame asju täiskasvanulikult arutada. Näiteks leidis ta, et loobub paralleelide ühisekskursioonist Peterburi, kuna on seal juba varem käinud JA see kulutus ei oleks tema meelest mõistlik. (No tänan, et keegi vahest ka meie rahakotile mõtleb)
___
Kokkuvõtlikult on enamus probleeme paika loksunud ning osad vajavad veel tegelemist. Ma kartsin sellest spurdist hullemat:)
*Suvisest tund varasem ärkamine ei ole enam ränkraske. Olen hommikuse unega ja iga ärkamine valmistab mulle ebameeldivusi.
*Hommikune tööjaotus loksus paika. Isa kui kodukontoris töötaja valmistab plikadele hommikusöögi. Kuniks plikad rõivaid-soenguid sätivad, toidan mina pudulojused, sätin ennast ja abistan sobivaima patsikummi/sukkpüksipaari/sokkide leidmisel.
*Kümnendik sööb hommikueinet! (Veel suvel keeldus ta sellest kategooriliselt.) Kaks kiivit jogurtiga kõlab siiski paremini kui hommikusöögita kodust lahkumine.
*Kottide pakkimine õhtul tähendab aja olulist kokkuhoidu hommikul.
* Koolimineku logistika on paika nihkunud. Kooli lõppedes saadan Notsu Tõnismäe peatusest bussile. Oletus, et alates järgmisest nädalast ei pea talle enam Nõmme turu peatusesse vastu jalutama, peab ilmselt paika. Kuna kesklinnas sattusime intsidenti, kus jäi vähe puudu meie allaajamisest vöötrajal, jätkame ühist käimist koolimajast bussipeatusesse.
Kümnendik jalutab mõnikord ise veerandtunni koolini kergendades oluliselt oma isa elu. (projekt: suveks saledaks)
*Koju jõudes asub Notsu iseseisvalt koduste tööde kallale. (Võrdlus: Notsu lasteaiakaaslase ema sõnul alustavat tema tütar õppimist ainult koos emaga...) Sunniviisiline suunamine kirjutuslaua taha on möödunud ning kohustused on arusaadavamad. Info kodu ja kooli vahet liigub sujuvalt. Nendin, et õppida antakse selles koolis väga palju. Näiteks võetakse läbi sisult üpris keerulisi luuletusi Väikese Eurooplase Lugemikust. (Täna näiteks August Sang, eelmisel nädalal Hando Runnel)
* Prantsuse keelt saab keerukuselt võrrelda hiina keelega. Mul on lastevanemate keeleõppe tunnis väga-väga raske. Õpetaja liigub edasi minu jaoks liiga kiires tempos. Pean leidma kodused lisatunnid õppimiseks.
* Kümnendik on nelja-viieline, sekka paar üksikut kolme. Hinded on korras ning hirm arusaamatu matemaatika ees leevendus abitundidega. Tips arvab, et esmaspäevases kahes akadeemilises lisatunnis peitub tema matemaatilise edu võti. (Epu soovitet õp. Tuisk on tõesti tase omaette - aasta õpetajaks valitud ja puha).
*Vene keelt õpime koos - kahjuks erilise õpilasepoolse entusiasmita. See tee on väga pikk, kuna võtame läbi aastaid tegemata tööd. Tulemuseks aga kolm viite - mõlemad rahul!
* Notsu koolivormi hooldamine osutus arvatust kergemaks. Ma saan selle triikimisega päris ise hakkama! (Esialgu näis, et et hakkan pesumaja autona Lasnamäe ja Nõmme vahet paar korda nädalas sõitma.
* Koolikoti pakkimisega tegeleb Notsu iseseisvalt. Esimestel päevadel õpitud võte avada päevik ning kuhjata vastavalt sellele õpikud-tööraamatud-vihikud esmalt lauale, toimib.
