Pühapäev, 30. september 2012

vihmapüha

Maailmarändurist Türgi-vanaema helistas. Et neil on 34 soojakraadi ja päike sirab. Mainis vaid, et olevat ka paremates hotellides ööbinud... Njah. Kui nii palju rännata, eks siis tekib ka võrdlusmoment.
Ohkama võttis. Katsetasime Kadriorgu minekut, ent pöördusime vihma tõttu poolelt teelt tagasi ning veetsime märja veerandtunni Männi pargis. Oleks ehk rohkemgi olnud, kuid Midil õnnestus liumäest alla sõites kahel korral peaga vastu maad põrgata ning nuttu jagus. (Kellele on mõeldud küll väikeste mänguväljakul mõeldud "hüppekatega" liumäed? Ega ometi vanematele ?)

Magasin Mini ja Midiga tunnikese ja tundsin seejärel jaksu hoidistada. Kordasime Notsuga samaaegselt "La Cigale et la Fourmi" jutustamist ning tundsingi end usina sipelgana :)
Marineerisin türgi ube - meesisend kiidab, et head krõmpsud viina peale ampsata. Oh häda ja viletsust - kahest kilost ubadest saab vaid neli pisikest purki ja pean veel tegema. Portsu keeduube pistsime Notsuga matemaatika kõrvale nahka.

Järgmisena võtsin ette boršisupi põhja. Vana lugu, et kõikse kiirem elu on koduperenaistel ja pensionäridel :) Ja sestap haaran minagi tihtipeale lõunasöögi toidupoest, et see mikros soojendada. Plaanin algaval talvel asendada selle tervisliku supiga. (Ja osa väiksematesse purkidesse pistetu viin emale, kes kurdab, et ei oska väikest kogust suppi keeta)

Laupäev, 29. september 2012

Laulvad sõdurpoisid sügisäikeses

Eilsel äikselisel hilisõhtul, keset vihma suurt pladinat ja tuule ulgumist kuulsin esmalt kassi haledat näugu. Olime Miu enne vihmasadu välja lasknud ning ta sinna unustanud. Teel ukseni haaras kõrv lisaks kassi hädakisale vägagi ebameeldivat lärmi. Nagu rühm inimesi käratseks.

Piilusin kardina vahelt :)
Samal hetkel sähvatas välk ning valgustas tammil jooksmas ja jooksu rütmis laulmas mõndkümmet laigulisi vorme kandvaid sõdurpoisse. Kuigi olen neid näinud kümneid ja kümneid kordi möödumas, oli see sel kellaajal ja ilmastikus ootamatu ja kummaline vaatepilt.

Neljapäev, 27. september 2012

Kahekümneseitsmendast kahekümneseitsmendani

Minil täitub täna esimene elukuu, möödunud täiesti märkamatult.

Sünnipäevalaps on meile mõnel korral teadlikult naeratanud, tundub huvi tundvat tema lähedale kummarduvate nägude ja mõnede kirevate mänguasjade vastu.

Esimestel nädalates kannatas Mini seedimisprobleemide käes. Kõhuvalu äratas unest ning ajas nutma. Rekordiliselt kulus ööpäevas kaheksateist mähet, millest kuus vahetasin kümnekonna minuti jooksul järjest. Vara veel rõõmustada, ent juba teist ööd magab ta rahulikult oma kolmetunnist und ning jätkab samas graafikus ka päeval.

Aga kätega vehib jätkuvalt ning kinnimähkimisel olen ma edutu. Kui hetkeks tunduvad käed kindlalt teki sees olevat, siis järgmisel hetkel on nad jälle välja pääsenud:(

Kaalu ning pikkust tundub lisandunud olevat. Umbes kaks nädalat tagasi tõstsin igaviku-kotti esimesed tudukombekad ja bodyd. Aga ka mütsid. Näib, et lähipäevil tuleb veel üks sorteerimine ette võtta. Ja põsed on kutil paksud :)

Luttidest valis Mini ühe kümme aastat tagasi Notsule kuulunud kollase ning praakis kisades välja kõik isikikult temale varutu. Neid viimaseid topib suhu armukadetsev Midi. Vahepeal meenub Midile, et tema pole üldse tita ning seejärel lendab lutt suust mänguasjakorvi. Midi on kodune ja huvi lasteaeda mineku vastu puudub.

Tegime hommikul traditsioonilise ühispildi - Mini ja mõõdukaru. Aastaid tagasi mänguasjamessilt ostetud suure mõmmiku kõrval on mõnus jälgida kuust kuusse lapse kasvamist. Notsu ja mõõdukaru ühispiltidel on kolmandaks osaliseks sageli ka meie toonane kass.

