Neljapäev, 25. jaanuar 2007

kahekümneviies jaanuar

Mõnikord väljuvad asja kontrolli alt. Vahest olen selles ise süüdi ja mõnikord on tegemist juhuste õnnetu kokkusattumisega. Mõnedel eriti halbadel juhtudel teeb keegi halba selleks, et otseselt käkki keerata. Eriti nukker, kui selliseks osutub inimene, kes teab su hinge sügavamaid peensusi ja keerdkäike.

Viimane aasta ei ole olnud kerge. elukorraldus on pea peale pööratud: Inimesed, keda pidasin sõpradeks, on osutunud võõrasteks ja vastupidi - kaugeks peetud on muutunud üllatavalt soojadeks ja lähedasteks. Paks nahk on kasvanud. Ja mõnikord on ikka veel löögid ootamatud.

Jah, egas aega tagasi keerata ei saa. pea tuleb tõsta püsti ja minna edasi. Raske on sõbrannat taas püüda usaldada, aga eelkõige oleme me kõik inimesed ja eksime...

Kolmapäev, 24. jaanuar 2007

-10

lõppeks on siis talv saabunud. nagu eestimaal ei ole mõõdukust loota, siis saabus peale mitut kuud kehva rannailma üleöö käre pakane.
Igatahes ajab diiselmaastur välja süsimusta suitsu ja nina ähvardab ära kukkuda ja varbad ka külmetavad. jälle häda, eksole:) Kusuures see kena lumine külm saabub loomulikult siis, kui mul on soojamaapiletitele vaja vaid järele minna.
Nädalavahetus viib otepääle, mk etapile ehk üks suur lust ja lillepidu tuleb. ja suusad pakin pagasiruumi:) äkki veab ja panen alla ka!

Praktilistest tegemistest ei ole me Notsuga nädal aega trennis käinud. Vireleme viiruse küüsis ja kurdame teineteise võidu, Notsu köhib pooled ööd ja lubab pühalikult Kiptuses terveks saada (mina ei luba midagi peale selle, et püüan lennu ajal olla viks ja viisakas ja mitte end hirmust jälle täis juua) Üleüldse kipub aega jälle napiks jääma, arvestades, et viimati sai siin koristatud... oh äkki oli eelmisel kolmapäeval... ja juba tuleks pakkida asjad, sest ilmselt pean suusakraami pakkima autole homme lõunaks ja pühabal tulles mõned asjad pesema ja esmasbaks peab soojamaakraam koos olema. Teisiba hommikul:) yeah, sinnani tuleb elada...

Teisipäev, 23. jaanuar 2007

nädal päikeseni

mõnikord tuleb keset südatalve unistus päikesest. ja hirmus lugu kui parajasti on sutsu vaba raha ja tööandja annabki puhkuse ja reisikorraldaja müüb lennukipileti ja hotelli uskumatult soodsalt. Ja paar sõpra saavad endale sama lubada. egas polegi muud, kui minek. Nädala pärast, nädalaks.
Vana egiptuse vanasõna ütleb, et kes on Niilusest vett joonud, tuleb tagasi. Ja 2002. aasta novembris sai joodud vana küna kaluripaadi äärelt seda kohutavalt räpast vett üks peotäis. Ikka selleks, et kord tagasi minna. See ei saa olema kultuuri- ega seiklusreis. See saab olema ajupuhkus. Palmileht ülal, palmileht all ja nina suure kollase kera poole, väike ja suur Notsu.
Egypt, here we come.

Laupäev, 20. jaanuar 2007

orav rattas

koolitööd. tööd. emaks olemine. silmapõletik. eksam. loengud. orav rattas.
ja elu on ikka see suur roosa mull - juba täpselt terve kuu.

Teisipäev, 16. jaanuar 2007

koolitööpäev

ikka ja alati jääb mõni päev puudu. Üks kindlasti. Täna on koolitööpäev. See tähendab et pean olema vapper nii tööl kui kodus koolitöid tehes. Mitukümmend lehekülge teemadel, mis mind ei huvita, kirjutada vaid sellepärast, et need on alusained. No tänan. Aga peab.

