Teisipäev, 31. august 2010

Jälle kooli!

Masendavalt kiiresti möödusid kolm suvekuud. Homme hommikul kell 8,45 algab taas klassijuhatajatund. Eelmisel aastal tundsin minagi end ärevalt ning ootasin põnevusega päeva, mil kõik-kõik on uus.
Sel aastal aga... Notsu ei taha kooli minna, sest seal peab õppima. Minu jaoks on tegemist lisakohustusega õhtuse magamaminekuvaidluse teemal. Nagu kiuste komandeerub meesisend just sellel nädalal ning pean ka hommikuse kooliviimisaktsiooniga ise hakkama saama. See omakorda võib rikkuda minu ja poja magusa une graafiku. (Pole kerge olla üksikema)

Riidepuul uhkeldab vanaema triigitud pidulik koolivorm, laual kolmevärviline koolimüts ja kimp astreid. Ranitsasse paigutame saadava õpikulasu. Esikusse panin valmis pidulikud kingad ning turvahälli sättisin soojakoti. Noh, et poja saaks magavana autosse viia.

Äratus toimub harjumatult kell 7,15 tavapärase 10,30 asemel. Ja päris õhtul ootab ees veel teinegi aktus - muusikakooli oma.

Laupäev, 28. august 2010

laupäev

Käisime tšintšiljafarmis. Kui ma lapse soovile järele andnuks, jookseks meiegi kodus ringi pisike karvakera. Aga ma olin resoluutne ja nii sai loomakese vaid Notsu parim sõbranna.
(Ma ei taha kodus üldse olla. Vihun ühes teises kohas remonti teha ja liigun võimalikult palju ringi)

Reede, 27. august 2010

väkk

Gaasikatel sai terveks. Testisin vanniskäiguga ja see päev meenus. Vannis polnud õnneks taskurätti vaja.
Ma ei suuda vaadata isegi pehmet mängukoera võõra auto pagasiruumis, koertega jalutajatest rääkimata.

Elu ilma...

Kõik ei jõua veel kohale. Eile hommikul avastasin end koeratoiduportsuga õue minemas. Täna tõstsin toidu ülejääke külmikust kaussi enne kui kupatuse vihaselt prügikasti virutasin. (Aeg-ajalt kutsusime teda hea isu tõttu ju "kompostihunnikuks".)

Koju tulles näen tema täpilist nina paistmas sirelipõõsast. Kuudile tõstsin koormakatte ette. Öösel ärkasin ta haukumise peale...


Loodan, et nüüd on ta vikerkaare taga. Jookseb tervete tagajalgade välkudes. (Murueite tsiteerides "ja kõrvade lehvides koos Fredsuga") Lehvitasime Notsuga neile eile - Fredi on juba vana olija, teab Bettile igasugu teid ja radu näidata.

Tean, et meie, maapealsed, peame olema tänulikud selle aja eest, mis Betz meiega veetis. Ma olen nii isekas - minu jaoks oli seda aega liialt vähe. Notsu initsiatiivil printisime südasuvise foto õndsat und magavast Bettist ning kinnitasime selle Notsu tuppa seinale.

Aitäh, kes te minuga olete. Nii on lihtsam. Ausalt - Betti ei olenud lihtsalt mingi suvaline koer. Aga seda mõistavad vist ainult need, kes oma lemmikust ilma jäänud.

Neljapäev, 26. august 2010

Jää hüvasti, Betti

Seda on raske kirjutada, veel raskem rääkida hommikul Notsule.

Mul ei ole enam koera. Tund tagasi käis loomaarst. Betti elab nüüdsest fotoalbumites ja mälestustes, piilub meie tegemisi vikerkaare tagant.

Kolmapäev, 25. august 2010

Lõppenud 140 päeva

Tänasest olen lapsehoolduspuhkusel. Käisin eile töö juures, viisin avalduse ja veendusin, et mitte midagi ei ole muutunud. Samad on tööharjumused, suhtumine, ladvik. Uudisena viiakse miskit koolitust läbi.
Uhkelt mõtlesin, et minul jagub muutusi igasse päeva eemal oldud 140+11-st.

