Esmaspäev, 18. märts 2013

ogaliku filee

Meesisend hädaldas, et viimati sõpradega Peipsil käies oli tal mitmes kihis sulejopedes nii külm, et lisaks näonahale sai ka keha jäädavaid külmakahjustusi. Või midagi sarnast.

Ja sel korral Lõunasse saabudes pakkisin esmakordselt kaasa vaid need riided, mida me siin ka kasutanud oleme. Seega saabus Notsu ilma fliisita ja õhukese sooja pesu ning linnas patseerimiseks sobiliku õuevormiga. Kahtlesin sügavalt, kas sellises varustuses on tal Meesisendi sõpradega Peipsile üldse asja. Otsisin majast mõned lisahilbud ja Meesisendi sõber kinnitas, et niikuinii tuksub auto peaaegu kõrval. Ja noh, tema kirglikust kalamehest poeg, kelle pärast kogu janti peetakse on vaid paar aastat Notsust vanem.

Mindi varavalges. Lõuna paiku andsid nad teada, et on ales Peipsil. Päeva õhtusse veeredes saabus startimisest teavitav sõnum.

Õhtuks toodi mulle kastitäis ahvenaid, sekka kiiskasid ja paar suuremat särge. Notsut tabanud algaja talvise kalamehe õnn ning ta kala muudkui näkanud. Ja kalasaak kui päris aus olla, pole neil eales peamine. Peamine on seltskond värskes õhus. Notsu ussi õnge otsa panna ei oska (või teeb ikka veel nägu, et ei oska) ja kala õnge (tirgu) otsast ära võtta ei julge. Ilmselt oli ta parajaks tüütuseks :) Aga külm polevat olnud. Vähemalt mitte hullem kui suusatades. Päike paistnud ja jääpuuriga tehtud auku mõõtes saanud ta 70 cm jää paksuseks. Lõppes ka temaatiline hala maailma kõige igavama ja nõmedama koolivaheaja vetmise teemal.

Niisiis tõsteti mulle ukse vahelt sisse kastitäis kala soovitusega suuremad fileerida ja väiksemad kanadele jätta. Töö edenedes sain ma aru, miks vaid suuremad. Sest ka nendest suurematest jäi järele vaid pisuke filee. Puhaste kalade jaoks võetud kauss täitus vaevaliselt ja fileed polnuks nagu ahvena vaid ogaliku omad. Igatahes serveeritakse homme taas Peipsile minevatele kalameestele -naistele kartuli ahjuvormi värske kalaga.
NB! Puuahjus ja malmpajas valminud roogade on hoopis erinev maitse!

Laupäev, 16. märts 2013

Saabus koolivaheaeg

Kolm neljandikku õppeaastast jäi eilsega seljataha. Notsu jaoks oli kolmanda veerandiku näol tegemist tegusa ja eduka perioodiga. Tundub, et "pikad distantsid" sobivad talle nii füüsiliselt kui vaimselt - see on juba neljas aasta, kus kolmas õppeveerand on kõige kergemini talutav. Järgneb uhke lapsevanema raport:

* Osalemine kuuel nädalavahetusel Swedbank / ERR noorte murdmaasuusaetapil - esimene suurem võistluskogemus tulemusega oma vanuseklassi keskpaigas.
* Osalemine Tallinna koolidevahelistel võistlustel III-V klasside hulgas. Individuaalselt neljas tulemus. Aasta vanem kooliõde noppis kolmanda koha. Tublid tulemused saavutasid veel kaks tüdrukut ja kokkuvõttes sai Notsu kool esikoha. Tänuks kiitus direktori käskkirjaga. (Ja täitsa uskumatu, et selline paberilipik seinal tekitas koolis-klassis palju positiivset tähelepanu)
* Muusikakooli heliredelite eksam, mille ettevalmistamiseks alates nullist jäi vaid kaks nädalat. Esmalt võitles laps pisaratega, kartes mitte jõuda. Viielise soorituse järel teatas, et polnud üldse raske.

Ja lõpuks see kõige-kõige-kõige
Sel veerandil oli klassis vaid kuus ainult viitega lõpetanud õpilast. Notsu jaoks tähendas see tööd, tööd ja veelkord tööd. Lisatööd matemaatikas vanaemaga, eneseületust inglise ja eesti keeles.

Ja see siiras rõõm saavutatu üle :) Ja... päratu väsimus. Seekord keeldus ta isegi laagris osalemast, põhjendades seda sooviga vaid puhata ja ennast välja magada.

Neljapäev, 14. märts 2013

Minu e-etteütlus

Kuidas peaksid sa, tuim inimeseloom, siin lumises põhjas, kus aastast aastasse õitseb viluses kaljuorus ilusa haisuga mürdike, aga kus Jüriöö ülestõusust ei leia kasvõi ühtainumat viisakat pilti, mida perekonnaalbumisse panna ja aeg-ajalt vaadata, kuidas peaksid sa oma ajalugu kirjutama? "Köhi, köhi pappi!" leelotas rehepapliku terrorirühmituse liider liitlasvägede babtistlikule kaplanile keset dekadentlikku Kirde-Euroopa ristisõda, mis ei jätnud kivi kivi peale.

Niisiis. Kaks viga. Komavea parandasin sisse teadlikult. Mõtlesin, et tegemist on tüngakohaga.
Baptistlik. On jah tugev "p" see teine :)
"Kirde-Euroopa" tahtnuks ma kirjutada ilmakaare väikese tähega, aga mõtlesin ta kohaks ja kirjutasin suurega.
Tõsi, minu töös esineb vaidluskohti, kus õige on nii ja teisiti. Olen ju gümnaasiumi lõpetanud 19 aastat tagasi...

