Kaks korda seitse astrit - ühed roosad ja teised tumelillad, korralikult kimpu köidetud, asuvad elutoa laual.
Köögis ootab hunnik potte, milles ettevalmistatud Provance´i moodi road - eelvalmistatud kana ja kartul. Ahjust ajab lõhna Provance´i õunakook, mille pubekaga kahe peale valmistasime.
Ühes ülemistest magamistubadest ripub riidepuul suurem kleit. Allkorrusel kontsakingad. Äratuskell heliseb selles toas kaheksa paiku - et jõuaks enne hommikusse sätitud juukselõikust hüpata läbi ka duši alt. Toa omanik otsustas uinuda kell üksteist - muidu olevat NII varane ärkamine võimatu.
Teises magamistoas valitseb minu sasipusa - ma ei ole lõplikult otsustanud valge ega musta pluusi kasuks. Samuti pole selge, kas valida seelik või püksid. Üks on kindel - peale panen ühe oma lemmikkampsuneist. (Sinna juurde sobiks ebausklikule minukesele püksid, millega oma ülikooli avaaktusele läksin. Ülikool sai ju kenasti lõpetet!)
Kolmandas magamistoas asub tutikas koolivorm, triigitud ja viigitud, kõrval väikeste punaste träpsudega põlvikud ja mustad lakk-kingad. Pidulik juuksekumm ning pruun velvetist ranits. Juuksed veidi niiskelt patsi punutud, et hommikul kenasti lainetaksid, magab Notsu rahulikku und.
Viisime õhtul tädi Ulvi hauale Rahumäel küünla ja krüsanteemid. Tänuks. Arutasime Notsuga, kas ta on sealt, pilvepiirilt vaadates, minu ja Notsuga ka rahul? Vast on.
Täna on ka mu vanaisa surma-aastapäev. Kiirel ajal on elavad olulisemad, rõhutab mu ema, sellesama vanaisa tütar. Nii ei viinud ma täna temale küünalt, põletame seda hoopis kodus.
Hommikul kell kümme algab klassijuhatajatund Tallinna Prantsuse Lütseumis, mille Ia klassi õpilane Väike Notsu homsest on. Kell 11,30-12,15 toimub avaaktus. Peale aktust läheme Jaani juurde pildistama - minu ja Notsu fotod on tal alati hästi välja tulnud:)
Keskpäeval toimub aktus Nõmme Gümnaasiumis, mille Xb klassi meie pubekas siirdub.
Ma olen üüratult uhke kogu oma logistilise saavutuse üle - kõigil on koolirõivad ja -varustus! Iga tegelane saab soovitud soengu. Kokku on lepitud homne tegevuskava ning rollid. Mul on hea meel ka selle üle, et vanaemal on koolialguse-meened mõlemale lapsele.
Kahju on vaid sellest, et algaval õppeaastal ise ei jätka. Jah, ärev kevad ununes ning meelehärm asendus igatsusega. Ühel teisel aastal kindlasti.
Head kooliaastat, mu suured ja väiksed sõbrad!
esmaspäev, 31. august 2009
pühapäev, 30. august 2009
viimane august
Homme on Notsu viimane päev koolieelikuna. Ei mingit õhinat, ei mingit soovi kooli minna. Ässitasin - võtsin ranitsalt hinnalipikud ja lisainfo sildid, sättisin ostetud koolikraami tühjadesse riiulitesse virna.
Ei midagi - ekraanil jooksis Mikihiire multikas ning laps ise luges Tommy&Jerry raamatut...
Viigitud koolivorm seisab garderoobis, lakk-kingad sealsamas koos punasetäpiliste põlvikute ning vanaema poolt Itaalia-reisilt kingiks toodud imekauni "esimese koolipäeva patsikummiga" :)
Homme ostan kaks komplekti astreid - teise pundi viib uude kooli meie tutikas pereliige, 16-aastane kümnendik. Jah, minust on mitte eriti ootamatult saanud kasuema pubekale. Kerge sellises eas noortega ei ole. (Aga kuhu on kirjutet, et elu peab häästi roosa ja mugav olema:P)
Nii, et nüüd pesitseme pudulojustega kokku siin kuuekesi ning uusi asju sajab järjepanu nagu oavarrest. (Mäletan, kuidas ma oma esimese õpetaja klaverimuusika taustal laulsin kõik-kõik on uus septembrikuus, siis aabits uus, siis ranits uus...)
PS. Ma ei ole vist ju kirjutanudki, et peatselt-peatselt, keset kõikse sügavamat masu muutub uueks ka töö:)
Ei midagi - ekraanil jooksis Mikihiire multikas ning laps ise luges Tommy&Jerry raamatut...
Viigitud koolivorm seisab garderoobis, lakk-kingad sealsamas koos punasetäpiliste põlvikute ning vanaema poolt Itaalia-reisilt kingiks toodud imekauni "esimese koolipäeva patsikummiga" :)
Homme ostan kaks komplekti astreid - teise pundi viib uude kooli meie tutikas pereliige, 16-aastane kümnendik. Jah, minust on mitte eriti ootamatult saanud kasuema pubekale. Kerge sellises eas noortega ei ole. (Aga kuhu on kirjutet, et elu peab häästi roosa ja mugav olema:P)
Nii, et nüüd pesitseme pudulojustega kokku siin kuuekesi ning uusi asju sajab järjepanu nagu oavarrest. (Mäletan, kuidas ma oma esimese õpetaja klaverimuusika taustal laulsin kõik-kõik on uus septembrikuus, siis aabits uus, siis ranits uus...)
