Reede, 29. august 2008

korilasena köögis

Meeletusuured kastid kukeseeni muutusid pannilt läbi käies hiigelsuurteks karpideks täis praetud kukeseeni. Võiga kukeseened ja võita kukeseened. Ahjus pisitillukesteks kuivanud kukeseened andsid omakorda inspiratsiooni ahjus kuivatatud tomatiteks ja õunteks.

Ja lisaks moos. Eh. mitte tavaline õuna- või rabarberimoos... Kibuvitsatarretis hoopis, moosisuhkruga tehtud. Plaanisin teha küll seemnevaba moosi, laenates selleks isegi jõhvsõela. Paraku jäid ühes seemnetega sõelale ka väärtuslikud kuidained ja jätsin seemned sisse. Nii näeb konserveeritud kibuvits välja hoopis tomatimoosi sarnane:)

Lõunast saadeti viht piparmünti - neil kasvab see umbrohuna. Ja Väike Notsu on hommiku jooksul ära söönud terve saia - kanarbikumeega (ähvardasin tal tagumiku mesimummi-vöödiliseks värvida ja sain vastu meesaiase täisnaeratuse). Kurgid. Purkide kaupa kurke - konserveeritud ja marineeritud.

Pead paneb sügama korvike pohladega. Kas lisada porgandit ja õuna, selles on küsimus.
Tuletaevasappi, ühesõnaga.

Kolmapäev, 27. august 2008

kuidas vabaneda kummikutest /läbi kuueaastase pilgu/

Kui ema on soetanud kummikupaari, mis mingil põhjusel sobimatu, noh näiteks hõõrub, on valet värvi, vale mustriga, liiga suur, liiga madal...
Ja tegelikult üks põhjus suisa täiendab teist: hõõrub JA on liiga madal. On liiga madal JA vale mustriga.
Pealegi: Mitte keegi peale ühe lasteaiakaaslase ei kanna õues kummikuid (kui pikemalt mõelda, siis üks kannab veel, aga tema on poiss, pealegi mitteüldse popp poiss).
Mida siis ikkagi teha kui nõiamoorist ema muudkui jaurab, et õues on märg ja kummikud peaks jalas olema...

Algatuseks tuleb üritada kummiku külje peal kõndida ja halada, et see on vasssstik kummik, ei seisa ühü-üldse jalas, on vale värvi ja vale mustriga, pealegi liiga suuuhuuur.

Ja seejärel tuleb kummik lihtviisiliselt kandapidi orgi otsa virutada, siis veidi kiskuda nii, et tekiks pea kümnesentimeetrine rebend. Hiljem võib vabandada, et ork ise jäi ette ja ork on täitsa süüdi, et kummik katki läks.

Aga seda kummikut ei luba ema enam kindlasti jalga panna. Enamgi. Viskab teisegi minema. Ja ähvardust, et nüüd tuleb lume tulekuni crocsidega käia, ei usu ju tänapäeval ükski normaalne laps.

Teisipäev, 26. august 2008

viimane ülikooliaasta

Registreerisin end kolmele ainele. Kummaline on alustada nii lühikese nimekirjaga... Kokku vaid 8 ainepunkti.

*ülevaade meedia ja kommunikatsiooni teooriast (jäi õigeaegselt rumala peaga tegemata)
*teadustöö alused ehk seminaritöö, millest saab alus minu lõputööle.
*turunduskommunikatsioon ja tarbijakäitumine (meie töö diskvalifitseeriti plagiaaditunnuste tõttu)

Kokku peaks kevadeks kogunema 16 AP ja lõpetamisel jääb 1 AP isegi üle

Esimene sess algab juba 26.09.

Esmaspäev, 25. august 2008

sigavastik päev

X-ga olime kõrvuti laudade taga töötanud selle ettevõtte esimesest päevast alates. Teda toodi meie osakonnas tihti eeskujuks - perfektne bürokraatia keerulises süsteemis, ettevõetud projektid said täiuslikult läbi viidud. Toimiv infovahetus, mõni tunnustav sõna kolleegidele, rahulikkus. Asjad, mida kohe ette võtta ei jõudnud, nende hilinemisest teavitas.

