Pühapäev, 31. mai 2009

väkkväkkväkk

Iga kord kui ma avan lõputöö, tuleb okse maitse suhu. Päriselt. Ma olen vist allergiline:)

Kirjutasin kaitsekõne, printisin suure fondiga välja (midagi oli telereporteritöö kursusest ikka kasu ka). Printisin retsensiooni ja slaidid ka. Võtsin miski aluse, noh et minu ja nende vahel oleks midagi.

Ma ei tea, kas meil kaitstakse ees või kohapeal. (Eelkaitsmisel koguni istusime.) Olen juba visualiseerinud, kuidas ma 135-s ümber kukun, kuidas tähed silme ees keerlevad, kuidas sõnagi suust ei tule ja muudki.

Lohun, et seda on teinud tuhanded enne mind ja teevad edaspidigi. Aga seda ma ei usu, et kaitsmine on vaid formaalsus.

Neljapäev, 28. mai 2009

ämbris

Arvutil on hing!!!

Sulgesin ta eile õhtul ja jätsin tööle, nagu esmasbast alates tavaks.
Täna hommikul näitas tegelane vaid sinist ekraani. Mode, safe mode, misiganes mode, sinine ja hoiatuskirjaga. Tööandja itimehe tuvastus - kõvaketas lõpetas tegevuse.
Oletame, et fotod alates aastast 2005 ja mahus 6GB saab välja kitkuda.
Lõputöö printisin välja, hädapärast saan failihaldurist endale koopia vedada. Slaidid võtan meilboksist.

Tsiteerides klassikuid: Ah, oligi juba vana:)

Kolmapäev, 27. mai 2009

kõik koolitööd valma

Eriliselt kerge on olla.

Tegin kaitsmisslaidid valmis ja kõige kiuslikum õppejõud kandis mulle hindeks "C" sisse.

Mul on jäänud vaid see esmaspäevane "viisteist minutit häbi", nagu keegi anonüümik kommenteeris.

Aga palun ärge kutsuge mind erinevatesse toredatesse kohtadesse. Ma pean taastuma. Kuid kestnud närvipinge ei ole kehast lahkunud jälgedeta ja algatuseks kavatsen ma magada. Seejärel loen läbi paar mõnusat raamatut kodusest raamatukogust ja luban endale poest mõne hea sopaka.

Ja siis kui ma olen veel mõned päevad maganud, siis saab minust inimene. Aijaa. vahepeal pean ma ju oma tööd kaitsma ka...
Noh ja siis ongi juba peatselt tulemas jaanipäev ja suvi. Kaugel sügiski enam:D

Teisipäev, 26. mai 2009

esiletõstetud üliõpilane

Seda on kohe eriti tore lugeda:
**********************************************************************************

Tublimad tudengid 2008/2009

Tunnustasid: Halliki Harro-Loit, Veronika Kalmus, Margit Keller, Roosmarii Kurvits, Ragne Kõuts, Maarja Lõhmus, Anu Pallas, Mart Raudsaar, Kadri Ugur, Aune Unt, Peeter Vihalemm

Vähemalt ühe aine puhul on tunnustavalt esile tõstetud:
BAK:
Maarja Aeltermann, Ave Aun, Piret Eero, Kristjan Gold, Heiko Gross, Ann Hiiemaa, Kadri Kasterpalu, Greete Kempel, Helen Kaur, Martin Kõiva, Piret Lakson, Juhan Lang, Liisu Lass, Peeter Liik, Ave Lutter, Elo Mardi, Marta Maamets, Katrin Makko, Maarit Merilaine, Martin Miido, Kaisa Mitt, Kaidi Mutli, Grete Mäsak, Gerly Nugis, Helen Objartel, Mare Oder, Kadi Parts, Kerly Peitel, Signe Pikk, Kadri Põlendik, Ott Raidla, Juhan Rootsma, Pille Rõivas, Ave Schmidt, Irina Smuglina, Pärt Talimaa, Ingrid Tamman, Virge Tamme, Teele Tammeorg, Eelika Tootsi, Sandra Uuli, Ilona Vaagen, Laura Vetik, Kertu Vuks