Teisipäev, 25. september 2012

võlukombekas :)

Paganama titt! Ma ei ole veel päris täpselt tabanud, aga vist oli Midi eriliselt tasane ja lepilik laps. Igatahes uinus ta naeratus huulil oma lamamistoolis umbes viie minuti jooksul peale sinna asetamist. Ja tegelikult pean tõsiselt mõtlema, et meenutada, kas ta beebina üldse nuttis. (Üks kord nuttis tegelikult küll, siis kui Notsu ta sülest põrandale pillas.)
Mini on hoopis teist tüüpi tegelane - nagu silm avaneb, annab sellest kohe ka teada. Ja magamajäämine on problemaatiline - vehib kätega kui tuuleveski. Eile uinutasin teda järjest tubli neli tundi. Tulemusteta või noh... kolm kuni viis magatud minutit vist ikka arvesse ei lähe. Vihastasin ja toppisin titele kombeka selga.
Aitab. Õueminek! Kõmpisin esikusse Midi vihmariiete järele ja naastes avastasin vankrist magava Mini, kes nina kapuutsi sisse sooja keeranud.

Kombekas on laenatud. Kohtusin täna tema eelmise omaniku isaga ning rääkisin juhtunust. Tüüp tõstis näpu ja teatas, et nende peres oli selle kombekaga sama lugu - sinna pakituna uinus laps silmapilkselt. Seega - võlukombekas.

Reede, 21. september 2012

Nimetamine

Paari viimase nädala jooksul käis kodust läbi mitu nimeraamatut. Moodsamaid, arhailisemaid, erinevate rahvuste taustadega. Ikka selleks, et leida seda kõige ilusamat ja paremat poisslapse nime. Tulemus oli ette teada - viimase kahe aasta ja nelja kuu jooksul ei ole meesterahvale sobilikke viisakaid nimesid juurde leiutatud.
Kaevasin välja Midi puhul aktuaalsena olnud nimekirja ja meesisend välistas need sama meelekindlalt. Deja vu? Peaaegu. Seekord lisas ta kirjalikud põhjendused
Jõudsime ikka ja jälle samade nimedeni ning muutunud polnud ka argumendid nime kasutamiseks ja kasutamata jätmiseks. Lühike. Imelik. Välismaine. Perekonnanimi. Aga ka: seondub ebameeldiva isiku või sündmusega.
Ma loobusin ja jätsin lõpliku valiku meesisendile. Niigi on mul kahele lapsele "kulunud" neli nime. Ja tõele vastab argument, et kummalgi (nagu ka mul enesel) on aktiivses kasutuses vaid üks.

Siirdusime perekonnaseisuametisse ja meesisend kirjutas meditsiinilise sünnitõendi tagumisele küljele: Paul. Nii ongi.

Reede, 14. september 2012

Kõrvits :(

Üks kahest lõunaosariikide rammusas mullas hiiglaslikuks kasvanud kõrvitsast vajus väiksemaks. Lõin noa sisse. Pesukaussi valgus hiigelkogus vedelikku ning kõrvits muutus veelgi pehmemaks. Kurvastusega tõstsin kõrvitsa kompostihunnikusse. Aiapidajat minust ikka ei saa :(

Oli siis nigelas säilivuses "süüdi" jahe ilm, kehv transport või Midi, kes kõrvitsat näpuga toksis ja "albuusiks" nimetas. Panustame nüüd allesjäänu säilitamisele kuniks Mini püreedega alustab. Ja kõrvitsa-hakklihavorm jääb täna serveerimata.

Neljapäev, 13. september 2012

Midi & mittesöödav kraam

Katastroof. Me räägime Midist.
Algatuseks oli probleem, et see laps ei söö mitte kui midagi. Tõenäoliselt söömishäda tõttu ei pistnud ta endale suhu ka mittesöödavaid asju. Käbisid, mänguasju, suitsukonisid, tammetõrusid, kastaneid, koerajunne - kõiki neid oli Notsu üritanud ohjeldamatult suhu toppida.

Viimase paari kuu jooksul on minust saanud mürgistusinfoliini püsiklient.
Algatuseks unustas Notsu aknapesuvedeliku aknalauale. Ja Midi lõbustas end pritsimisega. Keeras pritsimiskorgi, valikult "Off" valikule "On" ja muudkui vajutas. Õnneks polnud ta nii tark, et otsik suhu toppida. Ma olin šoki äärel ja meesisend raevutses, Notsu ulgus oma toas patja ja peakangelane naeratas...

Kojutuleku järgselt soetasin Minile Espumisani tilgad. Ja järgmisel hommikul ärkasin ägeda matsutamise peale. Midi oli pätsanud pudelikese, mille unisena olin voodi veerele jätnud. Puges sellega nurka, mida "pahanduse tegemise nurgaks" kutsume. Pudel oli tühi... Okei, simetikoon ei imendu sooltest ja lõppes see suuremat sorti puuksutamisega :)
Aga seegi pole veel kõik...

