Laupäev, 29. juuni 2013

Rubriigist "loe ja minesta" ehk kuidas saaks autoga ujuma

Logelesime lõunas meie linnakese suurimas rannas. Kolm täiskasvanut, neli last. Lämbe ja laisk päev. Meid kõnetas kõhukas mees, vanuselt vast neljakümnene. Onkli kõrval seisid kaks ebakindlat teismelist, poiss ja tüdruk. Tüdruk veidi vanem, poiss noorem, kuid kumbki polnud vast üle neljateistkümne.

Ilmselgelt mittekohaliku pilguga onkel uuris, missuguses ranna ääres oleks tema lastel turvalisem ja sobivam ujuda.
Raske soovitada, eriti kui isegi kohalik pole. Arvestades temaga kaasas olnud laste vanust leidsime ühiselt, et kuna tegemist on rannavalvega rannaga, mis mõned aastad tagasi vägagi põhjalikult renoveeritud, on kogu rand ujumiseks sobiv. Näitasime suunda meie lemmikosale - tehislaineline murukamar, mida veega kokkupuutumiskohal liivariba ääristab. Võimalik puhaste jalgadega veest naasta, mõnus end liivaseks tegemata istuda. Asukohaks nii viiskümmend meetrit meie asukohast eemal. Tjah, kogu rannaala pikkus ongi vast kolm- nelisada meetrit.

Edasine jahmatas :)

Onkel uuris, kuidas rannaalale autoga ligi pääseks.
Et mismõttes autoga ligi? Rannas me ju olemegi - päevitajad, riietuskabiinid. Onkel täpsustas, et tahab autoga vee äärde jõuda.
Näitasin enim "kohalikuna", et autoga pääseb parkima seljataguse hotelli juurde, teiselt poolt pargi puudesaluni, edasine on vaid laudtee liivas.
Asi kiskus koomiliseks, sest onkel polnud kuulduga rahul ning uuris, kas on mõni teine rand, kus saaks veeni sõita. No on. Lähikonnas kümmekond väikejärve kõrkjavaba mururibaga, kõrval parkla. Aga mitte ükski ei paku mõnusat tegevust, rannamelu. Pigem nagu ujumiskohad, mõne põhi mudasem, mõni järsemalt sügavamaks minev.
Onkel pöördus silmi vidutades laste poole, küsides, kas nad on nõus jalgsi minema... Tüdruk nõustus, poiss mitte. Onkel vaatas maha ja lisas, et võib laste emalt riielda saada, kui lapsi liikuma sunnib.
Rrrrrh. Kaks täiskasvanut meie kolmesest seltskonnast lagistasid naerda.
Jäin nõutuks. Küsisin mehelt, kas ta tõesti mõtleb küsitut tõsiselt. Kimbatuses mees vastas jaatavalt. Tüdruk tundus piinlikkust tundvat ja poisi olek oli pahur.

Läinud nad olidki. Kas ujuma läksid, jäi teadmata. Teemat jätkus meil õhtusöögilaudagi.



Pühapäev, 23. juuni 2013

Tervitustega, südasuvest

Südasuvi. Lõunaosariikide lämbe kliima. Päike sirab kas lagipähe või läbi vine, aga mulle kui mereäärsele ei jagu siin iialgi piisavalt õhku või pigem niiskust. Ülelahe kolinud naabrimees kurtis, et alles kolmandal aastal harjus ta Helsingi "vett täis" õhuga :) Igaühele oma...

Hoidistamishooaeg on avatud. Esimesena valmistasin rabarberisiirupit. Siin kasvab see suhteliselt metsikuna - varred olid paisunud Mini käsivarre jämeduseks. Võta või vikatiga. Rabarberitükke kogunes hiigelpotitäis - üle paarikümne liitri. Siirupit saime üheksa liitrit. Ilusat roosakaspunast värvi. Katsetasin ühele laarile lisada veelgi sügavama värvi saamiseks peeditükke. Soovitud tulemust ei tekkinud. Võib-olla pisike toonivahe minu enda silmis.