PS. Ma ei ole vist ju kirjutanudki, et peatselt-peatselt, keset kõikse sügavamat masu muutub uueks ka töö:)
reede, 28. august 2009
viiner kiles
Just selline tegelane tundus peeglist vastu vaatavat kui järjekordsele uisuringile läksin.
Mind kurvastab, et
* Ma ei jaksa sõita. Vähegi kiirem tempo veab pulsi üles. Aga ma ei taha üle 130-140 löögi minutis pulsiga sõita.
* Ma olen ebakindel. Tunnen, et kiiremad pöörded-pidurdused ei ole minu jaoks. Kardan, et kriisisituatsioonis ei suuda reageerida.
*Kiirust ei ole. Lihtsalt ei ole - jalad ei jaksa, selg hakkab valutama, õhk saab otsa.
* Ma ei taha. Vat ma ei taha teha asja, mis mulle enam üldse rõõmu ei paku. No kolme eelmist punkti lugedes ei jää vist palju küsimusi, miks.
Ja nii nad kihutavad minust mööda. Piinlik on, kohe väga piinlik iseenda ees. Kolm suve uhketel roosadel Filadel olin ma hea nii kiiruses, tempos kui vastupidavuses. Kui ma olen uisutamises järjekindel JA ilm peab, siis venitan 500 km sel hooajal täis.
Äkist on viga ikka mitu aastat vanades uiskudes:P
Mind kurvastab, et
* Ma ei jaksa sõita. Vähegi kiirem tempo veab pulsi üles. Aga ma ei taha üle 130-140 löögi minutis pulsiga sõita.
* Ma olen ebakindel. Tunnen, et kiiremad pöörded-pidurdused ei ole minu jaoks. Kardan, et kriisisituatsioonis ei suuda reageerida.
*Kiirust ei ole. Lihtsalt ei ole - jalad ei jaksa, selg hakkab valutama, õhk saab otsa.
* Ma ei taha. Vat ma ei taha teha asja, mis mulle enam üldse rõõmu ei paku. No kolme eelmist punkti lugedes ei jää vist palju küsimusi, miks.
Ja nii nad kihutavad minust mööda. Piinlik on, kohe väga piinlik iseenda ees. Kolm suve uhketel roosadel Filadel olin ma hea nii kiiruses, tempos kui vastupidavuses. Kui ma olen uisutamises järjekindel JA ilm peab, siis venitan 500 km sel hooajal täis.
Äkist on viga ikka mitu aastat vanades uiskudes:P
kolmapäev, 26. august 2009
vormitud
Tõin Notsu koolivormi Profline´ist ära. Tegime kodus esimese koolipäeva rõivaste peaproovi. Suurus 140 on täpselt paras... Kevadeks väike, kui hobuke samas tempos kasvamist jätkab... Ilus, vägagi ilus on ta pidulikus valge madrusekraega tumesinises pluusis ja voltidega seelikus, pruun roosade kantidega ranits seljas. Nagu nukud ikka:)
teisipäev, 25. august 2009
preemiad
Esimesel tööpäeval ootas mind tore üllatus. Tööandja kinkis lapse koolimineku puhul 500-kroonise kinkekaardi.
Jah, mõnedele makstakse enam, kuid meie ettevõttes ei ole "premeerimine" tavaks. Seda suurem oli rõõm ootamatu üllatuse üle.
Et kooliasjad on viimseni ostetud, valin midagi iseendale.
PS. Muidu oli ka üks tore päev!
Premeerin end rulluisutamisega - kauaks kauneid päikselisi ilmasid jagub.
Jah, mõnedele makstakse enam, kuid meie ettevõttes ei ole "premeerimine" tavaks. Seda suurem oli rõõm ootamatu üllatuse üle.
Et kooliasjad on viimseni ostetud, valin midagi iseendale.
PS. Muidu oli ka üks tore päev!
Premeerin end rulluisutamisega - kauaks kauneid päikselisi ilmasid jagub.
esmaspäev, 24. august 2009
puhkus läbi
Puhkus saab algaval päeval läbi.
Nädala esimesel poolel logelesime Saaremaal - vaatasime, kuidas Murueit sigudikega võitleb. (loe kartuleid päästa üritab). Abistasime põllule söödamaja tekitamisel - kandsime õunu. Minu jaoks kõikse kummalisem oli hommikul õunavaba põldu vaadata - no kuidas saab üks suur ja kari pisikesi sigudikke eranditult KÕIK õunad ära süüa! Väiksemad olid ju tõesti tibatillukesed õunavissid...
Nädala teine pool möödus Torilaiul. Üks seenelkäik, üks rannapäev, üks päev ümbruskonna tutvustamiseks emale, kes seekord külaliseks oli. Puhastasime tiiki, lakkisin korstna, ema toppis palke. Üks uus riiul sai ehitatud. Üle ootuste rahulik nädalavahetus.
Ja siis. Kohtumine sigudikuga üpris asula lähedal metsas. Kesik. Minu kirjelduse põhjal arvas Murueit loomakese olevat eelmise aasta triibuline põrsakese. Tüüp jalutas lihtsalt vastu. Ei kartnud ta autot ega autost väljujaid. Läks lihtsalt oma teed üle kraavi. Rahulikult. Imestusest ei jõudnud ma fotokatki välja võtta.
Väikesed roolinnud kogunevad juba traatidele. Õhtuks jaheneb. Sügis on kohe-kohe käega katsuda. Minu külmikus asetseb ämbrike soolaseentega (tõmmuriisikas, kaseseen, võiseen, pilvik) ning kaanetatud sai ka viis purki männiriisikaid.