Eile õhtul nahistas Midi ülemisel korrusel. Meil on käimas projekt "iga laps uinub iseseisvalt", milles me kahjuks vähimatki edu pole saavutanud.
Küll aga röökis meeisend end pea hingetuks, sest poolsurnud oli ta juba varem (kolmkümmend kuus koma üheksa kraadi on ühele täiskasvanud mehele hävitavalt mõjuv kehatemperatuur). Niisiis avastasime Midi taas nurgast, ühes käes Cutasept ja teises... pudel D-vitamiini tilkadega. Pole mõtet lisada, et Kuti näol laius õnnis naeratus. Cutasepti võimalused olid testimisel, d-vitamiin täpselt pooltühi. Kusjuures D-vitamiini pudelike oli varasemalt avamata ehk siis suletud plastmasslukustusega ja pakendatud karpi. Oeh. Tulemusena ei saa Midi oma igapäevast D-vitamiini vähemalt kaks nädalat.

Ja täna... Asusin Mini albumit kleepima kui Mini saabus mudeltreilerist ja -traktorist koosneva komplektiga. Mõlemas kastis oli koormaks pisike klots. Midi avas treileri luugid ja asendas klotsi liimipulgaga. Põristasime Midiga voodil ja ühel hetkel polnud enam liimipulka ega Midit. Voodil olid vaid traktor ja treiler. Ma võin vanduda, et seda hetke polnud kümnest sekundist enam. Ja ometigi oli ta suutnud keerata liimi välja ja sealt priske ampsu haarata...

Saabus Meesisend ja koristas kõik teisel korrusel asuvad vedelikud, sealhulgas kreemid, riidekapi kõrgeimale riiulile kingakarpi. Ja ütles, et peaksin vanemlikest õigustest ilma jääma...

Esmaspäev, 10. september 2012

Kahtlased soovitused vastsündinu hooldamiseks

Hommikuse toidukorra ajal lugesin ajaviiteks läbi sünnitusmajast kaasa saadud "Pampersi Maailma" nimelist beebiajakirja. Taevast tahaks appi kutsuda! Esiteks mäletan vägagi sarnast teksti kümne ja poole aasta tagusest "beebipakist". Kas tõesti ei ole kaasajastata selliseid tekste kui mitte kord aastas siis no paari aasta möödudeski? Või siiski... reklaamid on muutunud ühes toodete muutumisega...

Niisiis, mis peaks olema selle jalgpalli suuruse vastsündinu "varustuses" juhtiva mähkmetootja arvates. Kommentaare soovitatavate esemete kasutamise kohta "ajakirjas" kahjuks ei leidu.

*saunalinad - OK, kuluvad ära
*linane padi - miks just linane?
*jääkotid - möhh?
*pumbaga termos - et saaks kiiresti piimasegu jaoks vett pumbata?
*elektriline mähkmesoojendaja - misasi see on? Kogu eestikeelses googlis sellise otsingusõnaga vastet ei leidunud
* briljantroheline - misjaoks?
* puuvillased vatitupsud - OK, kulub nii silmade kui tagumiku puhastamiseks
* niisked salvrätid - OK, alati ei viitsi vee alla joosta
* kummelilahus - khm... kas ei olevat kummel uuemate arusaamade kohaselt allergeen?
* kaaliumpermanganaat - jaaa, mina olen seda lapsena isegi sisse joonud. Ja aitas ka - kõhuhädade vastu. Milleks see nõukaaja igand?
* beebiseep ja -šampoon - väegagi määrdunud vastsündinute jaoks ilmselt
* vatitikud - OK, naba puhastamiseks
* parafiin - ????? vat sellele ei oska ma mingit funktsiooni leida
* ümarate otstega käärid - OK, paari nädala jooksul muutuvad küüned lõigatavaks
* käpikud sügamise takistamiseks - ah et suisa käpikud...
* beebiõli ja vedelik - khm... õli soovitatakse ilmselt vannivette lisamiseks, aga mis vedelikku silmas peetud on?
* vesinikülihapend - milleks see????
* beebihari - OK, ema võib ju igavusest beebi pead sellega masseerida

Igatahes tuli mul läbilugemise järel suisa hirm. Tuntud mähkmetootja -> võiks ju usaldada. Tasuta jagatav voldik koos paari vastsündinule sobiva suurusega mähkmega. Ma tõesti loodan, et mõni kogemusteta noor ema oma last vesinikülihapendi ja kaaliumpermanganaadiga määrima ei hakka...

Mõtlesin huvi pärast otsida veebilehelt nende kontaktid lisainfoks ent kahjuks ei avanenud pakutud meiliaadress õunaarvutis.