Meesisend käis pühade eel kohalikus kulinaariakaupluses sinki-vorsti-rulaadi toomas. Suure kilekotiga nagu harilikult. Kulinaaria korraldanud loteriid. Kandikul olnud kenad loosirullid ning müüja palunud tal üks välja valida. Tulemuseks kakssada grammi peedi-kartuli-herne salatit! Justnimelt :) Salat oli tavaline - polnud meie pere maitse, aga kõikvõimalike võida-auto kampaaniate vahele koduselt tore üllatus.

Lõunat me enamasti kodus ei söö. Pisikese linna peale on kolm koduse söögi paika ehk kolm sööklat ja üks bistroo. Suurest praest jagub kahele naistäiskasvanule või ühele meestäiskasvanule ja ühele lapsele. Hind... üle paari raha mitte.

Ühe lillekimbu viisime lõpuaktuseks. Oh aegu ja kombeid... Kui päälinnas minnakse lõpuaktusele enamasti otse töölt, haarates kohalikust lillepoest õie või paar, siis siinses väikelinnas olid õnnitlejad pea sama pidulikud kui lõpetajadki. Ja lilli ulatati sülemitena. Ning aktust peeti kultuurimaja õuel, higivabas keskkonnas.

Naabrid hauvad ehitust - plaanitakse aedade vahele väravaid. Ühed naabrid leiavad, et nii on neil lihtsam meie äreolekul muru niita ning meil kohal olles nende pool saunas käia. Teised naabrid leiavad, et lastel on mõnusam ühest hoovist teise pääseda. Tõsi, möööda teed minnes on vahemaa umbes pool kilomeetrit, üle aia tuleb tirida 2x5 last.

Siinses troopilises kliimas kasvab kõik, mille seeme mulda kukub, Nii on meil peenral lisaks prisketele maasikatele ka tomatid-kurgid ja eksootilisemast kraamist arbuusid ja artišokid. Ja mingid taimed millele kõrgust lubati kuni kaks meetrit tundub, et ... kasvavadki kahemeetristeks.

Lennujaamas ootab oma lendu Notsu - kümnepäevaneujumise-poodlemise-rattasõidu puhkus Rootsis on lõppenud. Kuuldavasti jääb enamus ostetud ja täditütrelt saadud  rõivaid paariks nädalaks ootele, kuniks sealne pere autoga Eesti poole teele asub.

Mini õppis mõned päevad tagasi ühekorraga nii käputama, istesse kui ka püsti tõusma, seejärel omandas seitsmenda hamba ning tema unele on uued oskused pehmelt öeldes halvasti mõjunud.

Jaaniõhtu veedame traditsiooniliselt Vällamäe tagaküljel Tilgamäe või (Mäetilga) talus, saatjaks Haanjamehe talust kostev pidu.


Neljapäev, 13. juuni 2013

Tere, suvi!

"Läksime. Head ööd!" edastas Notsu lakoonilise tekstisõnumi. Tema odavlend suvepuhkusesse hilines tunni ja lahkus just nüüd, südaöösel.

Ja ta ongi nii suur, et seikleb minuta Tallinna ja Stockholm/Norrköpingu vahel, kaasas seguna sünnipäevakingituseks ja imelise tunnistuse eest saadud ipad ning kõrvas klapid kuulamaks nutitelefonist muusikat. Ei närvitsemist ega pinget - see rõõm jäi minule. Roosa täpselt Ryanairi tillukese käsipagasi mõõtudesse sobituv kohver sai pakitud kohe peale vastavasisulist korraldust. Jah, ühte ma aitasin - värskelt vanaema õmblusnõelast tulnud neoonrohelist kleiti pakkida. Et täditütre algkooliastme lõpupeol kena välja näha. Hunnik hilpe, mille hulgas mitu paari ujumisriideid terassibasseinis lõbutsemiseks, pass, check-in dokumendid, vedelikud minigrip-kotikeses ja saigi kohvrike täis.

