Esmaspäev, 30. juuli 2012

Sõnademäng jäätisega

Poest saabunud Notsul oli pihus suur jäätisetuutu, millest ta mulle koheselt ampsu pakkus.

Küsisin, mis maitsega tegemist.

"Banaanikoore jäätis".

Azo. Võttis veidi aega saamaks aru, et tegemist oli siiski banaani-koorejäätisega.

:)

Kolmapäev, 18. juuli 2012

Piusa. Pool sajandit hiljem.

Paduvihmaga on lõputult koduseid tegevusi raske leida. Nii pakkusin välja pooletunnise autosõidu kaugusel asuvate Piusa koobaste külastuse. Ema olla värske keskkoolilopetajana seal käinud. Umbes-täpselt viiskymmend aastat tagasi. Meie
Notsuga olime seal vast kolme suve eest, siis kui koopad peale vahepealset kinniolekut taas avati.


Ma pole just eriline turistilõksude friik, ent harilikult on piletimüüjad ja giiditädid kannatlikud selgitusi jagama. Stiilis, et ostate siit pileti ja siis pöörate sinna, tänna ja seejärel leiate veel midagi kuskilt nurga tagant. Voib-olla oli potisinine esmaspäev järgnemas kliendirohkele nädalavahetusele. Igatahes saime me täpselt teada perepileti maksumuse, kuid mitte teadmist, mida selle eest pakutakse. kuskil näidatavat filmi... Ja koobastesse pääseb vaid giidi saatel. Kiirustasin ema ja Notsut takka - ühel ammusel külastusel Poolamaal Vielycka soolakaevandusse tehti giidi saatel ekskursioone vaid iga kolme tunni järel ning pileti lunastanutel oli valida kannatliku ootamise või lahkumise vahel.
Niisiis kalpsasime me giiditädi järel minema ning veetsime muuseumikoopaks nimetatus täpselt üheksa minutit. Sõnastusele stiilis, et mõned on veel koopas, ootame nemad ka ära, ei anna teistsugust mõtet tekkida. Loeti sõnad peale, näidati käega suund liivakaevanduse poole ja läinud giiditädi oligi. Mulle kui vankriomanikule anti teada, et kuskilt ümber maja nurga minevat ka tee. Omaaegseid õhitud koopaosasid ühendas trepp. Jälle mõtlesin ma invaliidile, õigemini sellele, kas KIK ei andnud kaldteede süsteemi rajamiseks raha või seda ei küsitudki. Tõsi, muuseumikoopas oli kaldtee olemas, üleni liiva sisse mattunud. Noh, kutile see suur liivakast meeldis ja ma ei teinud katsetki teda käruga trepist alla tarida.
Tagasi tulles Piusa liivakoobaste külastuskeskuse juurde, siis polnud seal 7,70 eest mitte kui midagi vaadata.
Näitasin emale sissepääsu muuseumiks ehitamata koobastesse, kahjuks n need veelgi halvemas seisukorras kui aastate eest ning varinguohu tõttu me sisse pugema ei hakanud.
Ema meenutas oma noorpõlve-retke Piusat lõputu liivaväljaga ning tundus, et külastuskeskus valmistas temalegi pettumuse.

Et Piusale olevat püsivalt alles jäänud neli elanikku, siis "külapoest" sildiga "Piusa pood" polnud mõtet muud oodatagi kui külmutatud pitsat ja Coca-cola kompanii jooke. Sööma läksime mõne kilomeetri kaugusele Obinitsa. Sealne Seto tareke üllatas kauni välimusega. Aga see oli ka kõik - prae nime all pakuti nelja keedukartulit läbimõõduga umbes kolm sentimeetrit tükist ning murdekeelest tõlgitud suitsulihakaste kujutas endast paari lihakuubikut valges kastmes, mis kartuleid isegi ei katnud. Päris ausalt ja liialdamata! Notsul vedas, sest kotlettide nime all pakuti talle nendesinaste kartulite juurde vähemalt kahte lihapalli! Aga Obinitsa külapoest soetatud jäätis maitses hea ja kokkuvõtteks sai veedetud tore suvepäev.

Parimaks osaks osutusid enne koobaste külastust suvalisest teeveerest korjatud metsmaasikad ja kukeseened. Juba päris mitmendat korda on õnneks läinud - kohalike jaoks võib rõõm korvitäie seente üle ülepaisutatud tunduda, aga mu korilasest suur laps kilkas õnnest kui samblast kukeseeni noppis. Ja metsmaasikate poole ei tahtnud meist keegi enam õhtuks vaadata. Emps serveeris õhtuks suurepärast kukeseenekastet ja Notsu toppis maasikad sügavkülma talve ootama.

Esmaspäev, 16. juuli 2012

Puhkusel vol x

Pool koolivaheaja-suvest on tänasega lõppenud. Oluliselt enam kui poole sellest ajast olen lõunaosariikides veetnud. Kõrini on Tallinnast - siin on kõik lähemal, rahulikum, sõbralikum. Ka pisut soojem.
Kõrvitsa ja suvikõrvitsate esimesed viljad on päris pirakaks kasvanud ning kasvuhoonetomatid viljuvad avamaal. Ma pole harjunud rammusa mullaga maaga - kodus ju ainult liiv.

