Jaanilaupäevase päeva lõdistasime Võrus. Kütsin meesisendi ägedast protestist hoolimata alumise korruse ahju ja sain tulemuseks troopilise ehk niiskelt sooja toa varasema niiskelt külma asemel. Päev varem või oli see pigem öö varem käisime Ruusmäe külajaanikul. Ametlik nimetus sel peol oli küll "Haanja valla jaanituli". Esines Mõniste mees Voldemar Kuslap. Pool tundi enne keskööd, mil kohalikud napsimehed juba liiga vindised, saabusid VLÜ ja Marko Matvere. Otse Pärnu kontserdilt. Hilise alguse tõttu sai neist pigem taustabänd jalakeerutajatele. Tahtnuks enam särtsu ning muhedaid naljaheitmisi nagu varasematelt kontsertidelt.
Tunnike peale keskööd sättisime end kodu poole - autos kaks surmväsinult põõnavat last ja kolm rahulolevat täiskasvanut.
Päris-jaaniõhtu veetsime traditsiooniliselt Tilgamäel ehk nagu kohalikud teadvat, Mäetilgal. Saun, juurviljade gurmee-grill, meie juurest veetud oksarisu ja vana piirdeaia põletamine. Suure kambaga kogunedes satub sööki-jooki ikka ülearu olevat. Eriti kui kokku saavad kaks sõpra, kel kummalgi komme toidu soetamisega liialdada. Nii sai proovitud vaid kahte sorti liha.
Ja täna tagasi Tallinna. Oli aiatöö päev - mina kitkusin kastani ning sireli võsusid, ema ja Notsu puhastasid mitu tublit ruutmeetrit naatidest. Nagu ikka, tervitas Tallinn jääkülmalt niiske õhu ja pilvise taevaga.
esmaspäev, 25. juuni 2012
kolmapäev, 20. juuni 2012
Sümboli otsingul
Tegin homsele gümnaasiumilõpetajale napooleonitordikese. Kaunistama asudes said head mõtted otsa.
Vanusega võrdne küünalde arv või lill sünnipäeval
Sõrmused abiellumisel
Kurg katsikul
Küünal leina tähistamiseks
Öökull uue kooliaasta alguses
Aabits esimesse klassi minekul
Aga mis võiks kaunistada koolilõpetaja kaarti / torti...?
Vanusega võrdne küünalde arv või lill sünnipäeval
Sõrmused abiellumisel
Kurg katsikul
Küünal leina tähistamiseks
Öökull uue kooliaasta alguses
Aabits esimesse klassi minekul
Aga mis võiks kaunistada koolilõpetaja kaarti / torti...?
esmaspäev, 18. juuni 2012
Linnainimene
See sai nüüd otsustatud. Meie "maakodu" saab olema lõunaosariikides. Lähiajal vajame erinevate oskustega ehitusmeeste teenuseid. Kohalikud sõbrad oletavad, et aja möödudes kaob eesliide "maa" ning jääme lõunasse pikemaks. Mine tea... Igatahes on kliima hoopis teine, võimaldades veeta päevi suveriietes ning nautida sumedaid niiskusvabasid õhtuid.
Mõned aastad tagasi rääkis meesisend oma naabritest, kes tiirutanud mööda vabariiki maakodu otsides. Lõppeks otsustanud nad, et on linnainimesed ja soetanud kuurortlinna tuttuue korteri. Kõikide mugavustega.
See tundus naljakas - olin parajasti vaimustatud oma merevaatega investeeringust üksindusse. Miks peaks üks terve mõistusega pealinlane tahtma veeta suve linnas?
Kahe viimase aastaga on mu (eel)arvamused muutunud. Eelkõige harjumuspärane mugavus - no ei suuda ma isegi söögikraami soetades planeerida. Maapoeke võib olla küll aktiivse suhtlemise kohake, ent kaubavalik on pehmelt öeldes nigel. Lisaks ka hinnalt kallis ning suur osa esmavajalikku alustades puu-ja köögiviljadest puudub üldse. Võib-olla maa-ketipoodides on teisiti, kuid need asuvad enamasti kümnekonna kilomeetri kaugusel keskuses.