Nooruses oli X uljas pidutseja - selline, kelle klanitud välimuse all võis vaid aimata, et peolt otse tööle saabus. Lapse sünni järel muutus ta seevastu kohusetundlikuks isaks, kelle arvutiekraani ehtis magava beebi pilt.

Tavaliselt asendas X mind puhkuse ajal. Tõin ta lapsele reisilt mõne pisimeene ja tal oli selle üle hea meel.

Asjad ei olnud korras juba mõnda aega - X oli muutunud hajameelseks, tihtipeale oli tal töö ajal miskeid kummalisi asjaajamisi. Ta tõusis, võttis jope ja kadus mõneks ajaks. Naastes püüdis ta tööd edasi teha, kuid tulemused halvenesid tasapisi. Keskendumisega oli raskusi. Ka haigestus X tihemini.

Paar kuud tagasi laenas X raha - summa ei olnud suur, kuid siiski minu jaoks arvestatav. Paaripäevase viivitusega sain raha tagasi. Ühel õhtul kõlas X-i hääl telefonis üsna ahastavalt - taas oli raha vaja. Ta tunnistas, et kasiinovõlg on üle pea kasvanud... Ohkasin ja kandsin üle. Ja sain taas tagasi. X lubas puhkusele sõita - et jamadest eemale saada. Läkski -

Peale puhkust tööle naastes oli X taas haigestunud. Sahistati jutte mingitest suurtest probleemidest. Ja reedel avalikustati - X on dokumente võltsides sooritanud suuregabariidilisi pettusi.
Täna toimetasid siin kriminaalpolitseinikud...

Miks ma seda kirjutan?
Ma ei suuda seda uskuda - minu hea kolleeg. Mis viis teda sellise teoni? Kas allakäigutrepist on veel miskit tagasiteed? Kas ta pannakse vangi? (Sellele küsimusele on vastus vaid üks - jah)

Kurat, see ei mahu mulle ajusse.

Mõnikord olen mõelnud kodutuid ja parme vaadates, et miks said neist sellised... Ja nüüd, kolleeg, inimene minu enda kõrvalt... fck.

Reede, 22. august 2008

Simpel. Või siiski mitte?

Ämmmäääääääää, määgib Väike Notsu mulle kaeblikult telefonitorusse. "Mulle saadeti jälle sõnuuuuum".

Ja see tähendab, et Notsu teeb samasuguse kaebliku kõne veel mõnele inimesele. Et ta on seoses minu tööga paar päeva päevasel ajal üksi kodus (jajah, lastekaitseinspektor on oodatud), pole ka kellegil teisel võimalik tema õnnetut sõnumit otsekohe lugeda. Ja kirjatähed on Notsu jaoks hetkel veel tundmatu suurus...

EMT, raisk. Vihastan end õhtul järjekordselt roheliseks. Sest kodakondsed teavad Notsu suutmatust kirjatähtedega toime tulla ning HELISTAVAD talle.

Ja nende EMTi sõnumite peale teeb väikelaps mitu kõnet ja mingil hetkel saab kõneaeg otsa... Ja siis tuleb juba kõneaja lõppemisest teavitav sõnum ja siis haarab Notsu ahastades lauatelefonitoru. "Emme, äkki on midagi tähtsat..."

Ja lõppeks helistan ma EMTi klienditeenindusse ja palun, et reklaamsõnumid ja kõneaja lõppemisest teavitavad sõnumid pandaks kinni. Neiuke infotelefonis on küll väga hea ja armas ja lahke, kuid surfamise soodsast hinnast ja teab millest veel informeerivaid sõnumeid EI SAA sulgeda... Samas minu lepingulisse mobiili need sõnumid ei tule...

Ja operaatori vahetamiseks olen ma hetkel liiga laisk ning kõikvõimalikud peoleod ja diilid ja teab mis asjad... ma lihtsalt ei suuda neis orienteeruda:(

Neljapäev, 21. august 2008

tagasi töörindel

Segapudru päev.

