esmaspäev, 28. november 2011

laatsaret vol x

Pole midagi kirjutada.
Kutt on taas haige. Nohu. Saabus üleöö eile õhtupoolikul. Lõputu virin, rahulolematus ja isutus ajavad hulluks mitte vaid minu. Alates kassist on kõik täna tigedad. Ja noh... voodisse pole mõtet mul pugeda - iga paarikümne minuti tagant teeb kutt Röök.

Notsu on meil taas ametlikult mittekuuljate hulgas. Ehk siis õnnestus kõrvaarsti uksest sisse imbuda ning saada tümpanogramm. Kuulmiskõver on ilus sirgjoon. Tegelikult asi muidugi ilust kaugel - tohter pani aparaadi käest ja lappas murelikult kalendrit otsides operatsiooniks aega. Noh... ma keeldusin. Proovime ravida jälle - Sudafed, Aerius, Nasonex ja soolalahus - kõik head sõbrad ninas koos. Annused sobiks hobustele paremini. Tibi aga ei saa aru, et tema ei kuule - keerab televiisoril hääetugevust muudkui juurde. Vt esimene punkt ehk alates kassist on kõik tigedad.

Planeerisin end nädalavahetuseks leherookijaks ehk koristama aastaid koristamata hooviala. Sadav vihm hävitas mu unistused. Lisaks on tühjaks vajunud käru tuttuus rehv.

Mul on viimane vaba nädal enne mõnekuist ajutist tööleasumist. Lootsin kutiga käia viimaseid kordi ujumas, külastada linnaviletsust, ehitusmestreid pakkida jõulukinke ja vaaritada mõningaid maitsvaid roogasid. Muhvigi! Kuulates kõrvaltoast kostvat köhimist arvestan algava nädala aurude ja tinktuuride ja salvide miksimiseks.

esmaspäev, 21. november 2011

Esimene talvine päev

Lõikasin aiast kaks õide puhkevat gladiooli ja kaks kollast roosi. Üks on Notsu koolimineku puhul istutatud kollane "Gloria Dei" ja teine samuti tema valitud kollane, mille sordinimi peas enam pole. Katta või mitte katta - aianduses olen ma tume maa.
Ma ei mäleta teist nii sooja sügist. Aeda jäävad õitsema suviselt kirjud levkoid. Rooskapsad ja porrulaugud korjan täna. Ka gladioolisibulad võtan välja. Avastasin kapist mõned istutamata tulbid - see töö tahab samuti kiiret tegemist. Heh, varsti on aasta lõpp ja aiatööde asemel peaks jõuluvana kingikotile mõtlema:)

Valge lumekirme katab maad ja hommikul näitas akna taga -2. Hommikul sadas kergeid õhulisi helbeid. Lülitasin mõtted sügisvaikusest jõuludele.

neljapäev, 17. november 2011

Keelevaist ehk kolmanda klassi kodutöö

Kolmanda klassi eesti keele vihik, kleebitud lisaleht.

Kirjuta lünka g, k või kk.
Ema pani lapsele te__i peale ega maganud ise peaaegu kogu öö.

a) Ema pani lapsele tekki peale ega maganud ise peaaegu kogu öö.
(pani kogu öö lapsele tekki peale ega saanud seetõttu magada)

b) Ema pani lapsele teki peale ega maganud ise peaaegu kogu öö.
(pani lapsele teki peale, ise aga ei maganud - näiteks töötas, muretses lapse pärast vms)

Kontrollisin kodutööd ega suuda aimata, kumb versioon PEAKS III klassis õige olema.

***
Sain ise samas vanuses oma esimese jooksva "nelja" sama tüüpi ülesande eest: Kõik m__. Minu jaoks oli tegemist sõnapaariga "kõik mu" ehk "kõik minu", õpetaja mõtles selle all "kõik muu". Minu hinne oli mokas ka selgitustöö järel :(

kolmapäev, 16. november 2011

Kamararulaad ja pekipirukad

Nädalavahetusel meil möllanud külalistearmee mitmes satsis kiitis kokakunsti ime - täidisega rulaadi heaks. Jõululaual üks asi juures. Et mitte unustada, panen siia ka kirja.

Seakamarat saab turult - tükid võiks olla suuremad ja neljakandilised
täidisematerjal varieerub valmistaja fantaasiale vastavalt.
Esimesel korral lisasin:
soola, pipraga ja rosmariiniga maitsestatud lihaveise delikatesshakkliha (tasakaalustab rasvasemapoolset kamarat)
porgandit
keedetud muna

Teisel korral keerasin kamarasse:
soola, pipra ja punega maitsestatud veise hakkliha (lihaveist ei olnud parajasti)
porgandit
keedetud muna
musti ploome

Vaja läheb veel sinepit, niiti ja marlit. Mina ostsin apteegist sidet.