MAG:
Ly Aunapu, Kristiina Kruuse, Peeter Kruusvall, Hedli Mangus, Margot Ots, Maarja Pajula, Mari-Liisa Parder, Helen Rits, Kreet Stubender, Triin Tammert, Marke Teppor, Rauno Veri
DOK:
Ülar Loolaid

Kahe aine puhul on äramärkimist leidnud:
BAK:
Martin Eek, Siim Jõgis, Norbert Kaareste, Egle Oja, Mirko Ojakivi, Mehis Tuisk, Madis Vaikmaa, Karin Volmer
MAG:
Ande Etti, Sirje Niitepõld, Triin Visnapuu, Tarmo Õuemaa

Kolme aine puhul on esile tõstetud:
Kadri Inselberg, Egle Oolo, Oliver Kund ja Marju Himma

Neli korda on õppejõudude poolt esile tõstetud:
Mart Zirnask

***********************************************************************
Punastan piinlikkusest. Minu jaoks on see esimene kord sellist tiitlit saada.
Näen siin veel tuttavaid nimesid. Palju õnne!


Originaal Instituudi kodukal:

ralli finishisse jõudmas

Õigekiri kontrollitud.
Originaal raamatukogu laual.
Retsensendiga kokku lepitud.
Juhendajaeksemplar 1 juhendaja postkastis.
Juhendajaeksemplar 2 - juhendajale üle antud.
Ülikooli raamatukogust laenatud materjal tagastatud.
Peatoimetajalt laenatud raamatuhunnik tagastatud.
Tänueksemplar peatoimetajale - üle antud.
Nõmme raamatukogu on täna suletud, ajakirja tagastan homme.
Slaidid ettekujutuse saamiseks on postkastis.
Kõlbmatuks tunnistatud kodutöö sellesamuse perekonnanimega õppejõule uuesti saadetud.

***
Notsule kool leitud.
Koolivormi näidised proovitud.
Lugemishuvi tekitamine täies hoos.

***
Tavapärane elurütm naaseb. Ettevalmistused kaitsmiseks lõpukorral. Nädalajagu jaksanud naasta ka spordi juurde - tuvastatud on suurepärane saiavorm. Seatud eesmärk - lõpetamiseks 18.06 saada alla 3 kg. (1 kg nädalas värskelttekkinud pekki treeningu ja toitumisega maha kaapida ei ole hullumeelne unistus.) Järgmised 4 kilo pekki peaks loovutama eesmärgi kohaselt suve lõpuks.
Ja veel. Harjumuste muutmiseks jätan edaspidi läpaka tööle - õhtul kodus võiks hoopis juturaamatuid lugeda.

Pühapäev, 24. mai 2009

paha siga, mitu viga

Ja nüüd algab lugupeetav nutt ja hala. Mul on teha vaid õigekirjaparandused aga ma ei suuda ega jaksa. Iga kord kui vastiku lõputöö faili avan, suudan keskenduda umbes-täpselt pooleteiseks leheküljeks. Siis hakkavad tähed keerlema ja süda läheb pahaks ja igasugu ebameeldivad mõtted tekivad. Ma küll teen keskendumisharjutusi, aga need ei aita siinkohal:S
Lisaks olen ma seda tööd lugenud kümneid kordi (kui mitte juba sada täis pole). Ma ei näe enam enese kirjavigu!

Ja homseks pean üles laadima, nii et aega venitada ka ei ole...
Väljas paistab päike. Unistustes elab... kompostihunnik, mille sisu peenrasse kaevan. Seejärel istutan peenrasse ettekasvatatud suvikõrvitsa taimekesed, millest pooled juba õitsemas.

/Proovisin päikse käes päevitustoolis ka töötada, tegi asja veel hullemaks./

Palun, miks mina pean seda vastikut ülikooli just sel aastal lõpetama?