Notsu kooli kodulehele ilmus õpilaste nimekiri. Notsuke asub õppima "a" klassis. Kooli ta minna ei taha. Ja nädala pärast on esimene september. Mina ei tea mis saab - ise tahaks küll kooli minna, ent lubasin ju sel sügisel astuda I ja X klassi. Masekas.
Nädala esimesel poolel logelesime Saaremaal - vaatasime, kuidas Murueit sigudikega võitleb. (loe kartuleid päästa üritab). Abistasime põllule söödamaja tekitamisel - kandsime õunu. Minu jaoks kõikse kummalisem oli hommikul õunavaba põldu vaadata - no kuidas saab üks suur ja kari pisikesi sigudikke eranditult KÕIK õunad ära süüa! Väiksemad olid ju tõesti tibatillukesed õunavissid...
Nädala teine pool möödus Torilaiul. Üks seenelkäik, üks rannapäev, üks päev ümbruskonna tutvustamiseks emale, kes seekord külaliseks oli. Puhastasime tiiki, lakkisin korstna, ema toppis palke. Üks uus riiul sai ehitatud. Üle ootuste rahulik nädalavahetus.
Ja siis. Kohtumine sigudikuga üpris asula lähedal metsas. Kesik. Minu kirjelduse põhjal arvas Murueit loomakese olevat eelmise aasta triibuline põrsakese. Tüüp jalutas lihtsalt vastu. Ei kartnud ta autot ega autost väljujaid. Läks lihtsalt oma teed üle kraavi. Rahulikult. Imestusest ei jõudnud ma fotokatki välja võtta.
Väikesed roolinnud kogunevad juba traatidele. Õhtuks jaheneb. Sügis on kohe-kohe käega katsuda. Minu külmikus asetseb ämbrike soolaseentega (tõmmuriisikas, kaseseen, võiseen, pilvik) ning kaanetatud sai ka viis purki männiriisikaid.
Notsu kooli kodulehele ilmus õpilaste nimekiri. Notsuke asub õppima "a" klassis. Kooli ta minna ei taha. Ja nädala pärast on esimene september. Mina ei tea mis saab - ise tahaks küll kooli minna, ent lubasin ju sel sügisel astuda I ja X klassi. Masekas.
esmaspäev, 17. august 2009
puhkus kodus - kuus purki kurke
Lõunaosariikidest saabus mõni kiloke ülekoledaid kurke - kujutuid ning ülekasvanuid, erineva suurusega pealegi.
Korjasin naabrite mustsõstrapõõsa paljamaks, lisasin kotti ka kirsilehti ning sikutasin välja mädarõikajuurika. Sibasin kraamiga ema poole.
Minu kõiketeadev ema avas rohelise kaanega paksu kaustiku, millesse kogutud retsepte saatest "Vaata kööki". Lapsepõlves sodisin igale retseptile nime ka taha - kenade naisenimedega toidud said. Yeah, mäletan, kuidas ema selle "täienduse" avastas:)
Arutasime naabrinaise pakutud retsepti, ent köögikapis ei leidunud sibulaid :S Järgmiste kurkide tegemiseks püüame parema varu soetada.
Ja siis hakkisime ja keetsime ja toppisime ning keerasime. Kuus purki kurke, minu esimesi kusjuures, sai tagurpidi kööki seisma.
Njah. Kolm kurgitaime minu isiklikul peenramaal hakkavad ka ehk peatselt vilja kandma.
Korjasin naabrite mustsõstrapõõsa paljamaks, lisasin kotti ka kirsilehti ning sikutasin välja mädarõikajuurika. Sibasin kraamiga ema poole.
Minu kõiketeadev ema avas rohelise kaanega paksu kaustiku, millesse kogutud retsepte saatest "Vaata kööki". Lapsepõlves sodisin igale retseptile nime ka taha - kenade naisenimedega toidud said. Yeah, mäletan, kuidas ema selle "täienduse" avastas:)
Arutasime naabrinaise pakutud retsepti, ent köögikapis ei leidunud sibulaid :S Järgmiste kurkide tegemiseks püüame parema varu soetada.
Ja siis hakkisime ja keetsime ja toppisime ning keerasime. Kuus purki kurke, minu esimesi kusjuures, sai tagurpidi kööki seisma.
Njah. Kolm kurgitaime minu isiklikul peenramaal hakkavad ka ehk peatselt vilja kandma.
pühapäev, 16. august 2009
Puhkus lõunas - kaheksa ahvenat ja viis hüljatud lanti
Ärkasin laubal kella kuue paiku hommikul. Hommikud Haanja kandis, Tilgamäel on eriti kaunid. Augusti varased hommikutunnid on udused ning jahedad. Sättisime end Notsuga riidesse - kalaleminek.
Seda väikest järveköksi Ruusmäe kandis ei ole märgitud ühelgi kaardil - kirjade järgi asub siin soo. Päike hakkas üha kõrgemalt üle metsatuka kiikama kui me kanuud vedasime. Punane kanuu kattis lisaks autokatusele ka -nina ning ulatus meetrikese üle pikapi sabaotsagi. Mööda heinamaad on kanuud mõnus lohistada - üks tõmbab eest ja teine lükkab sabast.
Kuigi tulemuseks jäi kaks kinni jäänud ning vette kaduma läinud lanti ning ei ühtegi haugi, saime mõnusa hommiku osalisteks. Mahajäetud kõrvalhoone juures kanuud tagasi upitades korisesid kõhud juba hommikusöögiks valmistudes.