PS! Paar kolleegi avaldas arvamust, et poja on ikkagi täitsa minu moodi:P

Teisipäev, 24. august 2010

vale jala päev

Esmalt jätsin juuste sirgendaja trepikäsipuule ning pistiku seina. (Kohalekihutanud ema tuvastas, et tegelikkuses lebas nimetet tarbeese jahtunult omal kohal)

Seejärel sõitsin üle miski terava eseme ning rehv tühjenes. Mina aga ajasin auto "ujumise" kehva asfaldi süüks. Tulemus - ribadeks sõidetud rehv. Õnneks jäi velg kasutuskõlbulikuks.

Tagavararehvi luugike sai kehvalt kohale paigaldatud - tulemuseks oli kõmakaga kohaleasetumine, mis omakorda tekitas tunde, et VEEL midagi juhtus. (Ma ei kadesta rekkajuhti, kes pidi kitsal teel suhteliselt äkki pidurdanud minukesest mööda manööverdama)

Aga nii ta läits. Õnneks saab iga päev, ka see vale jala oma, otsa.

Neljapäev, 19. august 2010

liivaloss

Meie aias asub liivakast. Selline ontlik - koosneb neljast pruunist prussist ja nende peale asetatud neljast pruunist lauast. Notsu isa ehitas. Kilekaas kaitseb seda kasside rünnakute eest. Sees puhas kollane liiv otse Männiku karjäärist. Aga Notsu ei tunne selle liivakasti vastu huvi - vast on paar korda aastate jooksul kilenurka kergitanud.

Eelmisel aastal rajati meie tänavale kanalisatsioon. Meesisend palus kopajuhil üks kopa täis hoovi tõsta, et oleks hea maja ette sillutiskivi paigaldada. Vaatas meesisend liivahunnikut ja rehmas kopajuhile, et tõstku üks veel. Teadaolevalt ei ole aga meesisend ehitusmees ja sillutise alla kulus liiva vast kümnendik tõstetust. Liivahunnik laiutab autovärava ees ning helesinine unistus ööbib tänaval. Kuhu liiv viia? Pakkusin, et veame järelkäruga kalmistule - mu vanavanemate plats vajaks hädasti liivalisa. Aga jutuks see jäigi. Suvel hõivasid kuhja Notsu koos paar aastat noorema naabritüdrukuga. Mittevajalikku liivahunnikusse kerkib kindlus - iga päevaga üha uhkemaks läheb.

Päev koos kunstiga

Eilse vihmase ja jaheda ilma jaoks olid meil plaanid otsas. Alati võiks kodus ju koristada, tõsta asju ühest kohast teise, hängida arvutis jne.
Mul tuli mõte minna muuseumisse. Kumus olime mõlemad käinud sünnipäeva raames - suveterassil tähistati mu tööandja sünnipäeva ning siseruumides Notsu sõbranna oma.

Avar! (Loe: Vankrisõbralik) Jahe! (oleks teadnud, oleks külastanud juulipalavuses) Ja vahelduseks on väga mõnus kultuuri süveneda. (Kuigi ma kuulsin mitmel korral tavapärast sõna - igaaaaaav!) Ülevalpool, kohati rõõmsavärvilise pläkerdusena mõjuva moodsa kunsti juures jäi vingumist hoopis vähemaks. Skulptuurpeade saalis jalutades palus Notsu ennast järele oodata.

Kodus tervitas üllatuseks rõõmus haugatus. Betzu meeleolu on kukesammukese võrra erksam - ootaja märkab iga pisukest muutumist.

Kolmapäev, 18. august 2010

Tasapisi targemaks

Endisel ülemusel oli kombeks öelda, et eeslitega suheldes pole loota muud kui kabjahoope. Paganama kenasti kõlab:)

Loen Võlaõigusseadust rida realt. Paragraafidest läbihammustamine võtab kohutavalt aega ent on päris huvitav. (Äkist on aeg taas ülikooli poole teele asuda :P)

Teisipäev, 17. august 2010

liimist lahti

Lapse titeiga tundub mõnikord kui arstide vahet jooksmise periood. Perearst andis saatekirja rutiinsesse puusaliigeste ultrahelisse - et kõik ikka korras oleks. Ja kõik oligi parimas korras.