Edit kell 17,28.
Põrgusse. Tõstsin failihaldurisse ära. Retsensent saab meiliga. Ma aiman, et minule kohaselt ei saa töö ju päris korras olla, aga ühtegi jama enam üles ei leidnud.

Reede, 22. mai 2009

see vaba, vaba päev

Tänane kuulus rubriiki "vaba päev". Lõpetasin 18h maratonparandamise ööl vastu tänast.
Ma ei saanud öösel und - mõtted keerlesid ja hommikul ärkasin miskite segaste mõtete peale, et olen jätnud midagi olulist kirjutamata ja pean arvuti avama. Väga vastik ärevus.

Tegin töö-tööd, käisime Notsule koolivormi proovimas (3005 krooni tuli lõplik summa kahe seeliku, kahe pluusi, ühe püksipaari, kahe krae, ühe kampsuni ja salli eest. Lisaks 300 krooni topeltõpikute ja lugemiku ning 250 krooni mütsi eest). Kaalun enne tellimuse tegemist, kas läbi ajada ehk kahe seelikuga (üks pikem, teine lühike). Sel juhul peaks muidugi 1 klassi last Tõnismäelt koju Nõmmele 100% vedama. Äkki neid tulebki vedada? (Meie ajal käidi ka ise, aga äkki praegu on prestiiži küsimus kui autoga järele tullakse...)

Õhtul majandasin aias, istutasin ülekasvanud taimi. Mul ei õnnestu aiandus, ausalt. Ainus meie aia ilu on meeletu punaste tulpide meri ja need kaks nädalat saavad peatselt läbi. Pr Betti 3xl käpad on isegi muru ära trampinud...
Notsul võõrustas lasteaiasõbrannat.
Kolasime Nõmme turul - liiga ilus, et olla tõsi. Kuskilt mälusopist meenub mulle südasuvine keskturg, kus naeratav vanainimene mulle niidiga kimpu seotud oranzid lõigatud sabadega porgandid ulatas. Ümbritsev lõhnas. Sama eriline hõng valitseb ka renoveeritud Nõmme turul. Tähtsamatest ostudest võtsime imehea talupiima - ilma lehma lõhnata. (Lehma lõhn on miski eriliselt eemaletõukav maitse osa. Just maitse. On see tingitud valest jahutamisest, aga olen sellist vastikut ollust turult saanud ja eelistan seepärast poepiima. Lehma meie 600m2 krunt ju ei võimalda)
Ja siis soolaforelli viilud, sellised hõrgud, mitte kuivanud nagu gigamarketites. Meie lemmikjuurviljamüüja on samuti tagasi! Päris kindlasti hakkame jälle nädalavahetustel turukundedeks.

Neljapäev, 21. mai 2009

lõputöö lõpusirgel

Ja ma muudkui kirjutan ja kirjutan.
Eile pidasime maha maratonkõne 2h juhendajaga nr2, kellest juhendaja nr1 Ameerika-reisi tõttu on saanud minu peamine juhendaja.
Lubas tulla kaitsmisele, pidas oluliseks juhendaja viibimist ka eelkaitsmisel. Seega meie väärtused ühtisid.

Kolm lehekülge parandusi - pisiparandustesi on palju. Noh, et intervjueeritavat nimetada ees- ja perekonnanime järgi vaid esimesel korral, edaspidi kasutada vaid perekonnanime. Või jälgida, et uuritavaid esikaasi nimetan ikka igal pool "parima ja halvima jaemüügitulemusega esikaanteks", kohati on need mugandunud "parimateks ja halvimateks esikaanteks".

