Esmaspäev, 26. september 2011

Matemaatikaülesannete lahendamine

Astusin lapse tuppa koputamata sisse. Avanes järgmine vaatepilt. Laual matemaatika õpik ja vihik. Lapsel käes harilik pliiats ja teises käes... kalkulaator. Tema arvutab kodutöid 100 piires - kalkulaatori abil pidi kohe päris kindlasti õige vastuse saama....

Reede, 23. september 2011

Hea teeninduse lugu

Kadaka Selver keskpäeva paiku. Minu plaanid erinevad Kuti omadest sootuks. Mina pean toidupoest nädalavahetuse kraami hankima. Kutt tahaks ise ja enda asju nokitseda. Ostukäru isteosa talle ei sobi, jalutamine ei meeldi. Süles istuvad poes vaid titad... Rahulolematu jorin muutub paisudes Röögiks. Seda ei juhtu tihti, aga ikka kõige ebasobivamates kohtades...
Numbrite põhjal on järjekord pikk ja ma kaalun viilutatud lihale alternatiivi.

Ootamatult astus mu juurde üks vorstileti kolmest teenindajast. Zoja-nimesilti kandev müüja ütles täiesti lihtsal ja tavalisel häälel, et teenindab meid eelisjärjekorras.

Ma oleks tagumiku peale patsatanud, ausõna :) Eestis ei ole enam kommet märgata väikese lapsega vanemat. Seda meeldivam oli üllatus.

Neljapäev, 15. september 2011

Katke spordiuudistest

Reporter seletab : "Eestit ei aidanud isegi Iisrael..."
Lõigu lõpus selgus, et jutt käib Eesti sportlasest Märt Israelist.

:)

Kolmapäev, 14. september 2011

Ratta hooldamise seiklus

Notsu kasvas suvega oma rattast välja. Roosa Schwinn Trasher oli pikkade koibade jaoks tõesti masajas. Minu ja meesisendi suured rattad aga tsipake pirakad. Püsti saanuks sõita, ent sadulasse istudes ulatus pedaalideni vaid suur varvas... Aga kuuris vedeles lahtilammutatult iidvana Scott Purgatory. Kuigi sünniaastaga 90-ndate lõpus, on tal siiski kerge alumiiniumraam ja harrastussõitja tarbeks päris korralik käiguvahetus. Moest ei tea ma midagi :) Lappisin ratta kokku ja proovisime järele - suurus klappis ja lapse silm säras.

Viisin ratta hooldusesse. Sinna, kust ta kunagi ostetud sai. Järele minnes sain arve suuruses 56 raha. Kuigi telefonitsi väideti hoolduse hinnaks olevat 18 Eur, oli see suurenenud 28 eurini. (Kommentaar - 18 olla lihtne hooldus, minul aga oli vaja teha enamat kui ketiõlitus.) Vahetati roostes trosse ja kõri ja tagumine hammasrataste süsteem ja... Vahet väga polnudki, sest uue ratta ost olnuks hoopis kulukam.

Ratta hooldusesse viinud meesisend rõhutanud, et järele minneks aidataks ratast autole tõsta. Aidatigi. Miski kutt kraapis sõnagi lausumata esiratta alt ja surus raami Helesinisesse Unistusse. Protestisin - ma ei oska kokku lappida. Polevat üldse hull töö. Ja ega polnudki, sest kiirkinnitute "liblikaid" oskab keerata ka minusugune saamatu.

Kolm kilomeetrit hiljem lappisin ratta kokku. Esipidur jäi peale. Lappisin lahti ja uuesti. Sama lugu. Helistasin hooldusesse. Hangiti mulle telefoni otsa just konkreetne minu rattaga tegelenud tüüp. Lappisin ratta tema juhiste kohaselt alt ära ja tagasi. Esiratas blokis. Tüüp väidab kaljukindlalt, et ma jätan midagi rääkimata. Teatas, et helistagu ma mingil teisel ajal tagasi... Toru anti järgmisele tegeleasele. See oli hoopis rahulikum mees. Võtsime veelkord "telefonitsi" koos esiratta alt ja panime tagasi. Seis sama. Jõudsime koos järeldusele, et pean tagasi hooldusesse minema. Sisemus suisa kees - ma viisin hooldusesse sõitva ratta, tagasi sain asja, mis ei liigu ja mille pean uuesti autosse suruma.

Minu ratast parandanud tegelane kaotanud eile enesevalitsuse kaotanud ja loopinud asju... Selgus, et mina aga olin ratta pannud alla valepidi ehk siis muster suunaga eest taha. (Uurisin küll, et kas on nooleke nagu autorehvil - ei olnud ja panin nii nagu kätte sattus) Sai viga parandatud ja ratas liikuma. Selgus ka, et mahub vabalt tervena Helesinisesse Unistusse.
Scotte ma enam osta ei julge ja selle firma hooldusest hoian ka eemale. Kurat neid hooldusmehi teab kui juba tühjast telefonitsi selgitamisest kontroll tegude üle kaob.