Küll aga on tervis oluliselt halvenenud teisel pereliikmel - pr Bettil. Kardetu osutus tõeks - Betti on täiesti pime. Kusjuures - ma võin öelda päeva, mil ta pimedaks jäi. Sel hommikul avastasime ta naasmast hommikuselt hulkumisretkelt. (Öösiti testib meie mälu värava sulgemisel suurt kasvu hundikoer) Ja õhtul avastasime ta puusad olevat kanged ning silmanägemise halva. Tänaseks komistab ta nii tikripõõsa kui tooli kui... milleiganes otsa. Sööki tunneb haistmise ja pereliikmeid vist kuulmise järgi. Bernhardiini tervise näitaja - isu - on vähene. Avastasin ühel keskpäeval, et koer on söömata. See söömata loom aga lamas rahumeeli sirelipõõsas ega kratsinud närviliselt välisust. Enam ei tule ta väravale vastu vaid pöörab põõsast laisalt pead. Vanadus. Me oleme olnud koos kaks ja pool aastat. Viie- kuni kuueaastast hiiglast võttes teadsin nende eluea lühidust. Nüüd on ta siis umbes kaheksa- kuni üheksa-aastane. Eile Prednizaloni andes ütles loomaarst, et tema praktika kümneaastaseid bernasid ei mäleta. Liiati siis kehva minevikuga nagu minu oma. Lisaks kahtlustas arst suhkruhaigust, mis võtvat nägemise päevadega. Diagnoositakse aga uriiniproovi abil:) Tean, et pean end tasapisi harjutama mõttega, mida ma mõelda ei taha. Karta on, et tervena elatud aastad on Betti jaoks minevikuks muutumas. Näis, mida 120 tabletti neljateist päeva jooksul korda saata suudavad.

Pühapäev, 15. august 2010

Praktilisi nippe üürnikule kohustustest kõrvalehiilimiseks vol2

Täna kell kaksteist kaheksateist helises minu telefon nädidates helistajana salastatud numbrit. Ausalt, mulle ei meeldi salastatud numbrid. Miks peaks helistaja numbrit varjama? Põrnitsesin telefoni ja vastasin.
Helistaja diktsioon oli kehv ning oma osa sellel halb kuuldavus. Peale mitmekordset üleküsimist selgus, et telefonile soovitakse meesisendit. Ma imestasin veidi, aga andsin kõne üle.

Niisiis. Meesisendi kaudu edastati meile ähvardus. Paremal juhul lubati peatselt "molli anda" ning halvemal juhul "üles puua". Päris lahe!
Täideviivaks elukunstnikuks siis meie endise üürilise kaasa, keda proua üüriline nimetanud kui "narkomaani".
Kui aga arvestada lugematu kogus rämedat sõimu sisaldavaid kõnesid, siis on mul pehmelt öeldes ebameeldiv tunne.
Püüan üle olla ning mõelda, et issanda loomaaed on rikkalik.

Reede, 13. august 2010

Ssssurutisest Eesti moodi

Eelmise nädala alguses küsisin meilitsi kolmelt tootjalt hinnapakkumist vihmaveerennide valmistamiseks ja paigaldamiseks.

A vastus saabus kolme minuti möödudes. Müügimees palus pilti ja mõõte, et teha esmane pakkumine laua tagant tõusmata. (Olevat kiired ajad.) B kirjutas veidi hiljem. Vabandas samuti kiire perioodiga ning palus pilte ja mõõte. Mida ei saabunud, oli pakkumine. C ei reageerinud üldse. Kolme päeva möödudes helistasin nii B-le kui ka C-le.

C olla töötajaid kõvasti koondatud ja müügi peale jäetud ainumas inimene. Adresseerisin kirja otse temale. Neli päeva hiljem, peale mitmekordset ülehelistamist ja mitmendat lubadust kohe-kohe pakkumine vormistada, kirjutas ta mulle, et neil ikka ei ole Tallinnas jõude ja soovitas pöörduda A poole.