Ma ei tea pea ühtegi eesti keele reeglit ja kirjutan keelevaistust. Kui põhikoolis tahtis klassijuhatajast eesti keele õpetaja mind kiusata ( ja seda ta nautis), palus ta mul põhjendada, MIKS ma nii või teisiti kirjutan. Ülikoolis kogesin mõistvamat suhtumist. Katrin Kern parandas mu tööd küll üpris punaseks, ent nentis, et mul on keskmisest väga palju vähem kirjavigu.
Hurraa, on vähemalt midagi, mis pole kodus kopitades kaduma läinud :)

Kolmapäev, 13. märts 2013

Juhtmed näpus

Webasto ehk eelsoojendaja on üks autoabidele töö kindlustaja. Unustasin selle riistapuu pühaba õhtul välja lülitada ja esmaspäeval hommikul ei jõudnud aku enam starterit ringi vedada. Olin lubanud Notsut ja tema klassikaaslasi saata uisutamas. Enamgi, lapse uisud asetsesid kenasti mu juhiistme kõrval. Ja auto isegi "ei lubanud". Sain veelkord tunda, mida tähendab asjade edasilükkamine. Ega aku vähene jõudlus üleöö saabunud.

Niisiis seisin esmaspäeva hommikul herilasest tigedamana oma auto kõrval ning kirusin ja vandusin. Helistasin Meesisendile, kes õnnekombel lähistel asus ning kümnekonna minuti möödudes kohal lubas olla. Sättisin käivitusjuhtmed paigale ning jäin teisi otsi näpus hoides ootama.

Kokkuvõtlikult öeldes me autot käima ei saanudki. Aku tahtnuks pikemat kohapealset laadimist. Läksime poodi aj tegime plaanitud ostu teoks.

Küll aga möödus kodutänaval juhtmeotsad näpust seisvast Minukesest kümmekond autot. Oli vanemaid, suuremaid, väiksemaid. Selliseid "elektroonikat täis isendeid", millelt käivitusvoolu anda ei saanuks, ei täheldanud. Mitte ükski möödujatest ei peatunud ega pakkunud abi. Ükskõiksus hämmastas mind.

Neljapäev, 7. märts 2013

Multivitamiin imikutele

Kodupostkasti potsatas Apteek märtsikuu kliendileht, loetav ka veebis:
http://www.apteek1.ee/data/assets/kliendileht%20marts.pdf

Multivitamiinitööstus on jõudnud ka imikuteni. Lehekülje 5 paremas ääres ehk ühel populaarsemal reklaamikohal ilutseb Wellkidi reklaamike: vitamiinid imikutele alates 4. elukuust - unikaalse koostisega tasakaalstatud kombinatsioon 14-st vitamiinist ja mineraalainest koos linaseemneõli ja linnaseekstraktiga.
Rulli aga 13 raha välja, ei mingit soovitust näiteks perearstiga konsulteerida...
Tule taevas appi, tõesti.

Teisipäev, 5. märts 2013

Pehme mööbel - pestud!

Olime punast diivanit ära viskamas. Lisaks tavalisele ajaga kogunevale mustusele vildikajäljed, toiduplekid jms mida kasvatamatute väikelastega peres kergelt koguneb.
Natuke kahju oli ka - sulepatjadega mugav sohva, päris-puidust konstruktsiooniga.
Kiskusin sulepatjadel katted maha, samuti konstruktsioonikatte ja toppisin pesumasinasse. Kuivatasin õues. Tuppa saabus nagu uus - värvilt särav ja hästilõhnav. Nüüd vaja konstruktsioonikattes üks kassi kraabitud kangadetail välja vahetada. Pole veel töö ettevõtjat - õmblejat leidnud :(
Järgmisena tuleb pesumasinasse toppida tugitoolid :) nende katted kahjuks maha ei käi.

Esmaspäev, 4. märts 2013

Pliidil pöetud soeng

Meesisend on meil kodus ktegooriliselt keelanud küünalde põletamise. Aeg-ajalt räägib ta värvikalt, kuidas meie karvane kassilaadne olevus Miu lauale hüppaks, üle põlevate küünalde jalutaks ning seejärel välkkiirelt kardinate taha peitu sööstaks. (Meesisendi rahulolematus kassiga sama katuse all elamisest pole saladus. Ja antipaatia on vastastikune - kass ei otsi tema seltskonda.)

Keetsin tänasel padukiirel päeval pelmeene, et koolist-lasteaiast saabujatel oleks otsekohe midagi hamba alla pista. Mini põõnas turvahällis ilu-une jätku ning tekkinud vaikusehetke kasutasin ajaleheuudistesse süvenemiseks. Kuniks kärsahais häirivaks muutus. Gaasipliidil kees pott pelmeenidega. Pliidi kõrval istus hämmeldunud näoga kass, võngutades rahulolematult saba. Saba oli selleks hetkeks juba oluliselt vähem karvane ning muidu punane karvkate tipnes mustaks kõrbenud tuustidega. Õnneks oli ta leeke tõenäoliselt vaid riivanud ning viga sai vaid ülipikk karvkate, nahk kõrvetada ei saanud.

Niisiis, kass osaliselt pöetud, Kui harilikult ajan kiilaks keha ning jätan saba karvaseks, siis seekord on vastupidi.