teisipäev, 28. detsember 2010

Eurohinnad Comarketis

Hmm. Et kobartomat maksab vaid 1,59. Ja kõrval viinamari 2,39... Pagan. Hetkeks vilasid mu silmad arusaamatult. Aga ei miskit keerulist - kodupood Koomamarket oli kroonihinnad täna eurohindadeks vahetanud.

Pistsin puu- ja juurviljad ning jogurti korvi ning vaatasin, et kummaliste hindadega poest minema sain.

Njah. Ma ei ole ju veel NII vana, et muutustega mitte osata kaasa minna. Sellegipoolest valitsesid minus segased tunded. Krooni tulekul olin veel liiga noor, et iseseisvalt korvitäite kaupa süüa osta. Ja tollal vist tuli lihtsalt null tagant ära võtta...
Jah, mul on kahu, et kroon läheb. Või oli see Oma Raha pelgalt harjumus, millest mind välja raputatakse.

esmaspäev, 27. detsember 2010

Jõulusöökide jäägid

Pidudejärgne toidulaud on nukker - sööme järjekordselt süütundest peotoitusid. Külmkapis ootab sööjat kahekilone ahjupraad (meesisend valmistas ideega, et jõuluks peab ikka siga laual olema). Mõtlesin selle viiludeks lõikuda ja ära külmutada - teinekord hea kiirelt soojendada... ? Tirisin pühadeks koju suure karbitäie soolalõhet - noh, et kui me Mujalt jõululauast tuleme, tahaks midagi kergemat... Nüüd topin endale hommikul ja õhtul lõhesaia sisse. Meesisendi toodud kalamarja sõime esmalt supilusikaga, seejärel teelusikaga ja lõpuks "sai igaüks ühe kohustusliku kalamarjasaia". Ja siis veel delikatess-seened, angerjas, miski Võrumaa X-metsa marineeritud seened... Ülimaitsev tort, mille ema valmistas. Hapukapsast ja singist ma ei räägigi.

Valmistasin täna oliivide ja kapparite ja lihade sekserist seljanka. Tuli maitsev, arvestades, et tegin esimest korda elus. Viskasin Mujalt kaasa antud toidud naabrite koerale (sõi isukalt). Isegi külas käisin oma isikliku kartulisalati potiga...

Vastikud söömispühad, mõtlen ma igal aastal. Ja umbes päev hiljem luban järgmisel aastal teisiti teha, ent reaalsuses ei muutu miskit.

Peale Betzu vikerkaare taha minekut oleme hakanud toitu konkreetselt ära viskama. Lõunasöögist jääb tavaliselt üle pool portsu. Sellest ei jagu kellelegi soojendamiseks. Naabrite koer on Betzust hoopis valivam ja päris-kodutuid või peaaegu kodutuid padujoodikuid meie kandis mu teada ei ole. Töökoha lähistel nad olid ning mõnikord viisin neile söögikraami ja riideid. Aga sinnakanti ma ju enam ei satu ning spetsiaalselt sõitmiseks on see liiga kauge.
Nüüd maadlen ma masendusega, sest ma ei sobi tarbimisühiskonda oma toidukäitlemise harjumuste poolest.

pühapäev, 26. detsember 2010

Lumeuputus

Vahelduseks ohtratele jõulusöömaaegadele saab jälle lund lükata. Seadsin sünnipäevakingiks saadud Suunto pulsivöö peale. Kuniks tänava ja hoovi puhtaks kühveldasin, andis masin märku, et olen tänase plaani täitnud, ületanud ning võin tema poolest kolmapäevani luuserdada. Jõuluvana toodud lumivalged lume- ja porisaapad (justnimelt, lumivalged porisaapad :)) on nii pagana soojad, et jalad suisa higistasid. Eriti Usin Naabrinaine lükkas puhtaks ka ristmiku - tema saab tõesti suveks ilusad trimmis lihased.

Tegelikult paistis kogu tänav ühe suure sipelgapesana - kes lükkas, kes loopis ja kes puhus lund.
Talvine paks laiskus on peal - maja kaunistada ei viitsi, süüa vaaritada ei viitsi. Lihtsalt logeleme rütmis 10,30 ärkvele ja ca 22 magama.

kolmapäev, 22. detsember 2010

Hinded käes, puhkust alga!