B numbril vastanud D lubas materjalid päev hiljem pakkumiseks vormistada - B jätnud pakkumise programmi sisestamata ning põrutanud välismaale puhkusele. Ühtlasi sõnas D, et odavat pakkumist ma temalt ei saa - odavaid pakkumisi väljastab turul A. Ning järgnes tehniline selgitus.

Printisin pakkumised välja ning orienteerisin end konksudes, kinnitustes, rennides ja torudes. A, see "odav tootja" oli teinud pakkumise suht suvalistele mõõtudele.
Juhtisin A tähelepanu telefonis räägitule, et mul on vaja renne vaid värviliselt märgitud osale plaanist. Vastus saabus taas kolme minutiga - müügimees kirjutas pahuras kõneviisis, et täpsete pakkumiste vormistamiseks peaks ta isiklikult mõõdistama ning minu saadetud mõõtudega põhiplaan ikka ei sobi. Samuti väitis A end tootvat tehniliselt identseid tooteid D-ga.

D pakkumine tundus renne ja torusid kokku lugedes ebatäpne. Iga lisameeter tähendab aga lisatarvikuid ja nii läks summa utoopiliselt suureks.
D pakkus end täpseid mõõte võtma ja koduse inimesena lubasin end sobitada tema graafikusse. Tund hiljem (!) kõnetas minukest võõras mees, tutvustades end D-na. Mõõdud said võetud, arutatud, põhjendatud. Head nõuanded paigalduse kohta lisatud. Ja kokku lepitud, et suvise katusemeistrite kuldaja möödudes läheb meie tellimus töösse. Hea müügimees oli - sõbralik ja nõuandlik. Ja minu jaoks peamine - mitte valelik. (Sest oma maja ehitusest tean ma tõesti peensusi).

A ei ole senini ülemõõtmise aega pakkunud. Ja ega ma ise talle ka pole rohkem kirjutanud.

Tervitused A ja C tööandjatele. Surutise puhul peaks nappima tellijaid, laiskuse puhul ei viitsi müügimees tellijatega tegeleda. Mitte, et ma Eesti majanduse päästaks oma mõnekümnemeetrise vihmaveesüsteemikesega, aga ikkagi.

Kirjutis sai inspiratsiooni siit.

Arstile? Jah, palun!

Telefonikõne Lastehaigla konsultatiivsesse vastuvõttu:
Minuke: "Tere, sooviksin kirja panna aega puusade ultrahelisse.
Registratuuritädi: "Te soovite aega ortopeedile?"
Minuke: "Ei, ortopeedile ei soovi, ainult ultrahelisse soovin, perearst saatis kolme kuu vanuse lapse."
Registratuuritädi: (väga optimistlikul häälel) "Ahhaa! Kas 11.oktoober on sobiv kuupäev?"

Hea, et istusin. Palju ei puudunuks, et ma toolilt maha kukkunuks. Ausalt.
Aja saime Kesklinna Lastepolikliinikusse, esmaspäevaks.

Kolmapäev, 11. august 2010

Kolmanda kuu parameetrid

Kolmekuusel arstivisiidil ka käidud - pikkust 66 cm (+4 cm), kaalu 6090 (~900 juures). Poiss vastab kenasti kolmekuusele arengule. Rohkem peaksin teda panema kõhuliasendisse, et lihased tugevamaks muutuksid. Arstilkäigu lõpuks jäi poja magama. Teda ei häirinud ka pereõe süstlatorge. Njah. Võrreldes kaheksa aasta taguse ajaga on vaktsiinid muutunud. Kolmikvaktsiini asemel torgiti viisikvaktsiiniga. Nüüd siis kaitstud ka viirusliku meningiidi eest. (Ma ei tea, kas vaktsineerimise kasuks otsustades talitan õigesti - meditsiinilisest haridusest on minu puhul asi kaugel. Kuid loodan, et riiklik poliitika on siiski lapsi kaitsev ning selle sutsaka abil vähendan oma poja võimalusi haigestuda näiteks difteeriasse.) Peale sutsakat magas poiss rahulikult edasi - rahulik laps.