*Notsu trennivahetus mõjus positiivselt. Sügisesel koolivaheajal sõidab Notsu Kurgjärvele laagrisse. Mul on hea meel, et laps saab sügisese nädala veeta Haanja kandis multikavabalt. Eks ma ise vajan samuti veidi "puhkust")
* Kümnendik osutus arvatust mõistlikumaks. Osades küsimustes saame asju täiskasvanulikult arutada. Näiteks leidis ta, et loobub paralleelide ühisekskursioonist Peterburi, kuna on seal juba varem käinud JA see kulutus ei oleks tema meelest mõistlik. (No tänan, et keegi vahest ka meie rahakotile mõtleb)
___
Kokkuvõtlikult on enamus probleeme paika loksunud ning osad vajavad veel tegelemist. Ma kartsin sellest spurdist hullemat:)
esmaspäev, 21. september 2009
Mees, ilustamata kujul
Teadlased avastasid, et maailma kõige õnnetum loom on mees.
Tal on rinnad piimata, linnuke ilma tiibadeta, munad ilma koorteta ja kotid ilma rahata. Näib et kuni 80% naistest ei abiellu, kuna 70 grammise vorstijupi pärast pole mõtet tervet siga pidada.
***
Just selline meil ringles täna meie osakonnas. Ma sain selle labasuse peale südamest naerda, ausalt.
Tal on rinnad piimata, linnuke ilma tiibadeta, munad ilma koorteta ja kotid ilma rahata. Näib et kuni 80% naistest ei abiellu, kuna 70 grammise vorstijupi pärast pole mõtet tervet siga pidada.
***
Just selline meil ringles täna meie osakonnas. Ma sain selle labasuse peale südamest naerda, ausalt.
delikaatselt esitatud küsimus
Reede hilisõhtul polnud Lõunakeskuse Sportlandis hingelistki. Viskasin pilgu peale, et äkki erinevalt Silja Spordist müüvad nemad juba suusaasjade jääke. Ainult lumelauad koos klambritega, meile vajalikku murdmaavarustust veel mitte. Vaatasin ka rattasärke ning üllatuseks olid Nike´i seljataskutega rattasärgid pea 900 pealt 140-le hinnatud. Just paras motiveerima Väikest Notsut laupäevasel Tartu Maratoni Tillusõidul. Notsule on naiste XS kohati päris paras. Hindasin silma järgi sobivaks ja kablutasin kassasse, võtsin kaardi välja ja küsisin müüjapoisilt, kas allahinnatud asjadele kliendikaardi soodustus lisandub. (Ise selline matsakas, rõivasuurus M ja L vahele jääv.)
Müüjapoiss vaatas mind pikalt, naeratas häbelikult ja küsis, et kas ma ostetavat särki proovida ei soovi:)
Mulle ei jõudnud kohe pärale - ei soovi, miks ma peaks...
"Siis küll," sõnas müüjapoiss ja ta tundus veidi kurb.
Samal hetkel astus keegi mu juhtme pealt maha ja ma mõistsin küsimuse sisu - et see XS Nike ei mahu ju mulle ligilähedalegi!!!
Ütlesin talle sama delikaatselt, et minu laps rõõmustab uue särgi üle kindlasti väga ning lahkusin. Selle aasta toredamaid poeskäike oli:)
Müüjapoiss vaatas mind pikalt, naeratas häbelikult ja küsis, et kas ma ostetavat särki proovida ei soovi:)
Mulle ei jõudnud kohe pärale - ei soovi, miks ma peaks...
"Siis küll," sõnas müüjapoiss ja ta tundus veidi kurb.
Samal hetkel astus keegi mu juhtme pealt maha ja ma mõistsin küsimuse sisu - et see XS Nike ei mahu ju mulle ligilähedalegi!!!
Ütlesin talle sama delikaatselt, et minu laps rõõmustab uue särgi üle kindlasti väga ning lahkusin. Selle aasta toredamaid poeskäike oli:)
reede, 18. september 2009
hommikukõnelus
- Ääää... mina ei taha sinna kooli minna. Nii vara peab ärkama. (Notsu vaatas osaliselt eile jälle üht oma lemmikseriaalidest, hilisõhtust "Kättemaksukontorit")
- Kui kool hakkaks hiljem, kas siis sulle meeldiks koolis käia?
- Nojah, siis oleks ju päris tore!