Teiseks melu - ma tahan võimalust minna kontserdile ja suveteatrisse. Jalgsi. Ma tahan näha inimesi nende igapäevategemistes. Üksindus ja vaikus viib minusguse hulluksmineku äärele.
Kolmandaks ei oska ma ellujäämiseks vajalikke maatöid piisavas koguses. See lõputu suvine niitmine ja puitunud hein. Sitikad ja mutukad.
Neljandaks ei jaksa ma kogu maja kaasas tassida - naabrivalve on väikestes kogukondades toimiv lahendus ent hajaasustuses puudub.
Sattusin mõne nädala eest vestlema endise kolleegiga. Rääkisime suveplaanidest ning... ma pole ainus, kes nii mõtleb. Temagi soetanud suvekodu justnimelt väiksemasse kuurorti. Linna. Lähemale kultuurile ja poodidele ja söögikohtadele. Niisiis. Headaega trimmer, maalrikostüüm ja kõrvaklapid. Aeg suvitada kleitides :)
Mõned aastad tagasi rääkis meesisend oma naabritest, kes tiirutanud mööda vabariiki maakodu otsides. Lõppeks otsustanud nad, et on linnainimesed ja soetanud kuurortlinna tuttuue korteri. Kõikide mugavustega.
See tundus naljakas - olin parajasti vaimustatud oma merevaatega investeeringust üksindusse. Miks peaks üks terve mõistusega pealinlane tahtma veeta suve linnas?
Kahe viimase aastaga on mu (eel)arvamused muutunud. Eelkõige harjumuspärane mugavus - no ei suuda ma isegi söögikraami soetades planeerida. Maapoeke võib olla küll aktiivse suhtlemise kohake, ent kaubavalik on pehmelt öeldes nigel. Lisaks ka hinnalt kallis ning suur osa esmavajalikku alustades puu-ja köögiviljadest puudub üldse. Võib-olla maa-ketipoodides on teisiti, kuid need asuvad enamasti kümnekonna kilomeetri kaugusel keskuses.
Teiseks melu - ma tahan võimalust minna kontserdile ja suveteatrisse. Jalgsi. Ma tahan näha inimesi nende igapäevategemistes. Üksindus ja vaikus viib minusguse hulluksmineku äärele.
Kolmandaks ei oska ma ellujäämiseks vajalikke maatöid piisavas koguses. See lõputu suvine niitmine ja puitunud hein. Sitikad ja mutukad.
Neljandaks ei jaksa ma kogu maja kaasas tassida - naabrivalve on väikestes kogukondades toimiv lahendus ent hajaasustuses puudub.
Sattusin mõne nädala eest vestlema endise kolleegiga. Rääkisime suveplaanidest ning... ma pole ainus, kes nii mõtleb. Temagi soetanud suvekodu justnimelt väiksemasse kuurorti. Linna. Lähemale kultuurile ja poodidele ja söögikohtadele. Niisiis. Headaega trimmer, maalrikostüüm ja kõrvaklapid. Aeg suvitada kleitides :)
neljapäev, 14. juuni 2012
Juhilubade vahetamise saaga
Seitsmes päev lõunaosariikides algas telefonikõnega liiklusregistri Tallinna büroost.
Teil on tellitud uus juhiluba? Mhmh...
Meie teenindaja sisestas allkirja peegelpildis ja nüüd peate te kohe tulema meile uuesti allkirja andma. Võite tulla nii Mustamäele kui ka Kesklinna.