Eile visiteerisime allergoloogi - nahatestid näitasid, et allergiat piimale, nisule ja munale ei ole. Dr Putnik, maailma parim allergoloog:) arvas, et kui midagi peaks välja lugema, siis võiks see olla nisujahu. Sellele tuleb pöörata tähelepanu alles lisatoidu manustamisel. Esialgsete plaanide kohaselt siis novembris. Seega ei ole minu toidusedelile enam piiranguid. (Jess!) Aga noh, ega ma varemgi miski suur piimanina polnud, pigem tundsin piimavabal dieedil viibides puudust jogurtist.
Iseenda suurele kaalulangusele sain samuti piiri peale. Notsu sõbranna õpetatud magusad saiad (kahe saiaviilu vahele määrida pähklikreemi, peale võid ja siis toppida kokkusurutud saiad võileivamasinasse) sisaldavad piisavalt rasva ja suhkrut. :)

Esmaspäev, 9. august 2010

kuidas me Hauka laadal mittekäisime

Hiigelkuum juulinädal sundis mind hoolikamalt temperatuuripügalat järgima. Nimelt avastasin, et talume pojaga palavat ilma halvasti - temal on uned rahutumad ja mina olen vaimult ning sestap ka kehalt täiesti küpse.

Hoolimata kuumarekordi ähvardustest ei loobunud me mõttest minna nädalavahetuseks lõunasse. Hauka laat tundus ahvatlev ning võimalus lõunasse sõita ka.

Laupäeva hommik võttis meid vastu +28-ga täisvarjus kell 10 hommikul. Peale kohvetamist ja päeva varustuse pakkimist keerasime nina Antsla poole. Et meesisendi suguvõsa sealtpoolt pärit, tiirutasime sutsu ka talude, mõisate ja põldude vahel. Ja Antslasse jõudes näitas autotermomeeter +37. Kas nüüd termomeetri näidust, lauspäikesest, kuumusest või ümbritsevast mürast ja inimhulgast. Igatahes olnud ma umbes pool tundi hiljem näost lapiline. Väitsin küll, et märg pearätt päästab ja kohe-kohe läheb paremaks, ent meesisend vedas vastupuikleva minukese, laadaloteriist ilma jäänud Notsu ning lõputult naeratava poja pikema jututa konditsioneeritud autosse tagasi. Notsul õnnestus laadalt osta siiski lehvik ja ülejäänud bande sai vees koibi liigutava konna:)
Uue-Antsla järves kaelani ligunemine tugevdas olemist ja Urvaste kalmistule said küünlad põlema. Teise ujumise tegime Osula pisikeses paisuga järvekeses, sest Lõõdlasse kogunes vist kogu laadarahvas. Vahepeal lohutasime Notsut Liikluslinnas - sõit elektriautoga parandas oluliselt tema tuju. Ja õhtu lõpetasime Tilgamäe saunas. Kell üks öösel Võrru naastes kinnitas autotermomeetri +28-st ka kodune termomeetrinäit.

Neljapäev, 5. august 2010

vanadus

Betti vanuseks peaks olema kaheksa kuni üheksa aastat, mis bernhardiinile on juba pea raugaiga. Tema kõnnak on suvega muutunud ebakindlamaks ning märkan teda üha enam puu all lebamas. Kolmekümnekraadises kuumas täitsa mõistlik teguviis. Murelikuks muutusin nädala alguses, mil temperatuur langes, ent koer reipamaks ei muutunud. Hakkas hoopis eriti raskelt tõusma ning ühte kehapoolt õrnalt käsitlema.
Loomaarstist peretuttav kirjutas välja tabletid, mis samaaegselt võtavad valu ning ravivad haigeid liigeseid, eakate bernade põhihäda. Esmalt saime kuuri seitsmeks päevaks, kui ei aita, kirjutatakse pikem ja kui siis ka paremuse poole ei lähe, kangem. Ja kui ikka abi ei tule, siis lisanduvad liigesevitamiinid. Jajah, needsamad - "nüüd kõnnin ma taas kergelt nagu nooruseski" :)