PS. Kontrollisin hilisõhtul koolikoti sisu - olin unustanud pakkimist meelde tuletada ja nõiamoorina kõrval istuda. Kott oli täpselt õigesti koos - tarbed eesti keeleks, matemaatikaks ja kaheks tööõpetuseks.
***
Mida siit siis järeldada? Kahe ja poole nädalaga on toimunud teatav kohanemine ning suur arenguhüpe.
- Kui kool hakkaks hiljem, kas siis sulle meeldiks koolis käia?
- Nojah, siis oleks ju päris tore!
PS. Kontrollisin hilisõhtul koolikoti sisu - olin unustanud pakkimist meelde tuletada ja nõiamoorina kõrval istuda. Kott oli täpselt õigesti koos - tarbed eesti keeleks, matemaatikaks ja kaheks tööõpetuseks.
***
Mida siit siis järeldada? Kahe ja poole nädalaga on toimunud teatav kohanemine ning suur arenguhüpe.
neljapäev, 17. september 2009
põllumajanduslikust tegevusest linnatingimustes
Minu postkasti matsatas kiri, mille koopiamasinaga allkirjastanud statistikaameti peadirektor isiklikult. Kirjas seisab, et sel aastal peavad statistikaametile aru andma kodanikud, kelle nimi seisab põllumajandusregistris, kuid kes pole aastaid aruandeid esitanud. Lisaks ka isikud, kelle nimi on mõnes muus põllumajanduslikus registris, kuid kelle tegevusala on täpsustamata.
Lisaks mainiti, et Statistikaamet kogub andmestikku nende ja nonde seadusepunktide alusel ning mina adressaadina kohustun neid andmeid esitama. Lisatud täitmist vajav andmestik kahepoolsel A4 lehel.
Aadressiks, mille kohta andmeid esitama pean, on märgitud minu kodumaja Nõmmel.
Niisiis. Algatuseks taimestik. Poolteist lehekülge. Maasikapeenrad ja viljapuud, teravili ja kartul. Ikka, et mitmel hektaril meie pere neid kasvatab... Kas iseenda tarbeks või müügiks ka.
Järgnesid koduloomad poolel leheküljel - mitu siga, lehma, kukke, kana. Kas mul on kodus poeginud emaküülikuid...
No võttis kukalt sügama - kuidas ma nüüd arvutan, mitu null koma null-null hektarit haaravad minu kaks õunapuud, mis naabriga kahasse....
Kas bernhardiini võib lehma alla arvestada? (Kujult, mahult ja värvilt üsna sarnased, otstarbelt hoopis erinevad)
Ja kass? Kas isane kastreeritud loom läheb poeginud emasküüliku alla?
Või teeb statistikaamet minuga halba nalja?
Viimase küsimusena nõudis herr peadirektor, et kirjeldaksin, kui kaua kulus mul nimetatud küsimustiku täitmisele...
Aga kohustus on kohutus. Helistasin infotelefoni numbrile. Klienditeenindaja kuulas mu mure ära - et Tallinna linnas ei tohi põllumajandusloomi pidada ja teravilja all ei ole meil mitte hektaritki. Enamgi - meie murulapile mahub hädapäraselt parkima kaks autot ja kõrvale üks suvelillepeenar...
Mure sai üles kirjutatud, kuid väidetavalt ei ole tegemist eksitusega. Armulikult lubati mul ankeeti mitte täita enne, kui miskist osakonnast minuga ühendust võetakse. Ning last but not least... Tasuta vastusümbrikku lisatud ei olnud. Seega peaks õnnetu kodanik peale peeneid matemaatilisi protsent- ja ümardamisarvutusi tegema lisajalutuskäigu postkontorisse ning ostma ümbriku ja margi, kirjutama peale Statistikaameti aadressi ja ankeedi kuskile postitama.
Kuri olen, sest
a) Ma ei ole mitte iialgi mitte üheski põllumajandusregistris viibinud
b) Mulle ei kuulu põllumajandusmaad mitte kuskil maakeral
c) Mul on kaks eesnime, mida kirjutatakse kindlal kujul. Miks ametnik sisestab nime lohakalt ja vigadega? Kas ma pean end selles nimes ära tundma?