Lõunat ning õhtut tervitasime Paganamaal. Väikese ning inimestest üsna hüljatud Krabi küla ligidal uitasime Vanapagana jäljeradadel, pildistasime end Eesti-Läti piiriposti kõrval (Notsul ei olenud isikut tõendavat dokumenti kaasaski j aminu oma asus mäe otsas autos), kuniks fotoka akud tühjaks said. Liivajärvest vedasime nelja peale kaldale kaheksa prisket ahvenat, mille soomustest rookimisel end valusalt sõrme torkasin. Kolm lanti (ikka umbes sada krooni tükk:S) jäi sinnagi kõrkjatesse.
Täna andsin asendajale üle viimased tööasjad - lihtsalt inf meiliga. Kaalume, kas minna tagasi Paganamaale kalastama või piiluda kuskile metsa alt kukeseeni. Hommikul pool üheksa peale olema Tartu haiglas. Tegin Võru-vanaema peenrad umbrohust puhtaks. (Kes küll minu omades levkoid maasikatest ja linnurohust eraldaks...)
Ja edasine puhkus... ei oskagi öelda. Seikleks mööda Eestimaad, aga kodus ootab kaks pudulojust. (Mul on juba piinlik paluda naabreid ja ema neile kord päevas süüa andma - kohustus ikkagi ju.) Aga bernatüdrukule lisaks ei mahuks meie pagasiruumi ei telk ega magamiskotid.
Ilma ei pea - sajab siingi - seda mõnusat lõuna-Eesti äikest!
Seda väikest järveköksi Ruusmäe kandis ei ole märgitud ühelgi kaardil - kirjade järgi asub siin soo. Päike hakkas üha kõrgemalt üle metsatuka kiikama kui me kanuud vedasime. Punane kanuu kattis lisaks autokatusele ka -nina ning ulatus meetrikese üle pikapi sabaotsagi. Mööda heinamaad on kanuud mõnus lohistada - üks tõmbab eest ja teine lükkab sabast.
Kuigi tulemuseks jäi kaks kinni jäänud ning vette kaduma läinud lanti ning ei ühtegi haugi, saime mõnusa hommiku osalisteks. Mahajäetud kõrvalhoone juures kanuud tagasi upitades korisesid kõhud juba hommikusöögiks valmistudes.
Lõunat ning õhtut tervitasime Paganamaal. Väikese ning inimestest üsna hüljatud Krabi küla ligidal uitasime Vanapagana jäljeradadel, pildistasime end Eesti-Läti piiriposti kõrval (Notsul ei olenud isikut tõendavat dokumenti kaasaski j aminu oma asus mäe otsas autos), kuniks fotoka akud tühjaks said. Liivajärvest vedasime nelja peale kaldale kaheksa prisket ahvenat, mille soomustest rookimisel end valusalt sõrme torkasin. Kolm lanti (ikka umbes sada krooni tükk:S) jäi sinnagi kõrkjatesse.
Täna andsin asendajale üle viimased tööasjad - lihtsalt inf meiliga. Kaalume, kas minna tagasi Paganamaale kalastama või piiluda kuskile metsa alt kukeseeni. Hommikul pool üheksa peale olema Tartu haiglas. Tegin Võru-vanaema peenrad umbrohust puhtaks. (Kes küll minu omades levkoid maasikatest ja linnurohust eraldaks...)
Ja edasine puhkus... ei oskagi öelda. Seikleks mööda Eestimaad, aga kodus ootab kaks pudulojust. (Mul on juba piinlik paluda naabreid ja ema neile kord päevas süüa andma - kohustus ikkagi ju.) Aga bernatüdrukule lisaks ei mahuks meie pagasiruumi ei telk ega magamiskotid.
Ilma ei pea - sajab siingi - seda mõnusat lõuna-Eesti äikest!
neljapäev, 13. august 2009
puhkama!
Faaa!
Mul hakkab esmaspäeval puhkus - kestusega üks nädal ja üks päev.
Homse viimase tööpäeva investeerin paari kliendiga kohtumiseks Tartus. Seejärel viib tee otse lõunaosariikidesse. Esmaspäeva hommikul viime kaheksakümnekahese teisele lõikusele Tartus.
Oletame, et seejärel võtame kursi Lääne-Eestile. Esialgu laiule ja seejärel Muhku, Kuressaarde ja Kassarisse. Täpsemad plaanid sõltuvad opitulemustest Tartus.
Näis kaugele jõuame.
***
Oma tööst, õigemini meie osakonna sisekliimast, on täielik kopp ees.
Aga ma ei ole leidnud ka tööpakkumist, mida lugedes tunneksin tungivat isu CV-d saata.
Mul hakkab esmaspäeval puhkus - kestusega üks nädal ja üks päev.
Homse viimase tööpäeva investeerin paari kliendiga kohtumiseks Tartus. Seejärel viib tee otse lõunaosariikidesse. Esmaspäeva hommikul viime kaheksakümnekahese teisele lõikusele Tartus.
Oletame, et seejärel võtame kursi Lääne-Eestile. Esialgu laiule ja seejärel Muhku, Kuressaarde ja Kassarisse. Täpsemad plaanid sõltuvad opitulemustest Tartus.
Näis kaugele jõuame.
***
Oma tööst, õigemini meie osakonna sisekliimast, on täielik kopp ees.
Aga ma ei ole leidnud ka tööpakkumist, mida lugedes tunneksin tungivat isu CV-d saata.
kolmapäev, 12. august 2009
kriminaalõiguse abi vaja
Esmaspäeval kirjutas mulle uurija, paludes kokku võtta Väikese Notsu mobiiliga seotud kahju. Alles täna jõudsin EMT-i, ikka Viru Keskuse omasse - täpne teenindus ning vastused kõigile küsimustele.