Põhimõtteliselt kirjutame juurde paari kohta, et käesoleva töö eesmärgiks on (mida uurida?) ja et provva "ma ei saa midagi aru" jaoks oleks kõik selge, kirjutame ka juurde, et käesoleva töö eesmärgiks ei ole (ja sinna alla läheb kõik, mida provva on paari päeva jooksul üritanud sundida mind lisama uudisväärtuse kategooriaid võrreldes neid meie kategooriatega jms jura, mis kokku annaks juba teise töö mahu)

Juhendaja arvas, et selguse huvides tuleks luua nö tulemusi üldistav alapeatükk, kust me saame pika analüüsi tulemusena teada, milliseid komponente peaks sisaldama hea Õhtulehele esikaas. Ja siin tuleb mängu just Eesti kontekst - meie auditoorium, meie leht.

Üks praktilise sisuga töö sai. "Ja väga unikaalsest materjalist," lisas juhendaja.

Tänane päev parandustele. Ja exceli tabelist ei oska ma "torte" ja "poste" teha. Appiiiii. (Oletagem, et kõvasti pusides saaks ma need kaks graafikut tehtud?)

Teisipäev, 19. mai 2009

tohtri poolt üle vaadatud

Hommik Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Tümpanogramm peaks kuulmise mõõtetulemuste põhjal joonistama reipa "A". Notsu tulemus on ühes kõrvas nukker väikse kõrgendusega sirge ning teise kõrva "A" meenutab pigem Väikese Printsi raamatu joonist. Negatiivne rõhk mõlemas kõrvas.

Inimkõnet Notsu kuuleb ja helide kuuldavus audiogrammi tulemusena on normi piires. Küll normi suhteliselt madalaimal piiril.

Dr Miller, see Imede Ime Arst vaatas, kuulas ja uuris. Kokkuvõtlikult näitas Notsu sisekõrvas paiknevat lima, mille tekitanud nohu ja köha. Eelpoolnimetatuid aga võimatu tabada, kuna senitundmatu allergia paistetab üles teed, kustkaudu sekreedid välja saaksid voolata.

Siirdusime taas ülikangele ravile, et kogunenud eritis kõrvast välja saada. Sel juhul pääseme shuntide opist kuu aja pärast.
Ravisse kuuluvad:
antibiootikum Cefzal
Aerius (allergiarohi)
Nasoneks (allergiarohi nina kaudu)
Sudafed - nohusiirup allergialisandiga
rögalahtisti vabal valikul
Ja igal õhtul ja hommikul tuleb nina puhastada meresoolaleotisega

Minu hirm, et Notsu mitme võõrkeelega koolis oma kuulmispuude tõttu hakkama ei saa, olevat õnneks alusetu.

***
Tõime topeltõpikud ära ja maksime vormimütsi tasu. Sirvisin lugemikku - päris pikad tekstid. Natuke hirmutav. Aga õppimiskallakuga koolid ongi hirmutavad - Reaalkooli tulihingeline juht, Hain Hiieaas, rõhutas samuti, et kes ei taha ega viitsi, võib teise kooli kolida. Ja sellest sõnavõtust on möödas varsti kakskümmend aastat.

Esmaspäev, 18. mai 2009

peatage maakera!

Perearsti tervisekontroll kooliminejale ei võta eriti kaua aega. Mahakirjutus silmaarsti kaardilt, mahakirjutus hambaarsti lehekeselt, vererõhu kontroll ja paar küsimust veel. Valma. Küll aga tuvastas perearsti karbikesekujuline aparaadike, et Notsu parem, (see haigem) kõrv ei kuule kõrgeid helisid... Kõrvas aga põletikulaadset ei leidunud.
Me alustame jälle algusest - imearst dr Miller PERHist vaatab Väikese Notsu kõrvad homme üle ning õde teeb ka audiogrammi. Njah.

Eelmisel nädalal sai kool välja valitud ja dokumendidki sisse viidud. Tänane hommik algas kell 9,01 Lauri Leesi telefonikõnega - Notsu jaoks vabanes koht Prantsuse Lütseumis.
Õhtuks kogunes perekonnanõukogu-laadne.