Peale nii pikka puhkust keeldun ma kategooriliselt ärkamast äratuskella peale kell pool kaheksa!!!

Lisaks muule ei suuda ma veel hästi tabada oma tööülesandeid, samuti pean meelde tuletama failide asukohta süsteemi kaustades.

Järeldus saab olla vaid üks: mul on olnud hea ja pikk puhkus:)

PS. Täna kella 9st on taas sisse lülitatud minu mobla ja loen ise meile. Muidugi oli vahva leida postkastist üle 150 lugemata kirja:)

Teisipäev, 19. august 2008

puhkus lõunas

Alates reede õhtupoolikust veereb meie mersubussike lõunaosariikides.
Oleme kiirpilgul vaadanud peale suurele hulgale vaatamisväärsustele:
* Rõuge yrgorg, vesioinad, vaatetornid
* ristimine Rõuge kirikus
* Vällämäe matkarada koos kukeseenekorjamisega
* Nohipalu järved, nyydseks RMK-alale kuuluvad Must- ja Valgejärv on lahedad, kuna paiknedes ca 1 km vahemaaga on tegemist yhe tumedaveelisema (ja ka soojema) järvega Eestis, teise näol aga yhe läbipaistvaima ning kylmaveelisema järvega.
*Piusa koopad. Täisjama. Vaatad klaasmajas palgi tagant liiva. Lahedama elamuse saime lähedal metsas "metsikusse koopasse" piiludes. Okei, tikud ja mobla olid varinguohuks kaasas.
*Vahtsõliina linnus. Superäge, saab torni ronida ja muistse vahimehe kombel vaadet imetleda
*Vastseliina alevike - rippsilda enam ei ole, mu lapsepõlvemälestus on haihtunud...
* Paasapäev Obinitsas. Ristikäik järve äärde, setude hauakombed, läbi öö kestev teenistus ning Obinitsa kirik, mis ehitatud yhe mehe poolt 1950-1952, sygaval 25+5 ajastul.
* Shopping Tartus /teadmiseks: Sela poes on myyja sõnul "riided saledatele inimestele", sinna mul kahjuks edaspidi asja pole. Noh, nr 48 jope tõesti selga ei mahtunud/
* Ahhaa 4d kinos, seansil "Kosmos". Tõeliselt äge elamus hoolimata suht kallist, 40 kroonisest piletihinnast.

Sekka ohjeldamatut ujumist - Verijärv, Kaussjärv. Ports unustatud ja kaunilt hooldatud mõisasid ning imeilus Mooste mõisaansambel.

Vapustavalt kaunis puhkusejupike!

Reede, 15. august 2008

ehitustibi

Algatuseks viriseda omaette kaheksa kuud, et soovitud mosaiik on tellitav. Kui plaat nädalaga kohale laekunud, võtta klaasmosaiik, kott plaadisegu, käärid ja plaadikamm. Segu kokku segada, mosaiik parajaks lõigata. Esimene ruut loodida paika ja ülejäänu selle järgi panna. Kolm tundi vaeva ja kaks ruutmeetrit plaate on seinas. Voila!
Tulemus igati oki - vähemalt sama korralik, kui tulen-homme-teen-ära töömeestel. Eilne külaline arvas, et nälga ma ei tohiks jääda - plaatimistöö olevat käpas.
Allesjäänud raha... selle investeerime jätkuvasse puhkusesse:)

************
Valge Daami etendus Haapsalus oli halenaljakas. Paigast ära heli ning liigne ilmekus meenutas stseene kultusfilmist "Malev". Etenduse läbiviimise koht asus sellel aastal mitte peaväljakul vaid kiriku kõrval platsil. Istepalgid on suisa ohtlikult libedale nõlvale paigutatud.
Täiskuu paistis heledalt, kui nina Tallinna Poole tagasi keerasime. Unine Notsu väitis, et tema ikka päris täpselt aru ei saanud, milline neist kisakõridest see daam oli.