Sain teada, et:
* Nokia softi installeerimine maksab ~300 krooni
* uus mälukaart 150 krooni
(Tüübid olid tõenäoliselt üritanud IMEI-koodi vahetada ja telefon vabanes selle tegevuse käigus kogu originaalmaterjalist, sealhulgas ka helinatest. Mälukaarti pesa on aga lihtsalt tühjaks tehtud)
Tehtud kulud:
* Minu kõned ja sõnumid Norrast Eestisse - panin kirja vaid selle, mis puudutas telefoni tagasisaamise temaatikat
* Uue mobiilikaardi väljastamine
* Notsu kõnekaardil olnud summa (101,30krooni)
Kogusumma tuli veidi pealt 800.
Uurijalt laekus kibekähku vastus, et kahjusumma on vaid mobiiltelefoni hind, mis ostutšekil 2400 krooni. Ülejäänu peaksin esitama tsiviilhagina rangelt tsekkide alusel...
Ometi ei ole kahju null - telefon on tagasi, kuid jupid nagu kõnekaart ja mälukaart jäid kadunuks. Neil on olemas EMT-s hinnakiri. Ning kõneaja rääkis see tegelane ju maha - ka see 101,30 peaks olema otsene kahju. Kaudne ehk tsiviilhagi korras välja nõutav peaks olema aga kodanikule tehtud mobiilikõned.
Yeah, palju jama ei millestki. Lihtsam olnuks vastata, et rohkem kahju ei tekkinud - siis ei peaks ma piinlikult mööda tšekke näppima. Ja kust ma võtan kirjaliku teatise, et kõnekaardil numbriga 53 xxx xxx oli seisuga 20.06.2009 just täpselt niipalju raha. Aga uurijale valetada ma ka ei soovi.
Öök.
Sain teada, et:
* Nokia softi installeerimine maksab ~300 krooni
* uus mälukaart 150 krooni
(Tüübid olid tõenäoliselt üritanud IMEI-koodi vahetada ja telefon vabanes selle tegevuse käigus kogu originaalmaterjalist, sealhulgas ka helinatest. Mälukaarti pesa on aga lihtsalt tühjaks tehtud)
Tehtud kulud:
* Minu kõned ja sõnumid Norrast Eestisse - panin kirja vaid selle, mis puudutas telefoni tagasisaamise temaatikat
* Uue mobiilikaardi väljastamine
* Notsu kõnekaardil olnud summa (101,30krooni)
Kogusumma tuli veidi pealt 800.
Uurijalt laekus kibekähku vastus, et kahjusumma on vaid mobiiltelefoni hind, mis ostutšekil 2400 krooni. Ülejäänu peaksin esitama tsiviilhagina rangelt tsekkide alusel...
Ometi ei ole kahju null - telefon on tagasi, kuid jupid nagu kõnekaart ja mälukaart jäid kadunuks. Neil on olemas EMT-s hinnakiri. Ning kõneaja rääkis see tegelane ju maha - ka see 101,30 peaks olema otsene kahju. Kaudne ehk tsiviilhagi korras välja nõutav peaks olema aga kodanikule tehtud mobiilikõned.
Yeah, palju jama ei millestki. Lihtsam olnuks vastata, et rohkem kahju ei tekkinud - siis ei peaks ma piinlikult mööda tšekke näppima. Ja kust ma võtan kirjaliku teatise, et kõnekaardil numbriga 53 xxx xxx oli seisuga 20.06.2009 just täpselt niipalju raha. Aga uurijale valetada ma ka ei soovi.
Öök.
teisipäev, 11. august 2009
soovide aeg
Ma nägin laupäeva öösel tähte langemas.
/Eile kui peale päikeseloojangut Kakumäel ujumas käisin, tuli meelde/
/Eile kui peale päikeseloojangut Kakumäel ujumas käisin, tuli meelde/
esmaspäev, 10. august 2009
Augustipäikese punanahad
Ka augustikuus võib koduses Eestis totaalselt ära kõrbeda. Kaks suurepärast suvepäeva laiul suisa sundisid hommikul sadakond meetrit randa jalutama ning purjelauda/ujumisrõngast/surfidelriini haarama. Ka lihtsalt lugeda oli mõnus (Sofi Oksanen, "Puhastus"). Vahepeal ladusime oma maa kaugeimale lapile kividest "muuli". Nii moodustus tilluke soe bassein, mille vee tõusuvesi puhastab. Loksusime nii laupäeval kui pühapäeval vees tubli neli-viis tundi. Tänase öö veetsin erinevatesse kreemidesse mähitult. Voodilinaga kokkupuude teeb nahale haiget. Parim viis magada olnuks mind alasti juukseidpidi lakke riputada:)) Mõned aastad tagasi tihedate soojamaareisidega omandatud päikesekarastus on kaduma läinud... Pean endale ilmselt päevituskreemi soetama.
Mulle meeldib mõelda, et laiule sõites läheme külla. See rannamaastik ongi ju koduks erinevatele loomadele. Ja susservusser vallamehed rajasid keset kõiki kaitsealasid endale lihtsalt joomla.
Kohatud huvitamavaid isendeid:
* Rasvane halli kasukaga jänes hommikukepslusel pilliroos.
* Üllatunud mügri. "Lammutasime" tema tiigiäärse kindluselamu eterniidihunniku all.
* Helerohelised prisked konnad tiigis (Oh, armas õpetaja Haru, nüüd on mul küll veidi kahju, et Eesti konnaliigid vaid kontrolltööks pähe õppisin)
* Sisalikupere - ilmselt minu puhastustöö tulemusena kolisid nad käimla põrandalt selle alla.