* Notsul endal on väga sügavalt ükskõik (Ära mind ainult sinna koleda mööbliga kooli pane)
* Mina emana olen täiesti otsustusvõimetu. Mul on täis kirjutatud kolm A4 formaadis paberit. Ma suudan edukalt argumenteerida, miks panna laps 21. Kooli ja miks valida Prantsuse Lütseum (kumba parajasti vaja on...)
* Notsu isa arvas, et lütseum asub kodule lähemal ja sinna jõudmiseks ei pea laps jalgsi läbima kaks korda päevas Viru keskust/Tammsaare parki. Ohtlikud taskuvaraste poolest, linna säravatest tuledest rääkimata. Mõistlik. Aga ei sõnagi sellest, kas ta aitab matemaatikat õppida. (vaevalt)
* Käesolev vaatas minu poolt paljukiidetud koolivormi ning ütles, et see on üks hästiistuv rõivas. Prantsuse keele õppimisest keeldus kategooriliselt, aga lubas toetada Notsukese kojutoomist keskpäevasel ajal. (tänud, asjalik arvamus)
* Määravaks sai vist vanaema sõna. Vanaema leidis, et kodulähedasse kooli saab Notsuke alati minna ning oli temagi nõus vajadusel nii vastu minema kui ka õppimisel abistama.

Uuritud arvamusi on igasuguseid. Ühed leiavad, et see kool on liiga range, teised ütlevad, et pole oma lapsega eales koos õppinud...
Ma olen endiselt isikliku arvamuseta - tahan ühelt poolt, et laps omandaks hea hariduse, teisalt eelistan väikseid klasse ja piirkondlikke kaaslasi. Nõmme koolid on sel aastal kahjuks totaalselt ülerahvastatud:(

Mu enese koolitöö ei edene. Lugesin läbi Halliki Harro soovitet peatüki - ei oska sealt midagi oma lõputöösse lisada... Kirjutadagi ehk nii, et lugesin käesoleva töö jooksul ka seda, aga mulle ei jätnud see tekst kahjuks mingit muljet. irw Tähtaeg 25.05. (Homsest õppepuhkusel)

Mõtted on hajevil. Hambakroon hakkas suus loksuma ja pangaarvel laiutab kolme viimase kuu jooksul valesti makstud töötasude tõttu 40 000 suurune tühjus.
Potensiaalne üürnik avastas just Ameerika. Kahetoaline korter suurusega 60m2 olevat hiigelsuur... No äge.

Ma tahaks maakeralt maha astuda. Pöörleb teine liiga kiiresti:(

Reede, 15. mai 2009

maasika margarita

Soetasin pudeli Cointreau´d. Krediitkaardiga:)) Sest deebetkaart oli koju ununenud...
Võtsin külmukast viimased eelmise suve maasikad, miksisin kupatuse kokku tequila, jääkuubikute ja sidrunimahlaga (laimi ei leidunud).

Naudin maasika Margaritat. Hinnalisest kokteiliklaasist, mille allahindluse ajal stockmanni eksklusiivsete lauanõude osakonnast laenasin. Elu on ikka ilus küll.

PS. Vaikus on üks hinnatumaid asju. Notsu magab - otse parima sõbranna kaheksandalt sünnipäevalt. Algatuseks keris end suisa vannitoa vaibale rõngasse.

Teisipäev, 12. mai 2009

aeg maha!

Mõtteid ei ole. On vaid planeeritud tegevused.
* Notsuga pildistama. (Õpilaspilet)
* Notsuga kooli dokumente sisse viima. Enne teeme tiiru koolimajas - et me mõlemad lapsega oma otsusele ikka kindlaks jääks.
* ülejäänud kolmele koolile teatada loobumisotsusest (üks helistas ise täna - kirjalikult kinnitada)
* Töö-tööasjad korda teha. Pooleldi tööl käies kipub asi mõnikord käest libisema
* Jeebule kindlustus. Lubasin selle jaanipäevase Seiklejate klubi Norra-matka üheks transpordivahendiks. Peab enne veidi sõitma.
* Opelile andur tellida. Üks tuhat kakssada krooni maksab see ruutsentimeetri suurune jubin. Ja kohale tuuakse kaks nädalat minimaalselt!
*Notsuga hambaarstile
* Notsuga perearstile tervisekaardi saamiseks.
* Notsu parima sõbranna sünnipäev tema kodus ja matkarajal
* Eurovisiooni väärikas vaatamine

Kooliasjadega ma sel nädalal ei tegele. Ei jaksa. Pean pisut mõtlema, kuidas pr Tabloidivihkaja ideedele vääriline vastulöök virutada.