Noh tegelikult ei tohiks küll närvi sellistele asjadele kulutada:)
Lisaks mainiti, et Statistikaamet kogub andmestikku nende ja nonde seadusepunktide alusel ning mina adressaadina kohustun neid andmeid esitama. Lisatud täitmist vajav andmestik kahepoolsel A4 lehel.
Aadressiks, mille kohta andmeid esitama pean, on märgitud minu kodumaja Nõmmel.
Niisiis. Algatuseks taimestik. Poolteist lehekülge. Maasikapeenrad ja viljapuud, teravili ja kartul. Ikka, et mitmel hektaril meie pere neid kasvatab... Kas iseenda tarbeks või müügiks ka.
Järgnesid koduloomad poolel leheküljel - mitu siga, lehma, kukke, kana. Kas mul on kodus poeginud emaküülikuid...
No võttis kukalt sügama - kuidas ma nüüd arvutan, mitu null koma null-null hektarit haaravad minu kaks õunapuud, mis naabriga kahasse....
Kas bernhardiini võib lehma alla arvestada? (Kujult, mahult ja värvilt üsna sarnased, otstarbelt hoopis erinevad)
Ja kass? Kas isane kastreeritud loom läheb poeginud emasküüliku alla?
Või teeb statistikaamet minuga halba nalja?
Viimase küsimusena nõudis herr peadirektor, et kirjeldaksin, kui kaua kulus mul nimetatud küsimustiku täitmisele...
Aga kohustus on kohutus. Helistasin infotelefoni numbrile. Klienditeenindaja kuulas mu mure ära - et Tallinna linnas ei tohi põllumajandusloomi pidada ja teravilja all ei ole meil mitte hektaritki. Enamgi - meie murulapile mahub hädapäraselt parkima kaks autot ja kõrvale üks suvelillepeenar...
Mure sai üles kirjutatud, kuid väidetavalt ei ole tegemist eksitusega. Armulikult lubati mul ankeeti mitte täita enne, kui miskist osakonnast minuga ühendust võetakse. Ning last but not least... Tasuta vastusümbrikku lisatud ei olnud. Seega peaks õnnetu kodanik peale peeneid matemaatilisi protsent- ja ümardamisarvutusi tegema lisajalutuskäigu postkontorisse ning ostma ümbriku ja margi, kirjutama peale Statistikaameti aadressi ja ankeedi kuskile postitama.
Kuri olen, sest
a) Ma ei ole mitte iialgi mitte üheski põllumajandusregistris viibinud
b) Mulle ei kuulu põllumajandusmaad mitte kuskil maakeral
c) Mul on kaks eesnime, mida kirjutatakse kindlal kujul. Miks ametnik sisestab nime lohakalt ja vigadega? Kas ma pean end selles nimes ära tundma?
Noh tegelikult ei tohiks küll närvi sellistele asjadele kulutada:)
kolmapäev, 16. september 2009
nullpäev
Tervis on küll veidi parem. Täna vallandati mu üks lähedasemaid kolleege. Esmaspäevast töötab tema laua taga uus inimene.
Masendav ja kurb.
Meie osakonnast kellegil ei lähe hetkel hästi. See oleks nagu signaal, et igaüks meist võib olla järgmine.
Hea, et selle siia välja kirjutasin, kergem ei saanud, aga jagatud on.
Masendav ja kurb.
Meie osakonnast kellegil ei lähe hetkel hästi. See oleks nagu signaal, et igaüks meist võib olla järgmine.
Hea, et selle siia välja kirjutasin, kergem ei saanud, aga jagatud on.
teisipäev, 15. september 2009
Kui maailm paistab eemalt
Kas reedesele loksumisele KalevSpas järgnenud T-särgi väel kojulippamisest või saabunud viirusehooajast, ent ma olen puruhaige. Hommikul on palavik 37 ringis, õhtuks tõuseb üle 38. Nina kaudu hingata ei õnnestu parimagi tahtmise korral ning peegelpildis paistab keegi punavalge-laiguline ülespaistetanud ninaga tundmatu tegelane.