Saabus teise veerandi tunnistus. Kõik viied ja eesti keel suisa viis pluss. Tantsutunnistus ja muusikakooli tunnistuski olid sama igavad vaadata:)

Õpetaja kommenteerinud, et Notsu tunnistusel polnud viitel taga ka miinustavaid "sabasid".
Njah. Kui paari hinde taga peitubki veidi ahastust ja pisaraid, siis täna need haihtusid :) Lubasin tal heldusehoos ka preemia valida ja nüüd pean linna pealt helihargi leidma.

Nrrr, mõnus vaheaeg on alanud.

teisipäev, 21. detsember 2010

jõulunädal.

Toimetame vaikselt jõulude kallal.
***
Nulg on toas. Ma ei mäleta suure õe beebieast mingeid meeletuid diskussioone teemal "Ega me ju sel aastal kuuske ei too?". Samuti ma ei mäleta küsimusi stiilis "Mis saab siis kui ta endale selle kaela tõmbab?"

***
Tootsime portsu piparkooke. Kaunistasime ka.

***
Koristasime. (Pisut)

***
Jõululaupäeval sööme lõunat hoopis Mujal. (loe: Mudžal) Jääb ära ahjuprae vaaritamise vaev.

***
Pakkisin salaja kingitusi. Sai terve koorem.

***
Jõuluüllatustest rääkides - meile saabub ka koju jõuluvana. (Vanade vahetamise projekti raames esineb ka meesisend tunnikese jõuluvanana.) Ilmselt saab Notsu kreepsu :)

***
Jõulueelses saginas õmblesime emaga mulle naaritsakasuka. Tegelikult küll ema õmbles ja mina assisteerisin kergemate tööde juures nagu trukkide paigaldus ja käsitsitöö. Ema tegi keerulisemad tööd nagu voodri lõikamine vana järgi. Iidvana kasuka lõike kohandas moekaks aga köösner. Mõnikümmend tuhat nagu maast leitud :D

***
Ja tegelikult keerleb maailm ümber kooli - jõuluhommik koolis, kooriproov, kirikuhommik jne

neljapäev, 16. detsember 2010

Elust e-riigis

Et miks on minu koduteed peateega ühendav teejupike jätkuvalt väiksemale sõiduautole läbimatu? Miks Lasnamäe majade vahel jätkuvalt kümned autod lumesoppa kinni jäävad? Miks Padaorgu abi ei saadetud küll aga tagantjärele süüdlast otsitakse?

Meil on ju e-riik. Saatke päring, kinnitage digiallkirjaga, suhelge FB-s... Pole meil seda närust reaalset maailma vajagi. Selles elavad miskid mahajäänud inimesed :)

kolmapäev, 15. detsember 2010

Teise klassi loodusõpetus

Mida eritavad taimed kasvamise ajal?
Pikkust!

********
Loogiline küll, ent õige vastus olnuks "hapnikku"

:)
(Võib vaid oletada, et õpetaja elukutse on kohati lõbus)

esmaspäev, 13. detsember 2010

Jõulumeem

1. Kas sulle meeldivad jõulud? Kui ei, siis miks? Kui jah, siis miks?
Meeldivad. Jõulumeeleolu algab kohe peale minu sünnipäeva. Lapsena ootasin väga kingitusi, tööinimesena sai jõulude ajal lubatud paar kergema koormusega aastalõpunädalat. Kaheksa-aastane on jõuluvana kirja mitu korda ümber kirjutanud ning mulle meeldib temaga piparkooke küpsetada, talle päkapikku mängida jms

2. Ideaalsed jõulud? Kuidas ja kellega koos tahaksid need veeta?
Kodus, perega.

3. Milline on su esimene jõulumälestus?
Ma ei teagi, kumb neist mälestustest varasem on.
Esimesel kõnnin ma emaga mööda K. tänavat kodu poole. Mulle usaldatud kuuselatv on kohutavalt raske. Ema valis seda kuuske kaua. Ma hoidsin nööri, kuniks ema seda ümber kuuse sidus. Ja kuusk torkis.
Teisel lubatakse mul ema ja vanaema valvsa pilgu all ronida toolile, mis uue kangaga kaetult veel tänagi emakodu söögilaua ääres asetseb. Pean panema põleva küünla jõulupuule. Küünlaleek kõrvetab ja küünal kukub käest.