Kolmapäev, 13. august 2008

paduvihmases Kuressaares. Jätkuvalt

Paduvihma jätkus Kuressaarde ka tänaseks. Õigemini valas keegi süsimusta pilve sisse peitunud tüüp pihku irvitades maa peale tühjaks mitu vannitäit vett. Meie aga istusime samal ajal mõnusalt soojas pubis ja pugisime makarone. Olid jah head. /Ma olen siin mitu korda söömas käinud, aga isu ei ole veel täis saanud, Murueit 2008/

"Issand jumal, see ei mahu ju üldse käekotti", õhkas Väike Notsu tund hiljem Saaremaa muusemis Kuressaare linnuses vanaaegset voldiga fotoaparaati vaadates.

Shoppingu käigus ei ostnud me mitte kui midagi... Seekord läks nii. See-eest sõin Arensburgi restoranis "maailma parimat juustukooki" /Murueit, 2008/ ning Notsu limpsis jäätist ja vaatas purskkaevu veeilu.

Tänaste uudiste läbi jõudis sõda Gruusias ka meie pisikese pereni - Notsu avastas telekast, et seal, kus sõdureid näidatakse, oleme käinud ka meie. Emme, kas need linnad on nüüd tõesti katki... Targem oleks laps televiisorist eemal hoida, avastasin klombiga kurgus.

Teisipäev, 12. august 2008

puhkus. jätkuvalt täiel rinnal

Hoolimata paduvihmast me suvitame. Seekord põgnesime mere taha, Saaremaale.
Kümnekonna aastaga, mis on möödunud mu viimasest Saaremaa-sõidust, on siin vist kõik muutunud. Lühiekskursiooni tulemusena nimetaksin Kuressaaret kompaktseks väikelinnaks, kus on olemas kõik suurlinlikud elemendid.

Eilsesse päeva mahtus saabumine koos tänaseks juba nime saanud koeratüdrukuga. Lottel veab hirmsasti - kõledast Tallinna koerte varjupaigast jõudis ta superheasse peresse.

Täna logelesime puhkusele kohaselt niisama - käisime kukeseenel ja pohlal, küpsetasime seenepirukat ja sõime ohjeldamatult.

Ja homme võiks uurida kojusõiduvõimalusi - et puhkus oleks täiuslik, mõtlesin Notsule pakkuda lennureisi (muide, üliõpilase pilet Kuressaarest Tallinna maksab vaid sadakond krooni enam bussipiletist).
Paraku ei taibanudma kaasa võtta Notsukese passi ja nüüd ei teagi - kas riigisisene lend eeldab lapsel dokumendi olemasolu või mitte... Näis.

Igatahes tervitused Kuressaarest. Nii nauditavat ja vaba puhkust ei ole mul hoolimata kehvast kliimast veel eales olnud!

Esmaspäev, 11. august 2008

Närvishoki äärel ehk lugu tundmatust köögiloomast

Mida iganes mu naabrid minust nüüd ei arva.
Avasin külmuka ukse ja seal avanenud vaatepildi tõttu röökisin end poolsegaseks. Minu külmkapi riiulil laiutas prussakas!!! Selline pikk ja sarvedega ning mind nähes põgenes sekundi murdosa jooksul riiuli taha.
Järgnev toimus järgmise murdosa sekundi jooksul - kaks riiulit tühjaks, üks välja, kraanikausi vastu toetatud riiulile veejuga peale. Prussakas kadus äravoolu, et sealt hetk hiljem välja ronida. Pesuvalgendi oli esimene käepärane vahend ja valasin seda ohtralt...

Sorteerisin läbi kogu külmuka ja leidsin teise samasuguse isendi veel - kössitas teine hommikul laiult kaasa võetud munakarbis muna all. Järgneva röögatusega tõstsin munakarbi majaukse taha.

Betti kauss sai kuhjaga täis - latt suitsuvorsti, terve sai, pannkoogid, pool kilo juustu, pool pakki küpsetusmargariini, keeduvorsti viilud, kolmveerand kurki ning jupike tomatit ja kaheksa suurt keedukartulit. Üle valatud kohvikoore-piima seguga. Kuniks välisukse tagant hakkas kostma Väikese Notsu suur hädakisa: "Emme, emme, Betz sööb mune koos karbiga. Notsu pisikesed käed püüdsid meeleheitlikult Betzu hiigelpead munakarbist eemale lükata. Olin munakarbi täiesti unustanud ning bernaplika jäme ning muudel juhtudel täiesti saamatu koon oli karbi kenasti avanud ja nosis tooreid mune koos koorega...