Ometi sõin ma usinalt GNLD küüslaugutablette ja tarbisin suvel rohkelt värsket kraami!
Hommikul tundus olemine siiski üsna hea ning komberdasin tööle. Kügelen laua taga ja tunnen, et peaks koju minema. Minu vastutustundetust haigeolemisest on ohustatud ka kolleegid.
Vastik-vastik, tõbi:S
Ometi sõin ma usinalt GNLD küüslaugutablette ja tarbisin suvel rohkelt värsket kraami!
Hommikul tundus olemine siiski üsna hea ning komberdasin tööle. Kügelen laua taga ja tunnen, et peaks koju minema. Minu vastutustundetust haigeolemisest on ohustatud ka kolleegid.
Vastik-vastik, tõbi:S
esmaspäev, 14. september 2009
seenejahil
Laupäeval sadas Tallinnas hooti padukat.
Mul on sõbrannaga pealt kümme aastat kestnud ühise seenelkäigu traditsioon. Niisiis tuuritas meie pisike BMW Haapsalu maanteed mööda välja. Meil ei ole "oma metsatukkasid". Valime kaardilt oletatavalt sobiva paiga välja ja kablutame metsa. Seekord pöörasime ära Laitse rallipargi juurest, Jaanika bussipeatusest.
Metsas müttamine ei paku rõõme vaid talvevarudele. Juba metsa minek on mõnus - kaasavõetava lõuna valmistamine. Munavõileivad. (Pakkugu praemunaga võileiba mulle keegi kodustes tingimustes - no ei taha. Metsas aga asendamatu.) Koore ja suhkruga kohv - kodus joon ma täiesti mõru ja kindlasti vaid varahommikul.
On riisikaaeg - kuuseriisikad (ussitanud versioonid), kaseriisikad, tõmmuriisikad. Ühel lagendikul laiutasid meile tundmatud riisikalised. Seeneraamat seltsiks, hakkasime uurima. Paraku kandsime kaasas liiga head teatmikku. "Euroopa seened" tutvustas ka isendeid, mida Eestis üldse ei kasva. Koju jõudes otsisime netist - näsariisikas. Täitsa söödav seen:)
Võiseente jaoks on ikka vara - üksikud väiksemad seened. Mul õnnestus korvi pista ka paar puna- ning kivipuravikku.
Oli imekena päev - Riisipere kandis siras soe päike. Mitte vaid rohkest seenesaagist sain pühapäevase tunde:) Seened viisin emale töötlemiseks. Eile saabus tagasi kaks soolamisvalmis kotikest.
Mul on sõbrannaga pealt kümme aastat kestnud ühise seenelkäigu traditsioon. Niisiis tuuritas meie pisike BMW Haapsalu maanteed mööda välja. Meil ei ole "oma metsatukkasid". Valime kaardilt oletatavalt sobiva paiga välja ja kablutame metsa. Seekord pöörasime ära Laitse rallipargi juurest, Jaanika bussipeatusest.
Metsas müttamine ei paku rõõme vaid talvevarudele. Juba metsa minek on mõnus - kaasavõetava lõuna valmistamine. Munavõileivad. (Pakkugu praemunaga võileiba mulle keegi kodustes tingimustes - no ei taha. Metsas aga asendamatu.) Koore ja suhkruga kohv - kodus joon ma täiesti mõru ja kindlasti vaid varahommikul.
On riisikaaeg - kuuseriisikad (ussitanud versioonid), kaseriisikad, tõmmuriisikad. Ühel lagendikul laiutasid meile tundmatud riisikalised. Seeneraamat seltsiks, hakkasime uurima. Paraku kandsime kaasas liiga head teatmikku. "Euroopa seened" tutvustas ka isendeid, mida Eestis üldse ei kasva. Koju jõudes otsisime netist - näsariisikas. Täitsa söödav seen:)
Võiseente jaoks on ikka vara - üksikud väiksemad seened. Mul õnnestus korvi pista ka paar puna- ning kivipuravikku.