***
Pakkisin neljanda kiituskirja koos klassitunnistusega karpi. Selle A4 formaadis paberi taga peitub enam tööd kui varasematel aastatel. Raskeim pähkel oli matemaatika, mille tuumani küündimiseks kulus tõesti tunde ja päevi. Mitu nädalavahetust täis hädakisa, raevu ja sekka pisaraidki. Loobumisvõite, kuniks ühel hetkel avanes uks ning mosaiik kokku klappis.
Inglise keel, mis Notsu kooli uue programmi järgi on keeruline ka varem keelt õppinule ning sobib pigem täiskasvanutele kui kümneaastastele.
Muusikakooli tunnistus, ilma kiituseta on enamgi väärt. Oli raske aasta veelgi raskema iseloomuga erialaõpetaja käe all. Ja lõpp, mis päädis õpetaja vahetusega.
Mõned kalliskivid on loomult eredad ja ilusad, teisi peab tulemuse saavutamiseks lihvima. Notsu jõuab tulemusteni oma jonnakuse ja tahtejõuga.

***
Ma lihtsalt ei jaksa tegeleda fotode ja Oluliste Paberite albumitesse kleepimisega. Ma suhtuks huumoriga, kui keegi kirjeldaks õnnestunud ja tegusat päeva nii, et puhastas lauahõbeda ja pesi kaks autot väljast ning oli õhtuks surmväsinud. Aga just selline oli üks mu tegusamatest päevadest. Ja seda va puhastatud lauahõbedat oli vaid kuue teelusika jagu...
Harilikult jõuan eelmise päeva laga puhastada, pesta ja kuivatada pesu ning võtta nõud masinast välja, käia lasteaias Midi järel ning supermarketis sisseostudel. Kahest sooja toidu valmistamiskorrast olen ammu loobunud. Kiidan end ühegi eest ja korraliku lõuna igatsuses söön vahel Sõõrikus. Ja kuulan hämmingus inimesi, kes puhta kodu, korralikult säetud põllede ja kasitud pluusidega laste kõrvalt mängleva kergusega veel iluaeda ning koduloomi peavad ja hobidega tegelevad, teatrisse, kinno ja raamaturiiuli juurde ning trenni jõuavad. Minu ööpäevad on nende omadest vist lühemad.


Pühapäev, 2. juuni 2013

Teovalvur

Kui oled kolmeaastane, siis koosneb iga päev pikast ja mõnusast mängust. Kui vanemad just sööma või magama ei sunni.
Ja tegelikult on padulahe istuda mullahunnikusse ja tõsta kühvliga kuhilaid ühest äärest teise aru saamata, mida tähendab väide, et peenart ei tohi lõhkuda. Või teine, et taimi ei tohi välja tõmmata... Samas nägi ta mind neid ümber istutamas.

Nädalavahetusel tekitasime lõunasse saunamaja lõunapoolsele küljele lahmaka peenra. Tundus et Võru-vanaema oli selles kohas edukalt klaasi kultiveerinud, kilde ja killukesi saime mitme pesukausitäie jagu. Maast kaevus välja ka kaks pudelit - vein ja viin, mõlemad esmapilgul puutumatud ja korgi all. Lähemal vaatlusel olid hiired siiski oma töö teinud.

Peenar valmis Mini uneajal. Midi oma teatavasti nii pikk pole. Ja sestap sai kipsis käega Notsust Midile kohustuslik mängukaaslane-lapsehoidja. Muidugist tüdines suurem väiksemast ja üritas talle igasuguseid ülesandeid leiutada.
Esmalt sai Midi ülesande mitte lasta kivihunnikul minema minna. Istus Midi hoolikalt kivide ees ja jälgis kuniks protesteerima hakkas. Need ei liigu!

Seejärel hankis Notsu Midi jaoks teod ning Midi sai uue ülesande - vaadata, et need loomad plehku ei paneks.

Kaasnevast kisast on parem mitte rääkida, ent eesmärk pühendas abinõu. Näis, kas sügisel saame arbuusi või mitte.