Reede, 7. september 2012

Söögiriistadeta

Mida kõike ei suuda kaheaastane mõistus välja mõelda!
Midi loobus söömisel kahvlist-lusikast ja topib kõike peoga suhu. Peale sööki võiks tema istekoha alt üks keskmine kass söönuks saada. Ja riideid tuleb vahetada peale igat söögikorda.
Ühe asja peale on pisike esteet päris tige - ta ei suuda nimelt aru saada, miks käed söögi järel ebameeldivalt määrdunud on.

Neljapäev, 6. september 2012

Loksub paika

Mosaiigikillud vist asetuvad tõesti paari nädalaga oma kohtadele tagasi. Aitäh, Gea!

Midi litsus end juba eile minu juurde voodile ning pani oma nina vastu tita nina. Täna tuli nutva tite juurde lutiga. Aga eile õhtul üritas teda tagumikust näpistada...
Midi on hämmastava kiirusega sõnu omandanud. Kuigi suur osa jutust käib veel pudikeeles, eristuvad täiesti selged laused. Sellised, millest saavad aru ka teised peale minu. Midi suur armastus on raamatud. Neid võib ta tõesti tundide kaupa vaadata, uurida ja järjest enam ka ettelugemist kuulata. Raamatud traktoritest - muu tehnika teda ei paelu.

Mini on enam-vähem rahulik kui talle enne iga söögikorda gaasirohtu pakkuda. Ja siis veel Enteroli ja Protexin Restoret. Täna läheme varbaotsaverd andma ja eks kurdan siis ka kõhuhädasid. Rähmas silm on korras ja põsed paksud. Loodame, et saab tite kaalu-pikkuse hindamises ka positiivse tulemuse.

Notsu saabus eile koolist ja teatas, et uus aine, inglise keel, on megalihtne :) No näis, kuidas keelepaabel ehk kolme võõrkeele omandamine lisaks emakeelele toimima hakkab. Esimene "viis" sai teenitud muusikatunnist. Seda küll esinemise eest kooli aktusel, ent motiveerib seegi.

Ma ei suuda aru saada, kuidas ma igal aastal septembri alguses tõbiseks suudan jääda. On see õhuvahetus? Suvest sügisesse? Alustas Notsu, kes nakatas Midi ja suutis ka Mini turtsuma ajada. Täna hommikul ärkasin mina kurguvaluga. Oh nukker sügis :S

Esmaspäev, 3. september 2012

Nädal 1

Tänasest naasesid abistajad oma tavalise rutiini juurde. Värske vanaema ja noor isa siirdusid tööle, vanem õde kooli.

Ei jäägi üle muud kui kohaneda. Lugesin kokku - meil on majas nüüd kolm ühenäolist Morska - Mini, Midi ja Maksi :)
Mini ja Midi on sarnased vaid väliselt. Kaks aastat tagasi nägin kurja vaeva, et last toitmiseks sõna otseses mõttes üles raputada. Mudisin kõrvu ja sügasin jalataldu ja ränga vaeva järel pilutas ta vaevu silmi. Päikesepoiss:)
Mini on alati näljane ja lisaks vaevavad teda (juba) gaasid. Minu menüüst on eemaldatud piimatooted ja soetatud titele pudel kangemat Espumisani. Natuke leevendab.

Tegime suure õe saatel retke Nõmme keskusse. Jalutuskäik kujunes hoopis hullumaja killavooriks.  Nii ratastelt kui korvilt hiigelsuur Emmaljunga Big Star Supreme ei vedanud alt.  Kerge on teda 19 kilose tühimassi juures lükata tõesti - rataste diameeter on ikkagi 37 cm. Aga järellohisev seisulaud Midi jaoks koliseb nagu katkine varuosa. Võib-olla oleme valesti kinnitanud.
Keskuseni jõudsime valutult - Midi üritas paaril korral seisulauale istuda, ent taipas peagi olukorra lootusetust.
Poes aga... lasi Midi uksest sisse saades seisulaualt lahti ning käitus puuviljaosakonnas nii nagu ikka kaheaastane, kes uute lelude hulka satub. Ja lõpetuseks viskas möirates selili maha...  Kehv lugu igatahes, sest "teise lapse istet" sellele Emmaljungale väidetavalt kinnitada ei saa.

Söögikraami saime ostetud, lilled õpetajatele samuti. Suurte perede vaesusrisk jääb meist ilmselt siiski kaugele, sest sellise kambaga ma rohkem poodi ei lähe.

PS. Hommiku pistis Midi veerandtunnise üksioleku ajal nahka pudelitäie Espumisani. Ärkasin magusa matsutamise peale. Midi luttis banaanimaitselist "magustoitu" ja naeratas õnnelikult...

Täna saab Mini nädalaseks. Elu nagu hullumajas.