Reede, 9. september 2011

Oma silm on kuningas ehk milleks uskuda liiklusmärke

Ühel hommikul tekkis meie tänava otsa kolm liiklusmärki. Meie harilikult ühesuunalisel teel seisid kõrvuti nii "muutsuunaliiklus", "tupik" kui "telliskivi".
Maja ette veeres kollane kopp, vilkureid kandev jeep ning mehed ehitasid alumiiniumaiast "töömaa". Selle piirile asetati info kaevetööde kohta ning teine "telliskivi", mis esimeste märkide juurest kenasti silmatav on.

Töö algus tähistas, et minu lõputu kirjavahetus linnaosaviletsuse ja Kommunaalametiga on vilja kandnud. Kanaliseerimise käigus vale kaldega paigaldatud asfaldi nurka muudetakse, rajatakse restkaev ning tulevikus saame vihmajärgsetel päevadel kodust lahkuda kummikuteta nagu teisedki linnakodanikud.

Tõeliselt naljakas on aga autojuhtide suhtumine liikluskorralduse muutusest teavitavatesse märkidesse. Nimelt kasutatakse meie tänavat usinalt keskuse vältimiseks. Pikk ja kitsas ning sirge tänav on justkui loodud valgusfooride ja liiklusrohkest peateest kõrvalehoidmiseks. Kui kõik need autojuhid, kes seda õhtusel tipptunnil läbivad, siinkandis elaks, peaks hüppemäel mitu tornmaja-tüüpi elamut paiknema.

Niisiis. Viimase kolme päeva jooksul on meie majaesine muutunud ümberkeeramise kohaks. Kümned autod peatuvad hetkeks esimeste märkide ees, seejärel lisavad gaasi ja sõidab töömaa piirile ehk tupikusse. Juhid uurivad tähelepanelikult ümbrust ning märgates, et ei vasakult ega paremalt kohe mitte kuidagi läbi ei pääse, üritavad kitsal tänaval ümber keerata. Üks erilise välimusega punane sportauto on mulle silma jäänud kolmel päeval. Kangekaelsus vist :) Või lootus pisut-pisut "lõigata".



Laupäev, 3. september 2011

Laupäevane

Kalendrikuu vahetumisega muutus päevapealt ka aastaaeg. Avasin kütteperioodi ja keerasin gaasikatla nuppu. Vähemalt ei ole kodus enam rõske ja alumisel korrusel on jalaalune mõnusalt leige.

Õunakastet keetsin ehk siis vaaritasin õunamoosi saumikserdatud varianti. Valgetest klaaridest sai esimene laar ja teine seguõuntest.

Homme tuleb ühele vihikule kollane paber ümber sättida ning siis võib uus nädal jälle alata.


Neljapäev, 1. september 2011

Head uut aastat!

Tahtsin ema kooliaasta aluse puhul koogile kutsuda. Notsu ei lubanud - oleme ju alati Mademoiselle'is koogitanud... Nii me seal hilist hommikueinet võtsimegi.

Kahe tunniga pakkisin õpikud-töövihikud puhastesse paberitesse ning kiletasin isekleepuvaga üle. Tulemus - Prisma kõige hinnalisem kile osutus kehvaks. Notsu rõõmustas, et saab tunnis igavuse peletamiseks mulle siluda :)

Iga perverssusega ma kaasa ei lähe ehk lillat raamatupaberit ma kooli nõudmisel tootma ei kavatse hakata.

Parimate sõbrannade ühine tordisöömine - kestaks see suvi vaid veel ja veel...

Muusikakooli aktus. Notsul vahetus ootamatult klaveriõpetaja - eelmine jäi lihtsalt pensionile.

Triikisin siledaks sinise igapäevavormi krae. Kontrollisin uue õppeaasta esimese tööpäeva koolikoti sisu. Jätsin meesisendile meeldetuletusmärkme, et homme tuleb kooli erandkorras võileib kaasa pakkida. Teise käega toppisin samaaegselt näljast pröökavale (justnimelt) kutile putru suhu. (Ära ole nii aeglane, ole kiirem!)

Pidasin suure lapsega maha vähetulemusrohked läbirääkimised teemal "Aeg magama heita - hommikul tuleb vara ärgata". Argumenteerimises on mu laps tugev. (Lubasin klassijuhatajale kirjutada hilinemise vabanduseks harivat seriaali "Kälimehed" jälgimise arvuti vahendusel)

Igatahes magavad nüüdseks nii mõlemad lapsed. Lugesin "Ekspressi" läbi ja tunnen end katsepäeva edukalt sooritanud emana.