Esmaspäev, 11. mai 2009

eelkaitstud (vist)

Kõige raskem oli hommikul enne kuut ärgata. Kell 7 bussijaamast startiv täistunni ekspress äärest ääreni sõitjaid täis - õnneks tabasin ma pileti pühaba õhtul ära osta.

Kaks ja pool tundi magasin oma magamata unesid. Hommikusöök Werneris ei suutnud mind äratada. Unisena oli hea kaitsta - ei mingit närveldamist.

Tutvustasin oma tööd sisukorra põhjal. Loeti ette eelretsensioon. Seejärel sai sõna komisjon. Oli konstruktiivseid ettepanekuid, mis väärivad järgimist. Oli märkusi eksimuste kohta. Lõpetuseks võttis sõna pr Tabloidivihkaja. Selgus, et minu töö tuleks ümber kirjutada, kuna peamise peatüki struktuur on väär ning "mida enam loen, seda segasemaks see asi muutub". (Jumal küll, ära rohkem loe, mõtlesin ma) Esimesel hetkel lõi väga roopast välja - aastatagune praktika hinne läks ka tema nahka. Just seesama - tabloid vääri üliõpilast...
Jõudsime juhendajaga konsensusele, mida soovitas ka Murueit, igavene üliõpilane. Kirjutada juurde ning seejärel põhjendada, miks seda materjali kasutada ei saa.
Juhendaja tegi vandeseltslaslikult silma ja teine õppejõiuid soovitas võtta seda kui showd - igaüks tahab esineda.

Jupike tööd juuni alguseni.

Pühapäev, 10. mai 2009

nädal vahetub

Otse Tartust maandusin ema sünnipäevale. Kummastav. Ma mäletan sama selgelt kuis olnuks see eile, tema 40 juubelit ja nüüd siis 65...
Miljon külalist väikses toas, toidud köögis. Ja ma olin nii väsinud et mingil hetkel jäin lihtsalt ema voodisse Notsu kõrvale magama. Öösel veeresime koju ära.
Pühapäev: emadepäev, Luige laat, unarusse jäänud aiatööd, lilled surnuaiale... Ja õhtu ongi käes. Kell 7 viib buss mu eelkaitsmisele.
Enne pean koostama telereporteri töö vastavalt kavale. (Vaadata video, valida kaadrid, koostada tekst ja olla veendunud et see kupatus ei kesta minutist enam.)
Ja siis jääb Tartus käia veel ühel korral - päriskaitsmisel. Ning siis on juba aktus.

Laupäev, 9. mai 2009

tagasi maa peal

Nädala lõpetuseks ei tohi tekkida "olen-olnud-tubli" muljet. Selle eest hoolitses õppejõud, kellele 10. märtsil esimese kahest kodutööst edastasin. Tubli ja kohusetundliku mehena on ta 8. mai hilisõhtul, peale kella 22 edastanud lakoonilise meili, teatades minu kodutöö kõlbmatusest.

Mis seal´s ikka. Teeme ümber. Olin sama õppejõuga hädas ka eelmisel aastal. Instituudikaaslased teavad, kellest jutt. Eks igal oinal ole oma mihklipäev, temanimelist päeva kahjuks rahvakalendendris ei leidu. A ehk mõtleb saatus talle ikka mingi vimka välja.