* Erinevad veelinnud. Njah. Ma unustan ikka ja jälle linnuraamatu koju. Kindlalt eristan teistest luike:) - nende arvukus meie rannal on meeletult suur.
* Rohutirtsud. Augustiöös siristavad nad eriliselt valjult.
Rannaniit õitseb endiselt värvikirevalt. Ma ei oska paraku kõiki taimi nimepidi nimetada. Osad liigid on tõenäoliselt ka kaitsealused. Korjasin talvevaruks raudrohtu ning mugisin põldmarju. See vaatepilt päevitusriietes ja põlvini kummikutes suvitajast võis muigama ajada, ent meie rannakarjamaal on ussid (okei, roomajad) pidevad asukad.
Tõstamaal toimusid vallapäevad - külastasime "Unustatud mõisate" tuuri raames taas Tõstamaa mõisahoonet. Täna asub selles majas kool. Vald on eurorahade toel selle uhke maja taastanud. Mitme ruumide põrandadki on originaallaudadega kaetud, lae- ja seinamaalidest rääkimata.
Tegime ka väljasõidu Ermistu järvele. Suurte kalaretk ebaõnnestus, kuid lastel õnnestus püüda mõned väikesed ahvenad. Üks kohaliku pere kass sai kõhu täis.
Pühapäeva õhtul rõõmustas mind isiklik ema tuues suure karbitäie musti sõstraid. Veetsingi unetu öö toormoosi valmistades. Sügavkülmikusse lihtsalt enam ei mahu.
Mulle meeldib mõelda, et laiule sõites läheme külla. See rannamaastik ongi ju koduks erinevatele loomadele. Ja susservusser vallamehed rajasid keset kõiki kaitsealasid endale lihtsalt joomla.
Kohatud huvitamavaid isendeid:
* Rasvane halli kasukaga jänes hommikukepslusel pilliroos.
* Üllatunud mügri. "Lammutasime" tema tiigiäärse kindluselamu eterniidihunniku all.
* Helerohelised prisked konnad tiigis (Oh, armas õpetaja Haru, nüüd on mul küll veidi kahju, et Eesti konnaliigid vaid kontrolltööks pähe õppisin)
* Sisalikupere - ilmselt minu puhastustöö tulemusena kolisid nad käimla põrandalt selle alla.
* Erinevad veelinnud. Njah. Ma unustan ikka ja jälle linnuraamatu koju. Kindlalt eristan teistest luike:) - nende arvukus meie rannal on meeletult suur.
* Rohutirtsud. Augustiöös siristavad nad eriliselt valjult.
Rannaniit õitseb endiselt värvikirevalt. Ma ei oska paraku kõiki taimi nimepidi nimetada. Osad liigid on tõenäoliselt ka kaitsealused. Korjasin talvevaruks raudrohtu ning mugisin põldmarju. See vaatepilt päevitusriietes ja põlvini kummikutes suvitajast võis muigama ajada, ent meie rannakarjamaal on ussid (okei, roomajad) pidevad asukad.
Tõstamaal toimusid vallapäevad - külastasime "Unustatud mõisate" tuuri raames taas Tõstamaa mõisahoonet. Täna asub selles majas kool. Vald on eurorahade toel selle uhke maja taastanud. Mitme ruumide põrandadki on originaallaudadega kaetud, lae- ja seinamaalidest rääkimata.
Tegime ka väljasõidu Ermistu järvele. Suurte kalaretk ebaõnnestus, kuid lastel õnnestus püüda mõned väikesed ahvenad. Üks kohaliku pere kass sai kõhu täis.
Pühapäeva õhtul rõõmustas mind isiklik ema tuues suure karbitäie musti sõstraid. Veetsingi unetu öö toormoosi valmistades. Sügavkülmikusse lihtsalt enam ei mahu.
neljapäev, 6. august 2009
igavushala
Mul puuduvad igasugused ideed lapse lõbustamiseks. Ta lihtsalt istub kodus ja viriseb. Aeg-ajalt helistab mulle ning kurdab igavust. Ja joonistada ei taha, värvida ka mitte. Õues olla ei taha ning lugeda samuti. Tuba ei taha koristada ja eilsel kepikõnnil hakkas niutsuma juba enne Glehni parki jõudmist.
On kaks asja, mis teda rõõmustavad - multikad, mille vaatamiseks paneb ta äratuskella helisema kella kuueks. (Just. 6.00. Loomulikult ta ei ärka, vaid vajutab unesegaselt kordusele ja siis see pläriseb ja pläriseb ja pläriseb...) Teine sobiv teema on kassi solgutamine. Vaene Miumiu on saatusega leppinud - lõputu sügamine võib tema pikale karvale isegi mõnus olla.
Aga mina olen väsinud klouni mängimisest. Arumaeisaa, siit ja sealt on kuulda kui tore on suvi. Minu laps aga ähvardas just igavusse surra:S
On kaks asja, mis teda rõõmustavad - multikad, mille vaatamiseks paneb ta äratuskella helisema kella kuueks. (Just. 6.00. Loomulikult ta ei ärka, vaid vajutab unesegaselt kordusele ja siis see pläriseb ja pläriseb ja pläriseb...) Teine sobiv teema on kassi solgutamine. Vaene Miumiu on saatusega leppinud - lõputu sügamine võib tema pikale karvale isegi mõnus olla.