Kamara alla määrisin mõlemal juhul paksu kihi sinepit - mida kangem, seda parem.

Kamarad fileerisin õhukeseks, kuigi lõunaosariikides harrastanud vanaema ka paksema pekikihiga rulaade toota. Kamaralt eemaldasin üksikud karvad küünlaleegil, et sööja ei peaks pardliga rulaadi kallal askeldama :)

Laotasin kamarad köögilauale, plökkasin üle sinepiga ning katsin hakklihakihiga. Porgandid puhastasin ja lõikasin peenikesteks viiludeks. Panin sisemisele äärele. Teisel korral panin porgandit rohkem - see nagu "kaoks" keedes väiksemaks.
Porkna kõrvale ladusin munaveerandid ja pisukese vahega mustad ploomid.

Keerasin kupatuse rulli ja sidusin sidemega. (Lahke apteegitädi pakkus küll veniva lisandiga sidet, aga jäin ikka klassikalise juurde). Lõppeks sidusin rulaadid niidiga tugevasti kokku ja ladusin potti. Keetsin soolases vees 2,5 tundi, vahepeal lisasin vett juurde.
Potist välja, vajutise alla jahtuma ja ööseks vajutise alla külmkappi.
Vajutisena kasutasin veinipaki sisu - siis mahub külmkappi muud kraam ka.

Esimesel korral kamara õgvendamisest üle jäänud peki panin soola. Tahtsin teha ungari pekki, ent mida pole, on suitsuahi:(

Meesisend nõudis Võru-vanaema pekipirukaid. (Oojaa, miks ma pean neid retsepte ise nuputama...)
Käkkisin kokku pärmitaigna - ma ei saa aru, miks minu tainas ei taha käte küljest lahti lüüa...

Täidiseks võtsin paar kanget sibulat (Poe omi tuleb ilmselt kolm-neli). Hakkisin peki pisikesteks kuubikuteks ja praadisin sibulaga ära. Rasva valasin naabri koera jaoks kausikesse. Hakkisin kaks keedumuna ja segasin juurde. Maitsestasin sinepi, pipra ja soolaga.

Võtsin kõige suurema klaasi ja rullisin taigna lahti. Kahekesi sai kiiremini - Notsu vajutas ringe ja mina valmistasin pirukaid. Pirukaäärte kahvliga kinni vajutamisele ma ei tulnud...
Lakkisime pirukad klopitud munaga üle ja küpsetasime paarkümmend minutit. Pisut tainast jäi üle - sellest vorpisime kaneelirulle.

***
Ema meenutas mulle, et sugulane, täitsa elusolev kusjuures, valmistas ülimaitsvaid hõrgutisi ka muudest subproduktidest. Sõnad isu ei tekita, aga mälu manab kuskilt lapsepõlve soppidest välja kopsupirukad, midagi ajudest ja midagi maost. Retsepte muidugi pole ja tuletama ei oska hakata. Lappan vanu kokaraamatuid.



teisipäev, 15. november 2011

Turulood

Turulkäimine meeldis mulle juba enne uue Nõmme turu rajamist. Erinevatel eluetappidel olen olnud Mustakivi, Balti jaama, Nõmme ja Keskturu püsikunde - ikka nii kuis töö lubas minema lipsata. Võru-majastki on turule mõne minuti tee.

***
Laupäevahommikune Võru turg on rahvarohke. Ühes nurgas hilbud, teises talunikud juurviljakoormatega, siselettidel lihakraam. Meie eesmärk on teha päris-ahju-juurvilju päris-ahju-lihaga. Otsin kartuleid, porgandeid ja sibulaid. Ühel letil märkan "Jõgeva kollase"-silti. Bussi varjust astub välja poisike, ehtne talulaps - hoopis tõsisem ja häbelikum kui minu umbkaudu samas eas linnavurle. Võru keeles soovitab poiss osta mul hoopis üht lagunemiskindlat punast. Aga ma ei jäta jonni ja toon kotitäie "Jõgeva kollast" linna kaasa. Ehe talukartul kuskilt Võrumaa sopist on koorides hoopis teistsugune kui Nõmme turu oma - kuidagi tihkem. Või kujutasin ma seda endale ette.