Tegin kodutöö poole tunniga ümber (see kiire töötamise oskus on üks suurepärasemaid, kui ma ükskord uuele tööle kandideerima hakkan, toon selle kindlasti oma parima omadusena välja). Hommikul Tartus sain teada, et minu ponnistus kandis vilja - sain 10 punkti 15-st võimalikust. (Õppejõu sõnu kasutades - maksimumile teeb jumal taevas, punkt vähemale ehk õppejõud ise).
Suurema irisemiseta (loe: vahepeal tekkis küll tunne, et ei kõlba kuskile) sai tehtud ka esimene praktiline töö. Kolm veel kuulata.

ÖÄK. Aga elame veel.

Neljapäev, 7. mai 2009

nädal rattas

Jah, see on karm nädal. Üks kiiremaid sellel kevadel.

* bakatöö printida ja köita eelkaitsmiseks (ma eelkaitsen esmaspäeva hommikul kõige esimesena, kell 10) / edit kell 23,42 - prinditud ja köidetud
* retsensioon saada ja lugeda (pidi potsatama eile postkasti, aga ikka veel ei ole) / edit kell 23,42 - kohal, osad parandused sisse viidud, osadele arutlusosa välja mõeldud
* raadioreportaazi lindid (4) kuulata /edit kell 23,42 - kuulatud
* raadioreportaazi lindid (4) monteerida / edit kell 23,42 - monteeritud
* telereportaazi lint (Jess, ainult üks, aga see 4h) vaadata / edit kell 23,42 - pooleli
* koostada telereportaazi tekstid / edit kell 23,42 - böö. ideedki ei ole
* otsustada Notsu kool (peale eilset ühe võimaliku valiku koosolekut sai teema enamgi kui selgeks) / edit kell 23,42 -otsustatud
* ema juubelisünnipäev / edit kell 23,42 - kingiideepoegagi pole, nuuks
* samal päeval reporteritöö raadioosa õppepäev / edit kell 23,42 - no sealt ei tohi viilida
*Ja slaidid, eelkaitsmise slaidid. Ma lihtsalt unustasin nad päeval listi lisada:S Alustamata muidugi.

Ja esmaspäeval algab kõik otsast - peale eelkaitsmist telereportaaži montaaž...

Ja keegi ei luba mul nendel põhjustel vähem töö-tööd teha ning lapsevanemaks olemine ei õnnestu ka vähemas osas. / edit kell 23,42 - kaks last suutsid kahetoalise kenasti segi pöörata. Samal ajal olid vanemad ennastunustavalt süvenenud monteerimisse.
Nii ei jäägi mul muud üle kui näpistada aega uneaja arvelt. See tuleb mul aga nii hästi välja, et möödunud öösel vähkresin ilma igasuguse põhjuseta kella kolmeni öösel. edit kell 23,42 - ma olen unetu ka täna. (Närvid veavad täiega alt) Hommikul... siis oli pea võimatu ärgata:S (Võin kihla vedada, et homme kordub sama)

Pühapäev, 3. mai 2009

seal, kus vetevool äärt ei paista

Põltsamaalt Viljandi peale, sealt Kolga-Jaanile, kui bussipeatuse juures on plekktünn, pöörad vasakule ja kohe ongi talu, mille ääres me ootame. Niisuguse juhendi järgi leidsin ilmeksimatult kanuud üles ning Seiklejate klubi Pede-jõe kanuumatk jätkus.

Midagi nii metsikut kui Alam-Pedja looduskaitseala pole ma varem kanuuga läbinud. Soo ja vesi vaheldusid kolme päeva jooksul vaid vee ja sooga. Paar kalameest sekka kui teekonna ainsa autosilla alt läbi sõitsime. Esimese öö veetsime luhal, millel looduskaitseala algas. Ikka nii, et pool seltskonnast paiknes looduskaitse all ja pool mitte - nimelt ei leidunud kõikidele tekidele kuiva alust. Sellest hoolimata külmetasin öösel - sama magamiskotiga oli mul rämekülm juba Pamiiris. (Üks kangem alpinist seltskonnast avaldas selle kohta arvamust, et ainult blondiin võin Pamiiri minna mitte-sulekotiga)

Laupäeva edenedes muutus loodus üha metsikumaks. Kahel juhul oleksime peaaegu kanuud ümber takistruste vedama pidanud ning ühel juhul kanuult peaaegu vette kukkunud. Takistusest möödudes õnnestus kupatus raskema otsaga täpselt juurika otsas kinni jääda.