Oli imekena päev - Riisipere kandis siras soe päike. Mitte vaid rohkest seenesaagist sain pühapäevase tunde:) Seened viisin emale töötlemiseks. Eile saabus tagasi kaks soolamisvalmis kotikest.
reede, 11. september 2009
Rahaladuja
Avastasin, et minu rahakotis asetseb paberraha vaid ühtepidi. Võõrast rahakotist raha võttes loen selle algatuseks ühtepidi ja alles seejärel ulatan kassapidajale.
Pärilik - mu ema loeb ka raha vaid ühtepidi.
Pärilik - mu ema loeb ka raha vaid ühtepidi.
Õpime vene keelt
Kümnendik saabus eile õhtul rõõmusõnumiga - sai vene keeles viie. (Eelmises koolis olnud see kindel kolm).
Mul on tulemuse üle äraütlemata hea meel, sest vene keel on üks kahest ainest, mille järjepidevat abi lubasin.
Koduseks ülesandeks oli lugeda "õigete rõhuasetustega Puškini "Tatjana kiri Oneginile"" (Jajah, kümnes klass,"B" võõrkeel ning "lugeda "õigete rõhuasetustega") Kusjuures rõhujärgid ja "joo" täpid kenasti välja kirjutet.
Esimese ettelugemise järel ma ehmatasin. Tüdruk puterdas suisa tähtedega. Seejärel kirjutas ta venekeelsete tekstiridade vahele teksti ümber ladina tähtedega ning luges uuesti. Paraku kõlasid ühtse susinana nii з; ж; ш; щ; ч kui ka ц... Üllatasin teda - tähtedel on häälduses oluline vahe. Kirjutasime igale probleemsele susintähele eestikeelse näitesõna juurde. Sai selgem.
Seejärel vaatasime ühe rõhkude asetamise. Selgitasime rõhuta o-de häälduse pool"a"-na. Täpsustasime eessõnade hääldamist ehk põhisõnaga kokku lugemist.
Kustutasime ladina tähtedega teksti ning asendasime selle uue ladina tähtedega tekstiga, milles topelthäälikud õiget rõhku tähistamas.
Lugesime kuus korda üle. Parandasin hääldust järjest vähem ning viimase esitusega jäin minagi päris rahule. Kulus kolm tundi.
Õhtul koolist tulles selgus, et hindeks tuli rasvane viis. Õhinal seletas ta, et üks klassikaaslane luges temast paremini, ent see olevatki rahvuselt venelane.
Mul hakkas sellest põlvkonnast niinii kahju. Vene keele oskus on üks praktilisemaid asju, mille ma koolist kaasa sain. Seda keelt osates saab hakkama siiski kuuendikul planeedist ning mujalgi. Mul ei ole ka negatiivse suhtumise kogemust vene keeles kellegi poole pöördudes. Seda kummalisem oli kuulda, et tüdruku (lõuna-eesti) väikelinna koolist omandatud oskused (tegelikult küll oskamatus) on kogu klassi tasemel "täiesti keskpärane". Üks klassikaaslane oskavat näiteks vaid kolmeni lugeda...
A õnneks on meil motivatsioon ja visadus. Miks ma seda kirjutan? Et mõne aja pärast oleks hea üle lugeda, milliselt tasemelt alustasime.
Mul on tulemuse üle äraütlemata hea meel, sest vene keel on üks kahest ainest, mille järjepidevat abi lubasin.
Koduseks ülesandeks oli lugeda "õigete rõhuasetustega Puškini "Tatjana kiri Oneginile"" (Jajah, kümnes klass,"B" võõrkeel ning "lugeda "õigete rõhuasetustega") Kusjuures rõhujärgid ja "joo" täpid kenasti välja kirjutet.
Esimese ettelugemise järel ma ehmatasin. Tüdruk puterdas suisa tähtedega. Seejärel kirjutas ta venekeelsete tekstiridade vahele teksti ümber ladina tähtedega ning luges uuesti. Paraku kõlasid ühtse susinana nii з; ж; ш; щ; ч kui ka ц... Üllatasin teda - tähtedel on häälduses oluline vahe. Kirjutasime igale probleemsele susintähele eestikeelse näitesõna juurde. Sai selgem.