Kuniks toibusin ja Notsu telefoni ühe hingetõmbega ütlesin: tead-ma-sain-närvishoki-prussakas-külmkapis (olin valmis kapi mootorini algosakesteks lammutama)
Täpsustavate küsimuste järel selgus, et tegemist ei olnud kardetud soovimatu koduloomaga - tagaosas olnud hargi järgi tuvastasime elukad kõrvaharkideks. Maal ikka juhtub... Ürituse tulemusena sai proua Betti tõeliselt inimliku kõhutäie.

ehitusnõuniku ehitatud maja

Varbla valla ehitusnõunik on ettevõtlik mees. Lisaks igapäevastele vallaasjadele on ta loonud palkmajade ehitusega tegeleva ettevõtte, mille juhtlõngad igapäevaselt poja kätes. Selle firma toodangu hulka kuulub ka meie palkmajake laiul.

Ilmaolud on mereäärsel tuulte tallermaal suhteliselt ekstreemsed. Igapäevane lõikav tuul, vaikset ilma peaaegu polegi. Tuule sekka võib suvalisel hetkel sadada paduvihma hoog. Näiteks lähed majast mõnikümmend meetrit eemal asuvasse tualetti. Poole häda pealt kuuled plekk-katusel vihma rabistavat ning väljudes on maa läbimärg kuid päike paistab nagu poleks ilmamuutust vahepeal olnudki.

Märkasin sügisel, et majal on seespool kerged veekahjustused - palk on mõnest kohast läbi sadanud. Helistasin maja ehitajale ning valla ehitusnõuniku pikap seisiski ühel päeval mu õuel. Vaatas mees siit ja sealtpoolt ja ütles, et ilmaolud on jah ekstreemsed - vesi surub ühest seinast läbi, kuid talvel ei õnnestu nii või teisiti miskit ette võtta, veebruaris 2008 palus endale uuesti helistada. Varakevadel saavat asjad operatiivselt korda.
Iseenesest mõista ei tulnud veebruaris miskit välja - kord oli herr ehitusnõunikul kiire, siis oli kibekiire tema pojal. Lõppeks vuristas herr poeg telefonis mulle ette summasid, mis kokku üle 75 000 küündisid. Noh, seal, linnas, ei saa te selle raha eest ju miskit, lisas ta. Ei saa jah, aga ega mul sellist raha kuskilt võtta ka pole, ohkasin.

Kevadest on saamas sügis ja vihmasajud taas kimbutamas...
Mu Nõmme-kodumaja eelmine omanik oli tubli töömees. Kuuri ehitades vaatasime tema tööriistakasti vidinaid ja tõstsime need kõik ühte nurka. Mine sa tea... Samasse nurka sai tõstetud ka villarulli suurune kott nõukaaegset takku.
Sellesama koti ma reedel laidu sõites autole laadisingi. Ja nädalavahetusel sai takk maja vahele pahtlilabidaga surutud. Igatahes sai kinnitust asjaolu, et herr ehitusnõuniku firma oli palkmajakest ehitades "unustanud" palkide vahele tihendust panna ja nii seisavad kolmnurkselt!!! lõigatud palgid kenasti soojustamatult üksteise otsas. Siinkohal meenus mulle härrasmehe jutt sellest, et maja asub väga viletsas asukohas ning maja tellija oli hiiglam ihnuskoi....

Toppisin takikoti sisu merepoolse seina kohati sentimeetrisuurustesse täiesti tühjadesse pragudesse. Tuultpidav sai - kardinad enam ei liigu toas. Tõrvaga ületõmmatult muutusid palgid ka vettpidavaks. Aga Varbla valla värskeltehitatud majadesse ei tihkaks sisse astuda. Sest ehitusnõuniku teadmistes majaehituse kohta julgen sügavalt kahelda.