Loodus tärkas, kuid ei õitsenud veel. Imeline metsik loodus, toomingad, hiigelsuured pajud ning tammedki kummardumas üle vee. Ja minuke teadis varasemalt, et tammed soos justkui ei kasva... Mida edasi seda enam kadusid kaldad. (Kolmadal päeval puudusid need sootuks - silmaulatusse mahtus vaid vesi üleujutatud luhtade ning jõe ning lisajõgede näol)

Möödusid majad, millele pääseb ligi vaid veetee kaudu. Pääseb ja pääses. Ajafaktor siin ei loe. Uhke maakividest veski kolme korruse tühjad aknasilmad möldrit ootamas. Kõrval kaks sama kabedat abihoonet - maakivist ikka.
Sild, millest tee viis üle, et suubuda eikuhugi.
Sellel soode ja rabade vahelisel ääremaal lihtsalt ei leidu enam elanikke, neid, kes elumugavused iseenesesse vaatamise vastu vahetaks.
Looduse igikestvat radagi nägime - vees märkasime takerdunult korjuseid. Muljetavaldavaimaks osutus põder, ent metsseastki (kes eemalt kivi meenutas - ta olnuks ainus teekonnal kohatud kivi) piisas, et minusuguse linnaiinimene röökima saada.

Teise kanuupäeva õhtuks ühendasid veed Põltsamaa ja Pedja, muutudes Pede jõeks. Pilk gps-ile veenis - Pede, mis Pede. Öö möödus Londonis. Just niisugust nime kannab RMK metsaonn, millele samuti ligipääs vaid veeteid pidi. Onnike osutus raske ligipääsetavuse tõttu ülipuhtaks öömajaks, mille territoorimil nii ökokemps koos kasutusjuhendiga kui ka korralik pann, kuivadest puudest rääkimata.

Kolmanda ehk tänase sõidupäeva kilometraaz ei küündinud üle kümne. Paigas, kus Pede kohtub Emajõega seisis pildistamistväärt silt: Võrtsjärv 7, Peipsi 93, Pedja 6. Nagu päris maanteel. (muidugi ei olnud mul fotokat - mul ei ole kanuumatkal eales seda kaasas)
Seega paarikilomeetrisele Pede jõe trassile lisandus seitse Emajõel vastuvoolu sõutud kilomeetrit. Tuul ning vool räsisid võrdselt. Kaatrimehed halastasid ning kahandasid kanuudest möödudes kiirust.
Ühe suurema kurvi lõikasime üle heinamaa. Paadis püsti seises rammisime aere mätaste taha, kõrvalesattunud seltskond kaheksaste kanuudega otsustas üle heinamaa kanuud kanda. Ja midagi armsamat kui uus sild Viljandi-Tartu maanteel Võrtsu ääres ei ole ma juba ammu näinud. (ühe vahva vanapaari suvekodu jääb kohe uue silla kõrvale. Saunast väljub vette liumäge plekktoru. Superlahe vaatepilt)
Lösusime naisteseltskonnaga Võrtsu kaldal tunnikese, kuniks mehed autode järel käisid. Nii väsinult tundsin end, et paadi puhastamise mõttelegi ei tulnud.

Üle Viljandi-Türi-Rapla koju. Üle kõige meeldivad mulle täna põllud ja murulapid, traktorid, inimesed ning isegi autod. Tsivilisatsioon ühesõnaga.
Linnainimesena tahaks peale karuperses puhkamas käimist lamamistooliga näiteks Taksopargi risti "värsket õhku hingama minna".