Suvitame siin kogu puhkava perega - kass sealhulgas. Nagu Kutilegi mõjub meie pärslasele lõuna kuidagi kasulikult.
Kutt veedab päevad ilmast olenemata õues. Puudub õel naaber, kes esemeid lapsele kättesaadavatesse kohtadesse sätiks. Kuti söögiisu kasvab meeletult - hommikupudrust õhtusöögini nõustub ta igal toidukorral priske kausitäie nahka panema. (Ja argipäevalõunaid sööme me ehedas töölissööklas, kus suure ja maitsva prae hind kahest eurost kõrgemale ei küündi)

Miu aga kasutab vägagi korrektselt liivakasti - kodus kipub ta kinniste uste peale kurjustama ja siis... teadagi on pahandus majas juba minu poolt.

Ajasin meie saunaköksile samuti elu sisse - kütsin soojaks nii saunaruumi kui veepaagi. Oeh... kui leiaks kõige jaoks ehitusmehed. Hetkel oleks hädasti vaja kahte oskajat üldehitajat, ühte lammutustegelast ning pottseppa. Viimase puudumise tõttu ei saa ma pliiti alla tuld teha, aga ahjuga saan niiskuse välja vaid tubadest.
Üks ehitusmees meil on, aga tema on pigem iseenda käepikendus kui oma peaga mõtlev tegelane. Võõrsil toimetamise valu - ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi... Ja meie kohalike sõprade tuttavad ehitajad on end juba sügisekski hõivanud.

Depressiivne väikelinn - käesoleval nädalavahetusel folkisime ehk kolasime laadastunud linnas, nautisime üritusi ja eneselegi üllatuseks sattusime õhtuse promenaadimuusika asemel ehtsa Vennaskonna kontserdile. Kutt näitas rannaliival oma tantsuoskusi. Südalinna elu juurde kuulub ka õhtuste kontsertide kuulamine/kuulmine koduaiast lahkumata.

Laupäev, 7. juuli 2012

Lõunaosariikide juhtumisi

Võtsime maja voodri alumise osa meetrikõrguselt lahti. Kauni profiiliga vana voodrilaud on kahjuks pude ja tervelt seda kätte saada ei õnnestunud. Rohelisse hoovi tekkis päevaga prügihunnik, mis sisaldas muu hulgas ka naelu. Meie uus majasõber Respo haagis (3,5mx2m) mahutas hunniku täpselt.

Prügimäele oli kahju viia - ikkagi küttematerjal, kuigi naeltega ja värvine. Meesisendi sugulasest töömees ütles, et tema puukuur on talvekütet täis. Kohalik sotsosakond lahendas mure kiiresti - umbes tund hiljem helistas mulle mõnusalt jokkis meesterahvas, andis aadressi ja lubas maha tõsta.

Sellest, kuidas ma tolle kolmemeetrise ja autost oluliselt kõrgema kastiga tagurdada ei oska, pole mõtet rääkida. Lõppeks lükkas too jokkis mees käsitsi käru hoovi :D

Kortermaja osutus umbes sajandivanuseks piirdeaiata ehitiseks. Remonti polnud seal ilmselt kordagi tehtud. Lagunes kõik - isegi punasest välisseina tellismüüürist puudus suur osa nurgast. Maja oli lapitud kõige käepärasega. Kuidagiviisi ta ikka koos püsis - vildakas, erinevatest materjalidest lapiline ja värvitu laudisega.

Maja ees istuv vanaproua kõnetas mind kohalikus murdekeeles. Aastad on mind arendanud millestki siiski aru saama. Proua leidis, et ma ei peaks Tõnule seda lauda tooma. Tõnul olevat kolm kuuri küttematerjali täis ja nüüd siis veel juurde vaja. Lõbusalt jokkis Tõnu kurjustas murdekeeles vastu, et proua Asta ei tohiks sekkuda tema ellu. Murdekeelsest kõnelusest arenes murdekeelne sõnelus. Et "ull om ull", et Tõnul on lubatud prügikast tellimata (Asta viitas käega hoovinurgale, kus tõesti ootas pisuke hunnik ehk umbes kuupmeeter prügi äraviimist)
Tassisin laudu ja itsitasin - too hunnikuke oli pööraselt lagunenud maja juures vaid pisuke köömes.
Lauad lõppesid ja tüli samuti. Asta vinnas end püsti ja lonkas murdekeelselt porisedes lobudiku taha. Tõnu tänas mind jokkis inimese südamlikkusega, pakkudes end appi lammutustööle kas nüüd või hiljem, millal iganes.

Minu kõrv aga nautis murdekeelt. Kummalisel kombel räägivad seda siin kõik - alates väikelastest kuni vanuriteni. Ja mingil hetkel, kirjakeelselt alanud vestluse sees, lihtsalt minnakse ilma igasuguse põhjuseta murdele üle. Olen selliseid vestlusi kuulnud poes, rannas, külas.... Meesisend mõnikord kiusab mind, vuristades mõne eriti keerulise teksti ja jäädes küsivalt vastust ootama :)

Aga jah, murdekeelset tüli kuulsin esimest korda ning see oli hoolimata sisust vahva. Muide, paljude ettevõtete ustel ilutseb kleeps "tan või pruuki võro kiilt".