4. Kas sa kartsid lapsena jõuluvana?
Ei. Ma armastasin luuletusi lugeda ja ootasin jõuluvana väga.

5. Parim jõulumälestus?
Tähistasime palju aastaid jõule ühiselt sugulastega. Tol korral kogunes palju inimesi, paarkümmend kindlasti. Koos teise omavanuse tüdrukuga ootasime aknal jõuluvana. Aken asetses ühe Tallinna peatänava ääres, kõige kõrgemal, vast kuuendal korrusel, ühissõidukipeatuse kohal. Nägime peatuvate busside ja trollide katuseid. Kuniks sõiduk peatuses oli, ei näinud me sealt väljunud inimesi. Ühel hetkel sõitis peatusest välja troll ja nägime väljunud päris-jõuluvana!

6. Lemmikjõulutoit?
Niikaua kui mäletan, sööme jõululaupäeval ühepajatoitu ning esimesel jõulupühal praadi. Sellel on kindel põhjus.

7. Kus veedad sellel aastal jõulud?
Kodus.

8. Kas sul on mingeid jõulutraditsioone?
Esimesel pühal käin ema juures aasta kõige pidulikumal lõunal. Muidugi kuusk - alati laeni ja kingitused.

9. Sinu jõulukingisoov?
Äm. Mu kingisoovid on nii kallid, et jõuluvana pankrotistub juba kirja lugedes.

10. Parim kink, mida oled jõuluks saanud?
Äm. "Pereköögi kokaraamat" meenub viimaste aastate kinkidest. Igapäevaselt kasutusel.

11. Kes ei peaks sellel aastal kinki saama?
Kõigile peaks ikka kingike jaguma - see teeks inimesed ju paremaks. Kurjus sünnitab kurjust.

12. Mida soovid oma blogikülastajatele?
Soovingi, et igaühe jõuluunistus, milline see ka poleks, täituks.

pühapäev, 5. detsember 2010

36

laupäev, 4. detsember 2010

Salapärane külaline

Hommikul ärgates avastasime aiavärava avatuna.

Värske jäljerada viis sirgelt Betzu kuudini. Kuudi avauses asetsesid alates Betzu lahkumisest tema kausid. Salapärane külaline oli kuuti sisenedes need eest lükanud.

Ega me rohkem temast teagi. Meie ärgates oli ta "hotellist" juba lahkunud. Kassi kohta tundus jalanumber liialt suur.

Igatahes oli meil jälle koer. Olgugi või üheks ööks.

reede, 3. detsember 2010

Lumesadu, palun lõpe!

Hommikud on siin rutiinsed: Ärkame kell 10, sööme ja virutame nõud masinasse. Vahepeal täitub üheteistkümnes tund ja ma kiirustan endale sooja pesu selga. Seejärel saab õueriided poja. Lükkan ta käruga õue kuniks endale tunked selga topin.

Ja mida me siis õues teeme? Tema jääb otsekohe magama. Kuna kärutamine tähendab jõu- ja ilunumbreid lükkamata lumes, siis ma ei viitsi ennast piinata. Pealegi toob iga enam-vähem iga öö lund üha juurde ja juurde. Just kodune minuke on see, kes tööinimese elu mugavamaks teeb.
Nii lükkangi pea igal hommikul lund. Esmalt puhastan kaks autot. Puhastan autode alused ja vahed. Lükkan lume ja pühin puhtaks majaesise, majaotsa, terassi. Kougin lund katuselt, et see pähe ei kukuks. Kaevan tee Betzu kuudini (sest valve-molkus võib ju ka maja taga magada). Vahepeal löön alla ka naabrite purikaid, sest ma ei taha, et need minu aknasse lendaksid.

Kui ma tunnike kuni paar hiljem taas tuppa saan, tilgun higist. Ma ei taha seda lund enam. Eramajaomanikud roogivad higipull otsa ees lund, linnale kuuluvad teeosad on aga jalgsi läbimatud. Tahan kuskile soojemasse ja vähem tervist kahjustavasse paika.