Seejärel vaatasime ühe rõhkude asetamise. Selgitasime rõhuta o-de häälduse pool"a"-na. Täpsustasime eessõnade hääldamist ehk põhisõnaga kokku lugemist.
Kustutasime ladina tähtedega teksti ning asendasime selle uue ladina tähtedega tekstiga, milles topelthäälikud õiget rõhku tähistamas.
Lugesime kuus korda üle. Parandasin hääldust järjest vähem ning viimase esitusega jäin minagi päris rahule. Kulus kolm tundi.
Õhtul koolist tulles selgus, et hindeks tuli rasvane viis. Õhinal seletas ta, et üks klassikaaslane luges temast paremini, ent see olevatki rahvuselt venelane.
Mul hakkas sellest põlvkonnast niinii kahju. Vene keele oskus on üks praktilisemaid asju, mille ma koolist kaasa sain. Seda keelt osates saab hakkama siiski kuuendikul planeedist ning mujalgi. Mul ei ole ka negatiivse suhtumise kogemust vene keeles kellegi poole pöördudes. Seda kummalisem oli kuulda, et tüdruku (lõuna-eesti) väikelinna koolist omandatud oskused (tegelikult küll oskamatus) on kogu klassi tasemel "täiesti keskpärane". Üks klassikaaslane oskavat näiteks vaid kolmeni lugeda...
A õnneks on meil motivatsioon ja visadus. Miks ma seda kirjutan? Et mõne aja pärast oleks hea üle lugeda, milliselt tasemelt alustasime.
teisipäev, 8. september 2009
ühistranspordi võludest
Esimese koolinädala hommikutest stressirohkeim on hommikuse logistika sättimine.
Notsu kool alga kell 8,45, kuid kohal peab ta olema hiljemalt 8,30. Kümnendikul algab kool kell 8 ning kohalolemise piirmäära ei ole.
Väike Notsu ja mina sõidame kooli ühistranspordiga. Kümnendikul on kooli kümnekonna minuti jalutusteekond, ent jalahäda tõttu on seni sõidutanud teda kooli isa.
Uurisin busside sõiduplaane - nr 36 väljub iga kümne minuti järel ning sõidab "Kosmose" peatusesse graafikujärgselt umbes paarkümmend minutit. Seega sobib meile buss väljumisega täistunnil. Kodust peatusesse jõudmiseks arvestasin esmalt veerandtunni - kusagilt kaugelt mälusopist meenutasin. Katsetamisega selgus, et kiirel sammul kulub viis ja jalutades seitse minutit. Seega siis väljudes kodust 7,50 oleme igati graafikus. Ärgata tuleb kell seitse, mis on tund varem kui ajaarvamisel "enne kooliminekut"
Viimati kasutasin ühistransporti pikemalt kaheksa sügist tagasi - mu autole sõideti tookord sisse ja remont venis vaidluste tõttu. Võrreldes selle ajaga on bussiliiklus muutunud kiiremaks ja mugavamaks. Bussid on puhtad ja üsna uued. "36 on ju maaliin", kommenteeris E.
Seni oleme jõudnud varasema bussi peale. Täna hommikul, "kaheksast" oodates tabas esimene ebameeldivus - buss hilines ning jõudis peatusesse 8,06. Tavapärase lõõtsaga bussi asemel sõitis liini "lühike" ning meil oli pealesaamisega tegemist. Teise ebameeldivusena asetses bussis vaid üks komposter ja see esimese ukse juures. Ausalt. Ma ei jaksanud tagumise juurest esimeseni üle lapsekäru ja inimeste trügida. Nii sõitis Notsu "jänest". Täna soetame kuukaardi ka temale. R-kioskist sain teada, et õpilase kuukaarti saab osta vaid isikukoodi alusel. Hinnalt bussisõit meile sobib - üliõpilase ehk minu kuukaart maksab 110 ning õpilase ehk Notsu oma 100 krooni. Tore, et mu ISIC aasta lõpuni kehtib!