Aga mina olen väsinud klouni mängimisest. Arumaeisaa, siit ja sealt on kuulda kui tore on suvi. Minu laps aga ähvardas just igavusse surra:S
kolmapäev, 5. august 2009
Rulluisutamas
Üks Rocca ring on 7 km. Lisaks 800mx2 parklasse, kuhu tavatsen oma auto jätta. Seega rullisime eile kokku 8,5km. Väike Notsu sõitis teekonna seitsmeaastase kohta ühtlaselt, minuke tihedalt sabas.
Kaks kukkumist - Notsul lihtsalt kadus jalg alt ära. Esimesega ei reageerinud ma piisavalt kiiresti - minu uisuratas riivas tema sõrme. Õnneks ei sõitnud üle. Hoia pikivahet, koba! Eelmise aasta kukkumisest saati pole ma sõitnudki. Ja nii on enam kui kümme aastat uiskudel lihtsalt mutiauku kadunud - tasakaalust ja manööverdamisoskusest ega võhmast ei kipu ma rääkima.
Sundisin last võtma õiget kehahoidu - harkisjalgse pänta asemel lähendama jalgu üksteisele. Notsu samm on lühike, mistõttu sarnaneb sõidustiil nagu enamikel temavanustel, tuuleveskile. Seda asjatut vehkimist on suisa kole vaadata. Palusin tal sõita ta käed puusas ning alles tasakaalu kaotuse eel lubasin käed vabastada. Mäkketõus Kakumäe teel kulges väikese virinaga - tänu jalgade valele asendile kippus ratas tagurpidi ringi käima ja nii töötas uisk sõitjale vastu. Ka on probleem jalgade vajumisega sissepoole. Notsu ei ole kaugeltki julge tüdruk - laskumine tekitas samuti tasast hädakisa. Peale pisikest õpetust võimaldas allasõit lähedada jalgu üksteisele ning puhkeasendiks veidi kükitada.
Yeah. Kaalusin toppida ta kuskile algajate rulluisutundi - igivanasti tehti Roccas neid mingil kindlal päeval. Ma ju kunagi olin iseõppija ning ei ole pikast kogemusest hoolimata siiani kindel oma kehahoius.
Lõppeks suutis laps mind ebameeldivalt üllatada pidurdusstiiliga. Nimelt sõitis ta hoogu maha võtmata vastu äärekivi ning kukutas kaitsmetes käed otse murusse!!!
Vestlesime. Selgitasin, miks võinuks juhtuda kui pehme muru asemel olnuks auto/teine liikleja/asfalt/väike laps. Järgnes veerandtund, kus parklaplatsil vaheldumisi hoogu tõstsime ning pidurdasime. Notsu ei julge hoida pidurit maas. Põhjendus tegi mulle nalja - pidur kulub ära:)
Autos teatas ta, et oli tore ja me võiks edaspidigi koos sõitmas käia. Võiks jah, aga minu pekitükkidele puusadel ei ole sellisest "sõitmisest" vähimatki tolku.
Kaks kukkumist - Notsul lihtsalt kadus jalg alt ära. Esimesega ei reageerinud ma piisavalt kiiresti - minu uisuratas riivas tema sõrme. Õnneks ei sõitnud üle. Hoia pikivahet, koba! Eelmise aasta kukkumisest saati pole ma sõitnudki. Ja nii on enam kui kümme aastat uiskudel lihtsalt mutiauku kadunud - tasakaalust ja manööverdamisoskusest ega võhmast ei kipu ma rääkima.
Sundisin last võtma õiget kehahoidu - harkisjalgse pänta asemel lähendama jalgu üksteisele. Notsu samm on lühike, mistõttu sarnaneb sõidustiil nagu enamikel temavanustel, tuuleveskile. Seda asjatut vehkimist on suisa kole vaadata. Palusin tal sõita ta käed puusas ning alles tasakaalu kaotuse eel lubasin käed vabastada. Mäkketõus Kakumäe teel kulges väikese virinaga - tänu jalgade valele asendile kippus ratas tagurpidi ringi käima ja nii töötas uisk sõitjale vastu. Ka on probleem jalgade vajumisega sissepoole. Notsu ei ole kaugeltki julge tüdruk - laskumine tekitas samuti tasast hädakisa. Peale pisikest õpetust võimaldas allasõit lähedada jalgu üksteisele ning puhkeasendiks veidi kükitada.
Yeah. Kaalusin toppida ta kuskile algajate rulluisutundi - igivanasti tehti Roccas neid mingil kindlal päeval. Ma ju kunagi olin iseõppija ning ei ole pikast kogemusest hoolimata siiani kindel oma kehahoius.
Lõppeks suutis laps mind ebameeldivalt üllatada pidurdusstiiliga. Nimelt sõitis ta hoogu maha võtmata vastu äärekivi ning kukutas kaitsmetes käed otse murusse!!!
Vestlesime. Selgitasin, miks võinuks juhtuda kui pehme muru asemel olnuks auto/teine liikleja/asfalt/väike laps. Järgnes veerandtund, kus parklaplatsil vaheldumisi hoogu tõstsime ning pidurdasime. Notsu ei julge hoida pidurit maas. Põhjendus tegi mulle nalja - pidur kulub ära:)
Autos teatas ta, et oli tore ja me võiks edaspidigi koos sõitmas käia. Võiks jah, aga minu pekitükkidele puusadel ei ole sellisest "sõitmisest" vähimatki tolku.
teisipäev, 4. august 2009
sildistatud
Kesklinnast alanud ajalooliste asumite sildistamine on jõudnud ka minu kodutänavale. Meie maja on viimane "Nõmmel". Järgmine kuulub juba "Hiiu" asumisse.
pühapäev, 2. august 2009
elu nagu loomaaias
Me jõudsime kokkuleppele. Maanteelt laiule pöörava tee otsa paigutasime sildi - Eramaa. Sissesõit territooriumi valdaja loal. Tõkkepuu. Mitte, et see viidake kedagi kättpidi eemale juhiks, aga ikkagi. Maja ukse kohal on videokaamera, nii et sisenejad võiks naeratada.
