Esmaspäev, 29. detsember 2014

Pühad ja pühadevahe

Lund meil jagub ja iga päev sajab juurde! Hoovil asuv kruusahunnik on muutunud kelgumäeks. Lõppeks leidsime linnas ka tupiktänava, kus Meesisend juba lapsena kelgutamas käinud ning kus tänasedki lapsed lustivad.
Süüa jagub pühadega seoses samuti - ikka soolast ja magusat ja siis uuesti vesise südamega soolast ja peale jälle suutäis magusat.
Liikumise võtsin ka ette - valisin iga-ilmaga kõnniringi ning olen plaanist ka kinni pidanud.
Häid inimesi on palju - lükkasin enda ja naabrite lund, nii sajakonna meetri pikkuse ja viie meetri laiusel alal, kui naabrimees oma suure käsisahaga saabus ja mind välja puksima asus. No oli tükk tegemist seletada, et mulle üli-jube-väga meeldib lund pisikese labidaga lükata - saab palju vajalikke samme teha!
Nii palju kui põhade ajal pole ma juba ammu maganud. Piinlik tunnistada, et olen "hommikul" ärganud ka kella ühe paiku päeval...

* Jõulukuusk on meil vähemalt neli meetrit kõrge - järelkärus pikkusega kolm koma kuus meetrit olnud ülemine ots rullis. Mini ja Midi olid kuuse järel eminnes väga elevil. Meesisend koos oma parima sõbraga tegid mineku lastele põnevaks ka.

* Päkapikud jätsid kuuse alla hiigelsuure kingikoorma. Minil ja Midil oli kingihunnikus orienteerumisega tükk tegemist. Vaesed väikelapsed ei saanud aru, kas tasub haarata järgmine pakk või tegeleda eelmisega :( Järgmisel aastal saavad nad kumbki ÜHE paki, mitte ühe paki igalt täiskasvanud pereliikmelt ja suurimalt õelt veel lisaks isiklikule pakile ka kahe peale lisapaki

* Sõitsime Otepääle. Päris mitte vabatahtlikult - Notsu seekordne laager toimub Kurgjärve asemel seal. (Laagrit planeerides polnud Haanjas lund, kuid Otepääl sadas juba kunstlund) Mini ja Midi laiasid tuubirajal, jalutasime veidi kesklinnas ja uhasime tagasi, sest...

*kodus ootasid meid ootamatud külalised Tallinnast. Armsad inimesed olid võtnud ette pika ja etteteatamata tee. Lõunastasime kodus olnud söögi, jõime veidi veini ja tagasi nad sõitsidki. Vahva vaheldus!

*Linnud on siin aplad! Enamjaolt tihased, kuid sekka ka paar leevikest ja pika nokaga varblasesuurust hallikat lindu. Üks kuni kaks söögimajatäite päevalilleseemneid päevas. Võrdluseks - Tallinna linnud söövad sama koguse nädalaga. (Ma ei muretse kui tagasi Põhja kolime - lindude söögimajasid jagub siin pea igasse aeda. Täna näiteks unustasin maja õigel ajal täita ja leidsin "tirtsuparve" kõrvalaiast nokkimast)
Linnud pakuvad rõõmu ka ühele paksule kassile, kes läbirändurina huviga neid aia tagant vaatab. Majalised vaatavad aknast, kuidas kamp sulelisi kuuse ja söögimaja vahet lendab ja vahepeal päris kõvasti tülitseb.

* Veeresime komplektiga Ahhaa keskusesse - oli päev, mil poisid omavahel ei kakelnud, vaid tegelesid kumbki iseendaga. Midi kartis dinosauruste näitust - esimesel ringil Meesisendiga keeldus ta selle ruumi lähedalegi minemast, teisel ringil pidin teda süles tassima ja kolmandal julges ta suurimale saurusele juba keeltki näidata.. ja oli pettunud, et saurus rahumeelselt edasi mörises.
Minile seevastu saurused meeldisid - esimesel ringil vaatas veidi üllatunult, kuid kohanes kiiresti ja tiris vanaema sauruste juurde tagasigi. Koduteel sadas paksu lund. Põlvamaa teemeistrid polnud tavapäraselt oma maakonna ääremaale ehk Võru-Tartu maanteele jõudnud ning oletasime jälgede järgi tee asukohta. Kaasa aitas muidugi Meesisendi veerandsajandi pikkune selle tee sõidukogemus kord nädalas.