Loodan, et meie kahenädalase "ühisbussitamise" tulemusena saan kolmandal nädalal ta iseseisvaks sõitmiseks bussile saata. Neljandal või viiendal nädalal, loodan, et kojusõit hakkab toimuma päris iseseisvalt.
Notsu kool alga kell 8,45, kuid kohal peab ta olema hiljemalt 8,30. Kümnendikul algab kool kell 8 ning kohalolemise piirmäära ei ole.
Väike Notsu ja mina sõidame kooli ühistranspordiga. Kümnendikul on kooli kümnekonna minuti jalutusteekond, ent jalahäda tõttu on seni sõidutanud teda kooli isa.
Uurisin busside sõiduplaane - nr 36 väljub iga kümne minuti järel ning sõidab "Kosmose" peatusesse graafikujärgselt umbes paarkümmend minutit. Seega sobib meile buss väljumisega täistunnil. Kodust peatusesse jõudmiseks arvestasin esmalt veerandtunni - kusagilt kaugelt mälusopist meenutasin. Katsetamisega selgus, et kiirel sammul kulub viis ja jalutades seitse minutit. Seega siis väljudes kodust 7,50 oleme igati graafikus. Ärgata tuleb kell seitse, mis on tund varem kui ajaarvamisel "enne kooliminekut"
Viimati kasutasin ühistransporti pikemalt kaheksa sügist tagasi - mu autole sõideti tookord sisse ja remont venis vaidluste tõttu. Võrreldes selle ajaga on bussiliiklus muutunud kiiremaks ja mugavamaks. Bussid on puhtad ja üsna uued. "36 on ju maaliin", kommenteeris E.
Seni oleme jõudnud varasema bussi peale. Täna hommikul, "kaheksast" oodates tabas esimene ebameeldivus - buss hilines ning jõudis peatusesse 8,06. Tavapärase lõõtsaga bussi asemel sõitis liini "lühike" ning meil oli pealesaamisega tegemist. Teise ebameeldivusena asetses bussis vaid üks komposter ja see esimese ukse juures. Ausalt. Ma ei jaksanud tagumise juurest esimeseni üle lapsekäru ja inimeste trügida. Nii sõitis Notsu "jänest". Täna soetame kuukaardi ka temale. R-kioskist sain teada, et õpilase kuukaarti saab osta vaid isikukoodi alusel. Hinnalt bussisõit meile sobib - üliõpilase ehk minu kuukaart maksab 110 ning õpilase ehk Notsu oma 100 krooni. Tore, et mu ISIC aasta lõpuni kehtib!
Loodan, et meie kahenädalase "ühisbussitamise" tulemusena saan kolmandal nädalal ta iseseisvaks sõitmiseks bussile saata. Neljandal või viiendal nädalal, loodan, et kojusõit hakkab toimuma päris iseseisvalt.
esmaspäev, 7. september 2009
kergemaks läks
Mitmel päeval on Notsu õpetaja trepist alla tulnud, mõni pisike, enamasti poiss, käe otsas. Nii on palutud vastutulnud vanem neljasilmavestlusele. Tegelikult ma kardan veidi. Kardan, et kui lapsele ei meeldi, siis ta ei tööta tunnis piisavalt kaasa, ei allu korraldustele või muud. Notsu on piisavalt südi tüdruk nii tegema.
Võtsin julguse kokku ning pöördusin Väikese Notsu õpetaja poole, küsimaks kas kõik on ikka hästi. "Jah, temaga ei ole ühtegi muret," ütles õpetaja. Kiitis Notsut tähelepanelikkuse (!!!) eest ning soovitas väsimuse korral võtta tunnike päevaseks lisapuhkuseks.
Võtsin julguse kokku ning pöördusin Väikese Notsu õpetaja poole, küsimaks kas kõik on ikka hästi. "Jah, temaga ei ole ühtegi muret," ütles õpetaja. Kiitis Notsut tähelepanelikkuse (!!!) eest ning soovitas väsimuse korral võtta tunnike päevaseks lisapuhkuseks.
Tellimine:
Postitused (Atom)