WTF??? Ilmselt ma röögatasin. Väljendid "Meie teenindaja sisestas valesti" ja "Teie peate" ei käi kuidagi kokku. Pealegi asun ma nii Mustamäe kui Kesklinna teeninduspunktist ühekaugusel, mis paraku vastab kolmele tunnile teekonnale koos ühe viieminutilise peatusega.
Peale kahte meeldetuletust sain mokaotsast vabanduse. (Meesisend suisa irvitas kõrval).
Võru kohaliku ARK büroo teeninduspoisid pakkusid lahkesti, et ilmselt kirjutasin oma allkirjakest tagurpidi kui teenindaja oma paberit masinasse valesti ei pistnud :)
Ja juhiloa saan mõne päeva möödudes samuti siitsamast kätte.
Meesisendi kommentaar: Siin elavadki ju head inimesed. Selle headusega peab aga pisut esmalt harjuma.
Teil on tellitud uus juhiluba? Mhmh...
Meie teenindaja sisestas allkirja peegelpildis ja nüüd peate te kohe tulema meile uuesti allkirja andma. Võite tulla nii Mustamäele kui ka Kesklinna.
WTF??? Ilmselt ma röögatasin. Väljendid "Meie teenindaja sisestas valesti" ja "Teie peate" ei käi kuidagi kokku. Pealegi asun ma nii Mustamäe kui Kesklinna teeninduspunktist ühekaugusel, mis paraku vastab kolmele tunnile teekonnale koos ühe viieminutilise peatusega.
Peale kahte meeldetuletust sain mokaotsast vabanduse. (Meesisend suisa irvitas kõrval).
Võru kohaliku ARK büroo teeninduspoisid pakkusid lahkesti, et ilmselt kirjutasin oma allkirjakest tagurpidi kui teenindaja oma paberit masinasse valesti ei pistnud :)
Ja juhiloa saan mõne päeva möödudes samuti siitsamast kätte.
Meesisendi kommentaar: Siin elavadki ju head inimesed. Selle headusega peab aga pisut esmalt harjuma.
teisipäev, 5. juuni 2012
Kolmanda kooliaasta lõpp
Kolmas aasta koolikatsumust sai seljatatud. Möödus kiirelt ja oli minu kui taustajõu jaoks kergem.
1) Mul oli oluliselt vähem aega paanikaosakonna tekitamiseks
2) Notsu on kahe aastaga omandanud rutiini - kooli kodutöödest ei pääse. Parem teha kohe peale kooli kui viimasel hetkel.
Sellel aastal ei toimunud enam koju ununenud esemete kooli valvelauda toimetamist. Temaatilisi märkusi oli vist kokku üks. Õppimata-puudulikke ka ei esinenud.
Küll on kasvamas preili Lohe - mida ilmtingimata täna tegema ei pea, seda ikka ei tee ka. Vastakalt ka - kui teada oli, et ühel päeval õpitakse pool ja järgmisel terve luuletus, siis on võimalik aega säästa ja õppida kohe terve pähe (ja järgmisel päeval piirduda kordamisega)
Üks lemmikainetest on vene keel - esimesel aastal hea ja lihtne. Ka prantsuse keel istub hästi. Üldse on märgata mälu treenitust - tekstid jäävad meelde kergelt. Sealhulgas ka klaveripalad - päris pikad lood saavad mängitult noodivabalt.
Puudulik on loogiline mõtlemine ja iseseisev töö. Matemaatika tekstülesanded on suurimad komistuskivid. Ja loodus- ning inimeseõpetuse töövihikutest ehk iseseisvatest töödest võib leida suurepäraseid "briljante". Sünonüümidest rääkides võib end hingetuks naerda (aga tuletamisoskus on hea)
Klassijuhatajaga on Notsu rahul. Aineõpetajatega samuti. Kui ühes teises Väga Heas Koolis õppiv sõbranna räägib aineõpetaja röökivast kõneviisist, siis kergitab Notsu hämmastunult kulme. Õnneks.