* Meesisend soetas lõpuks omaeti seinaplaadid ja lähipäevadel saan ma tegeleda ühega oma lemmikutest - seina plaatimisega.


Kolmapäev, 17. detsember 2014

Skleroos?

Käisin kümmekond päevad tagasi poes ning ostsin päkapikkude 24-päevase projekti raames suure paki plastiliini, kokku kaheksa kuni kümme purki pakendatuna tugevasse kilesse. Koju jõudes peitsin poiste eest paki.. ära... 
Selles suurepärases ja mitme otsingupäeva jooksul tuvastamata peidukohas ta asubki. Ma olen lootuse seda pakki üles leida täiesti kaotanud. Et halba ilma heata ei ole - kadunut otsides on mitmed kapid korda saanud ja mitu varem kadunud eset taasleitud. 

Neljapäev, 11. detsember 2014

Suurepärane!

Võtsin sügissemestriks vabaainena "Toimetajatöö meistriklassi", mida seminaridena andis mu bakatöö juhendaja. Esimeses seminaris jaotati meid gruppidesse - iga grupi juhiks üks ajakirjandusega varem kokku puutunud üliõpilane. Ja teises seminaris saime valida praktilise hindelise lõputöö. Teadsin kohe, et tahan teha Postimehe laupäevast vahelehte Arter. 

Meie koostatud väljaanne ilmus 29. novembril ning saime tehtule positiivse tagasiside. Mu kaks ajakirjandusvõhikust grupiliiget said vahva kogemuse. Peale pikki eksirännakuid taipasin, mis mulle päriselt meeldib ja mida ma teha tahaksin kui ükskord suureks saan.

Eilses lõpuseminaris esitlesime tehtut ja tagasisidet. "Prominentse ajakirjanduseksperdina" väljareklaamitud PM peatoimetaja ja kursuse juhendaja hindasid meie tööd A-ga. Mis seal salata, uhke on olla.

Kolmapäev, 10. detsember 2014

Tervisepäkapikk vs šokolaadipäkapikk

Päkapikud hiilivad mööda ülemise korruse aknataguseid juba kümnendat päeva ööd.
Esimesel ööl saabus šokolaadidega täidetud advendikalender (x3). Seejärel Kinderi šokolaadimunad (x3), millele järgnesid šokolaadikompvekid (x3), Barni igavestisäilivad küpsised (x3), Milky Way batoonid (x3) Vahelduseks saabus ka kiri (x2), et käidi mitu korda, kuid midagi sussi sisse poetada ei saanud - voodites ei magatud. 
Kuniks eilse šokolaadihommiku järel avastasin nii Midi kui Mini end veristeks kratsinud olevat. Need lapsed ei vaja nii suurt magusaannust!

Hankisin väikeste šokolaadipulkade karbikese, kuid kratsimine jätkub. Pakkusin, et sööme üheskoos õhtul. Järgnes hädakisa:
Päkapikk tõi. Ma tahan otsekohe oma maiustust. Miks see päkapikk siis tõi kui süüa ka ei tohi?  Ojee...

Tegin südame kõvaks ja homsest alustab tervisepäkapikk. Füüsalid. Üks füüsal hommikul kõlab hoopis paremini kui üks suhkrust, kakaost ja suuremast hulgast e-ainetest koosnev komm.

Puuviljade ostmine erinevalt kommide soetamisest nõrganärvilistele ei sobi. Koduse Koomamarketi müüja keerutas järjest näpu vahel nii füüsaleid kui pirne - a misasjad need on? No mismõttes ei tea, mis sorti pirni te võtate... 

Reede, 5. detsember 2014

Üks imeilus päev

Otsi virmaliste valgust
kanna hinges vikerkaart
päeva päiksekiirte algust
kui see läheb üle maa.

Leia rõõmu uuest päevast
töödest, tegemistest ka,
ära kaua muremõtteid
enda kõrval hoia sa.


Midi joonistas kaardile peajalgse ja Notsu otsis selle kauni luuletuse mulle tänaseks hommikuks.
Olen nüüd kümnend vanem. Armsad inimesed kõikvõimalikes kanalites tegid meele rõõmsaks. Mäletan end eelmise kümne alguses nädalaid ette põdemas - enam ma sellistele asjadele ei mõtle. Aega pole ja viitsimist samuti mitte.