Eile sai Betz esimesed tabletid. Varavalges haukus lärmakalt. Hommikul tõusis hoopis kepsakamal sammul ning kraapis ust kui ma piisavalt väledalt krõbinatega ei saabunud. Aga märkasin hoopis hullemat muret. Koer liigub lõhna järgi ning pikkpoissi, milles tabletid peidus, otsis ninaga. Ühest silmast oli ta peaaegu pime juba meile saabudes. Nüüd on "tuhmiks" muutunud ka teine silm ning mõlemad silmad on pilukil ja "jooksevad vett". Loomade silmaarsti arvamus oli toona, et minu probleem on Betzu omast suurem. Nüüd olen aga tõesti nõutu... Aitasin tibil täna kuudi ukse leida - kaua ta ikka vihmaga põõsa all lebotab. Puhastasin kummeliteega ja unistan, et tegemist oleks tavalise silmapõletikuga.

Kolmapäev, 4. august 2010

Hüvasti, kõrged mähkimislauad!

Päevast päeva tõstis poja tagumikku üha enesekindlamalt ning õõtsutas end küljelt küljele, vahepeal ka küliliasendist maailma uudistades. Eile päeval hakkas end üpris ootamatult vasakul küljel peaaegu kõhuli pusima. Veidi enne Aktuaalset Kaamerat, koduses õhtuvaikuses, kõlas Notsu röögatus "Keeras, venna keeras end kõhuli!" Tema sõnade kinnituseks ukerdas titt üpris abitult ja ehmunult kõhul. Aitasime ta kindlasse seliliolekusse tagasi ning Notsu sõnade kinnituseks pööras ta end uuesti kõhule. Ning kordas õpitut veekord täna hommikul. Paraku on jaksu kõhul olemiseks vähe ning sestap istub emb- kumb meist poja kõrval ning lohutab ja aitab tagasi selili pääseda. Päris väsitav, muideks.

Teisipäev, 3. august 2010

tuhat&tuline

Jätkuks kõigele eelnevale "lendas õhku" meie gaasikatel. Sooja vett saab mõnda aega elektrikeedukannuga, mida titevanni jaoks kulub kolm kuni neli keedukorda. Kütet pole õnneks vaja, nõusid ja pesu pesevad masinad. Hea, et sündmus toimus juulis, mitte jaanuaris. Iriseda ka ei viitsi - sooja tuba ja vannivett pakkuv Buderus kolis meile 19.08.2003. Ei ainsatki hooldust seitsme aasta jooksul.
Meesisend arvas, et ma olen liiga palju ette võtnud - kui midagi ei teeks, ei juhtuks ka midagi.
Põldmarjamoosi keetsin ausõna täiesti edukalt - ei mingit põhjakõrbemist. Laiul muide kasvab hiigelkogus põldmarju - hetkel valmivad esimesed.

Esmaspäev, 2. august 2010

Praktilisi nippe üürnikule oma kohustustest kõrvalehiilimiseks

Esmalt. Kommunaalmaksed on üürileandja kius ja selle vastu aitab räuskamine. Algatuseks võiks teatada, et tegelikult ei tahtnud sa seda korterit üldse üürida. Seejärel nõua näiteks konto väljavõtet - kas üürileandja on ikka hoiustanud tagatisraha vastavalt Võlaõigusseaduse §308 ette nähtult. (Tõenäoliselt ei ole. Väida, et siis ei maksa Sina ka oma kulude eest. Näiteks kahekümne kolme viimasel kuul tarbitud veekantmeetri eest)
Kui üürileandja pakub keskmist hoiuseintressi, soga, et SMS laenuga raha võttes tuleb tasuda hoopis kõrgemat intressi. Kui üürileandja leiab, et raha börsile keerlema pannes võib teenida veelgi enamat, nimeta teda "idioodiks".

Praktiline nipp aastast 2003 - palu üürileandjal näidata, milline punkt üürilepingus kohustab üürnikku vastama üürileandja kõnedele.

Njah. Väikese üüriraha eest kipuvad üürikorterit tahtma madalalaubalised. Ma enam ei jaksa nende tasandile laskuda. Alustan kapitaalremondiga, et renoveerida jubedusi, mida nelja kuu jooksul korda saadeti. :S