Neljapäev, 7. august 2008

päev haapsalus

Kolasime Haapsalus.

Raudteemuuseum - rongisõit läbi aegade. Väljapanek arvatust kehvem, Lavassaare raudteeteemalise muuseumi siseosa jättis hoopis uhkema mulje. Renoveerimistööd annavad uue kuue jaamas seisvale auruvedurile - sattusime juhuslikult kokku töö mahtu üle vaatava objektijuhiga, kes näitas hetkel viletsas seisukorras vedurit.

rand - ujumine ja mäng liivavormidega jäi jaheda ja tuulise ilma tõttu ära

shopping. Ostsin mõnusat puhkuselugemist. Sabine Kuegler "Dzunglilaps" - positiivse lugemissoovituse leidsin ajakirjast "Tarkade klubi". Juhuslikult sattus näppu ka ühe mu lemmikkirjaniku Herman Sergo raamat "Vihavald"

Haapsalu Kuursaali restoran. Ma olen söönud maitsvamat pastat. Ka ettekandja oli veidi ebalev. Kuid mõnus on istuda süüa valgest kangast laudlinalt, hoides süles kangast salvrätikuid. Ja möödunud sajandi alguse meeleolu vanas tantsusaalis koos rauge merevaatega.

Tšaikovski pink. Meenus umbes kolmekümne aasta tagune foto pingil istuvast Väikese Notsuga äravahetamiseni sarnasest tüdrukust. Ja ema jutustus Haapsalus puhanud Suurest Heliloojast. Kordusid küsimused stiilis: Emme, kas see helilooja on juba ammu ära surnud? Aga emme, mida üldse tähendab sõna "helilooja"?

Rannapromenaad, mille viletsus meenutas endisaegset hiilgust.

Mänguväljak Aafrika rannal - karussell, kiiged, alpinismiseinake, redelid. Kõik, mida üks mänguealine laps ihata võiks. Suur pluss - mänguväljaku veerel on teisaldatav tualett - igati puhas ja kasutusvalmis. Kirgiisiast tulnuna hindasin mina pehme tualettpaberi olemasolu:)

Haapsalu veekeskus. Kord tööasjus nendega rääkides jätsid nad endast kehva ja tillukese mulje. Külastajana jalus siim tegemist küllaga - üks liutoru, üks mullivann, lastebassein koskedega. Soome ja aurusaun. Tegemist jagus pooleteiseks tunniks piisavalt. Nii sai täidetud ka Väikesele Notsule antud lubadus minna Haapsallu ujuma. Kusjuures märkimist väärib väga sõbralik hind - koolieelik ja üliõpilane maksid kokku vaid 80 krooni.

Tagasitee valisime teeremondi tõttu läbi Keila.

***
Minu planeerimatu tagasisaabumise tõttu vabanes kaks nädalat puhkust. Tegelen sellega, milleks aasta jooksul pole peaaegu üldse aega jagunud - olen ema. Minu mobiiltelefon on 21. augustini välja lülitatud.

Kolmapäev, 6. august 2008

bäkk

Läks nii, et Lenini mäetipp jäi minust tugevamaks. Tegelikult olin läbitud opi tõttu kehalt lihtsalt nõrk ega jaksanud.

Vaagisin põhjalikult oma valikuid: ma ei tahtnud olla nõrgim lüli liikudes üksteises sõltuvalt köies esimesest laagrist teise. Hoopiski ei tahtnuks ma, et minu terviseprobleemide tõttu loobunuks keegi grupikaaslastest kui minu saatja laskumisel. Ja mul ei olnud ka soovi teadlikult rikkuda Jaani poolt ette kirjutet nõuet mitte laskuda üksinda. Sestap jäi sel aastal minu kõrguspiiriks esimene laager kõrgusel 4300m.

Tagasitee oli seiklusterohkelt vinge. Kirgiisia on kaunis ja kirgiisid lahked inimesed.
Hoian jätkuvalt pöialt grupikaaslastele, eriti muidugi Epule ja Tarmole.