***
Sobrame sama turu sekondhänd kuhjas. Mulle satuvad pihku valged paksud sukkpüksid. Notsu numbrit on harva poeski saada. Ostuotsus kaob hinda kuuldes - selle brändi, M&S sukkpüksid on nende kaubamajades umbes kaks korda soodsamad kui turutädi küsitu.

***
Pidu on tulekul. Sammun kaubandusse ja tagurdan välja. Ülikond number 86 maksab umbes sama palju kui ülikond number 56. Mis sellest, et väiksemaid võiks suuremale kuluvast tükki kümme valmistada. Maskeerun kolebeezi sulejopesse, mille käised randmeteni ulatuvad, topin kutile selga õuekombeka ja siirdume Balti jaama turule. Närime saia ja kammime kaltsukuhja.
Ilmselt ei maskeerunud ma piisavalt hästi - kahe esimese tädiga kaubale ei saanud. Kolmas, nurgatagune soovitab vesti ja kikilipsu ning leiab sobiva triiksärgigi. Temperamentne venelanna leiab samuti, et ülehelikiirusel kasvava lapse rõivastesse ei ole mõtet tervet varandust investeerida. Ajame pisut juttu - ilmast ja inimestest.

***
Nõmme turul ostan juurvilju vaid ühelt müüjalt. Rapla-lähedase taluga olevat ametis kogu pere - mehevanemad kasvatavad, mees ja tema müüvad. Kiiretel aegadel on kaasatud laiemgi ring. Olgu see kasvõi ainult legend - mulle meeldib selle müüjatädi lahke naeratus. Mõnikord pistab ta lastele midagi pihku samuti.

***
Kohupiimatädi külastan ühel korral nädalas. Ostan karbikese kakaokohupiima endale ja kaks karbikest kreeme lastele. Nõmmiku talu kohupiimad maitsevad hästi ja lahke müüjatädi teab minu soove küsimatagi. Kaalumisega samaaegselt jutustab tädi pisut kutiga - nagu ikka kasvamisest ja söömisest. Kutt naeratab avalalt. Ilusat päeva soovides naeratan minagi.



kolmapäev, 9. november 2011

Mardilaubal

Meil käisid kolmed mardisandid ning tegid kodu kommidest lagedaks :)
Ometi soetasin turult komme pea poolteist kilo just mardipäeva tarbeks. ja väike lootus muidugi, et veidike üle ka jääks :P

Esimene kamp oli tuttav ning koosnes kahest täiskasvanust ja kolmest lapsest - jorutasid lahedat laulu. Teine ja kolmas punt koosnes vaid lastest. Üks lastepuntidest soovis ka perele õnne - viljaõnne ja lasteõnne :D:D:D ja misõnne veel. Kaerahelbeid saime (tüdruk küsis nii vahvalt - pihku või põrandale) ja pisut seguteri. Väga lahe igatahes.
Bettiga veedetud aastatel meid mardisandid ei külastanud. Ja eelmisel aastal rippus Betti hoiatav täpiline nina veel väraval.

Mardilauba toitu tegin ka - rulaadi. Meesisend tahtis - ütles, et tehku samasugust nagu tema ema tegi. Jahtub puiduplokkide vahel. Pole kelleltki küsida, milline täpselt see "ema" rulaad olema peab.

laupäev, 5. november 2011

Poolteist aastat

Kutil on pooleteiseaastane sunnipaev. Pooleteiseaastaselt oskab ta lisaks kondimisele joosta, yritab lusika voi kahvliga syya. Lemmikroogadeks on makaronid misiganes kujuga ja liha. Lemmikjook on ploomimahl.
Kutt koneleb enamasti omas keeles, sooki nahes roogatab mamm-mamm ning hadaolukorra puhul ammmmaaaaa. Nutab vahe ja on tervena heas tujus. Haige on olnud korra - just raskes bronhiidis.
Toenaoliselt magab ta hilisteismeeani minu korval.
Manguasjadest on lemmikud erinevad autod, raamatud ja pall. Lelud ununevad kohe kui silmapiirile jaab pult, telefon voi klaviatuur. Mis naha, tuleb kohe omandada. Haaramiseks vahendeid ei valita - ronides, joostes, maurates
Lemmiktegelane on Vaike Notsu. Tunded on vastastikused, onneks.

Sunnipaeva tahistame Lounaosariikide Maxima xx padumagusa tordi ja kiviahju savipotis kupsetatud liha, kartuli ja porgandiga ning varahommikuse leheriisumisega. Lounas on kulm - maad katab hommikul harmatis.
Minul loppes tanasega emapalk ning homsest olen muidusooja :)