Tegelikult virisesin ma terve maikuu suhtumisest - Kaks riiklikku tasemetööd ning üks kooli oma kujutasid tugevaid teadmiste teste koostöös tähelepanelikkusega. Noor daam keskendus nende asemel kõrvarõngaste hommikusele valikule... Tulemuseks oli "hea" matemaatikas, mis põhines üksi ja ainult lohakusel ning viitsimatusel keskenduda. Igatahes ähvardas see rikkuda lisaks viimase veerandi hinnetele ka kiituskirja saamise. Ajapikku ma leppisin ja leebusin. Sestap oli täna koju saabunud kiituskiri minu jaoks väga suureks üllatuseks ja rõõmusõnumiks. Ühtlasi ka tunnustuseks üheksa kuud kestnud koolispurdile. Esmakordselt ei tunne ma, et pool kiituskirjast oleks nagu minule välja antud. Seekord on see peaaegu täielikult lapse saavutus.
Täna pidasime Botaanikaaia talveaias klassi lõpupidu. Homme toimub aktus ja edasi tuleb kolm kuud väljateenitud puhkust.
1) Mul oli oluliselt vähem aega paanikaosakonna tekitamiseks
2) Notsu on kahe aastaga omandanud rutiini - kooli kodutöödest ei pääse. Parem teha kohe peale kooli kui viimasel hetkel.
Sellel aastal ei toimunud enam koju ununenud esemete kooli valvelauda toimetamist. Temaatilisi märkusi oli vist kokku üks. Õppimata-puudulikke ka ei esinenud.
Küll on kasvamas preili Lohe - mida ilmtingimata täna tegema ei pea, seda ikka ei tee ka. Vastakalt ka - kui teada oli, et ühel päeval õpitakse pool ja järgmisel terve luuletus, siis on võimalik aega säästa ja õppida kohe terve pähe (ja järgmisel päeval piirduda kordamisega)
Üks lemmikainetest on vene keel - esimesel aastal hea ja lihtne. Ka prantsuse keel istub hästi. Üldse on märgata mälu treenitust - tekstid jäävad meelde kergelt. Sealhulgas ka klaveripalad - päris pikad lood saavad mängitult noodivabalt.
Puudulik on loogiline mõtlemine ja iseseisev töö. Matemaatika tekstülesanded on suurimad komistuskivid. Ja loodus- ning inimeseõpetuse töövihikutest ehk iseseisvatest töödest võib leida suurepäraseid "briljante". Sünonüümidest rääkides võib end hingetuks naerda (aga tuletamisoskus on hea)
Klassijuhatajaga on Notsu rahul. Aineõpetajatega samuti. Kui ühes teises Väga Heas Koolis õppiv sõbranna räägib aineõpetaja röökivast kõneviisist, siis kergitab Notsu hämmastunult kulme. Õnneks.
Tegelikult virisesin ma terve maikuu suhtumisest - Kaks riiklikku tasemetööd ning üks kooli oma kujutasid tugevaid teadmiste teste koostöös tähelepanelikkusega. Noor daam keskendus nende asemel kõrvarõngaste hommikusele valikule... Tulemuseks oli "hea" matemaatikas, mis põhines üksi ja ainult lohakusel ning viitsimatusel keskenduda. Igatahes ähvardas see rikkuda lisaks viimase veerandi hinnetele ka kiituskirja saamise. Ajapikku ma leppisin ja leebusin. Sestap oli täna koju saabunud kiituskiri minu jaoks väga suureks üllatuseks ja rõõmusõnumiks. Ühtlasi ka tunnustuseks üheksa kuud kestnud koolispurdile. Esmakordselt ei tunne ma, et pool kiituskirjast oleks nagu minule välja antud. Seekord on see peaaegu täielikult lapse saavutus.
Täna pidasime Botaanikaaia talveaias klassi lõpupidu. Homme toimub aktus ja edasi tuleb kolm kuud väljateenitud puhkust.
Tellimine:
Postitused (Atom)