Peale järgmist kutsumata külaliste visiiti panen teeotsale sildi "Omanik on paberitega hull. Sissesõit omal riisikol, soovitav kooskõlastada raviarstiga."
Aga laiul on tore. Uutest elanikest olla nähtud ilveseperet. Metsseaperekonnas olla seitse põrsast, enam mitte triibulised põrsad, vaid tublid kesikud. Need tublid kesikud koos oma usina emmega olid rannatee korralikult üles tuhninud. Suurest mõnust juurikate leidmisel olid tüübid heinas usinalt püherdanud ja lahedaid jooksuradasid pilliroogu tekitanud.
Rebasepere elavat sel aastal eemal. Luikede sulgi oli rannal piisavalt, ent mitte rappimise jälgedega nagu eelmisel aastal, vaid pigem vee poolt toodud. Veeseis on kõrge - tavapärasele päevitusalale saab ligi vaid kummikuga.
Õhtuseks elamuseks sai merikotkas. Sama nägu nagu loomaaias või Kaubamaja kunagisel kliendikaardil. Aga vaba linnuna hoopis uhkema olekuga. Võimas tiivapaar taeva taustal tekitas tugevat heli ja äratas aukartust. Kas ei märganud lind mind või ei ole tal ohutunnet, igatahes oli meie vahemaa väike ning sain tema madallendu pikemalt silmitseda.
***
Lõppeks on Pootsi poe infotahvlile tekkinud ka töösildikesi. Nii pakutakse rohumaade niitmise ning geodeediteenuseid. Ostetakse kasvavat metsa. Eelmise aasta tüüpi ürituste kuulutusi peaaegu polnudki ning mitu kohalikku uuris, kas meil on ka mingeid plaane maja jätkamisel.
Ohei, toppisin vaid takku juurde - ikka peksavad tugevad vihmahood tuppa märga. Mõtlesin lakkida korstna toaosa ning parendada seespoolt sinetavat palki. Häda on rookatusega - hari läinud. See on kiire asi:S /Kust ma leian rookatusemehed?/ Muud korrastustööd saime eelmisel aastal oma jõududega tehtud. Njah, olid ajad - otsisime tikutulega töömeest, kes palgid üles vinnaks ja lauad peale lööks. Ei leidnudki...
Ja veel. Kui keegi tahab päikeseloojangut ning -tõusu mere ääres vaadata, vaikuses raamatut lugeda või rannakarjamaa taimi imetleda, siis võib minna laiule, meie suvemajja. Lihtsalt, et mõnikord õhtul oleks tuled toas või päeval auto hoovis - halbade mõtetega inimesed ei tiku siis ligi. Võtme ja pikema infi saab minult.
Peale järgmist kutsumata külaliste visiiti panen teeotsale sildi "Omanik on paberitega hull. Sissesõit omal riisikol, soovitav kooskõlastada raviarstiga."
Aga laiul on tore. Uutest elanikest olla nähtud ilveseperet. Metsseaperekonnas olla seitse põrsast, enam mitte triibulised põrsad, vaid tublid kesikud. Need tublid kesikud koos oma usina emmega olid rannatee korralikult üles tuhninud. Suurest mõnust juurikate leidmisel olid tüübid heinas usinalt püherdanud ja lahedaid jooksuradasid pilliroogu tekitanud.
Rebasepere elavat sel aastal eemal. Luikede sulgi oli rannal piisavalt, ent mitte rappimise jälgedega nagu eelmisel aastal, vaid pigem vee poolt toodud. Veeseis on kõrge - tavapärasele päevitusalale saab ligi vaid kummikuga.
Õhtuseks elamuseks sai merikotkas. Sama nägu nagu loomaaias või Kaubamaja kunagisel kliendikaardil. Aga vaba linnuna hoopis uhkema olekuga. Võimas tiivapaar taeva taustal tekitas tugevat heli ja äratas aukartust. Kas ei märganud lind mind või ei ole tal ohutunnet, igatahes oli meie vahemaa väike ning sain tema madallendu pikemalt silmitseda.
***
Lõppeks on Pootsi poe infotahvlile tekkinud ka töösildikesi. Nii pakutakse rohumaade niitmise ning geodeediteenuseid. Ostetakse kasvavat metsa. Eelmise aasta tüüpi ürituste kuulutusi peaaegu polnudki ning mitu kohalikku uuris, kas meil on ka mingeid plaane maja jätkamisel.
Ohei, toppisin vaid takku juurde - ikka peksavad tugevad vihmahood tuppa märga. Mõtlesin lakkida korstna toaosa ning parendada seespoolt sinetavat palki. Häda on rookatusega - hari läinud. See on kiire asi:S /Kust ma leian rookatusemehed?/ Muud korrastustööd saime eelmisel aastal oma jõududega tehtud. Njah, olid ajad - otsisime tikutulega töömeest, kes palgid üles vinnaks ja lauad peale lööks. Ei leidnudki...
Ja veel. Kui keegi tahab päikeseloojangut ning -tõusu mere ääres vaadata, vaikuses raamatut lugeda või rannakarjamaa taimi imetleda, siis võib minna laiule, meie suvemajja. Lihtsalt, et mõnikord õhtul oleks tuled toas või päeval auto hoovis - halbade mõtetega inimesed ei tiku siis ligi. Võtme ja pikema infi saab minult.
Tellimine:
Postitused (Atom)