Neljapäev, 11. jaanuar 2007

väline sära:S

Mitmeid kuid olen püüdnud ja pingutanud tööl. Olen pusinud erinevaid asju ja osaliselt isegi tulemuslikult. Kuid tihtipeale on minu tööga oldud rahulolematu, irisetud rohkem asja väärtusest.
On olnud hea nädal. Tulemused on kuule vastavalt head ja töödki tehtud, koguseliselt küll oluliselt vähem tavapärasest, lihtsalt tulemused on olnud varmamad tulema. Ja hommikusel koosolekul sain tunnustada hea töössesuhtumise eest. No misiganes nädalal, aga mitte seekord!

Päev oli asine ja argine, täis tuhandet toimetust:)

Kolmapäev, 10. jaanuar 2007

musta triibu päev

peale valget tuleb taas must triip.

Mu tuju, mis mitmed päevad suht põhjuseta hea on olnud, langes täna taas põhjatusse musta sügavikku.

Lihtsalt valmis sai kõik. Trepp ja põrand. Ja nüüd on üks suur segadus, tolmukuhil ja tegemist vajavad pisiasjad. Ja autol sai õli vahetatud ja teise küljeklaas klaasiteeninduses kokku lepitud. Ja üks inimene, kellest ma väga hoolin, käitub kummaliselt.

Peale musta tuleb jälle valge triip, sest elu on sebra. Ja Maslow püramiidi kohaselt peavad eelkõige olema rahuldatud elementaarsed vajadused, uni sealhulgas.

Teisipäev, 9. jaanuar 2007

väike kuid oluline avastus - elu on sebra

Järjekordne vahva ja väsitav päev teiste seas:)

Väikestest asjadest sünnib päev - hommikul on hea alla tulla uuest trepist hetkel mõnusalt avarasse elutuppa. Hea on teada, et kodu saab su enese käte läbi peatselt veelgi ilusam. Hea on avastada, et aastaid peetud ja aeg-ajalt igavaks ja närvidele käivaks muutuv töö on siiski põnev ja naudinguid pakkuv. Hea on märgata, et oled töö juures tegija. Hea on kolleegidega lõuna ajal kambata. Hea on olla peale enese eest hoolitseva naise ka ema. Hea, kui on sõbrannad, kelle juurde koogiga minna ja kelle käest kipsplaat vastu saada. Ja lõppeks - peale seda märulit on hea panna tühjaks saanud mobiil juhtmesse ja avastada, et oled vahepeal olnud mitmele inimesele vajalik.
Elu on sebra. Peale musta triipu tuleb ju taas valge:)
on vaja vaid kannatust see valge ära oodata.

Esmaspäev, 8. jaanuar 2007

liiga väike riik

väike on see Eestimaa. Kaks tundi lõunapiirini ja kaks tagasi. Mõned loetud minutid peale ja piirini jäi tegelikult, kui nüüd täpsust taga ajada, siiski paarkümmend kilomeetrit. Ja kiirust sai ületatud ka natuke. Seekord andestan iseendale.

Olen oma pisikeses ajus juurelnud selle üle, kas see on mõnus või ei. Oleneb milleks - kui tahad kiiresti minema põrutada, siis on see hea. Hea on teada inimesi "kaugetes" Eesti nurkades ja nendeni kiiresti jõuda. On halb, kui tahad märkamatult kuskile peitu pugeda... Halb, ka et turg on liiga pisike, et mõned kaubaketid siia oma esinduspesad rajaksid, liiga väike, et tekiks tõeline konkurents väikestegi ettevõtete vahel...

Ehk kokkuvõtlikult - liiga väike äriks, kuid hea elamiseks ja sõprussuhete pidamiseks:)

Pühapäev, 7. jaanuar 2007

elu õppetunnid

tegus nädalavahetus oli.

Lõppeks hakkab ehk aastaid kestnud ehitustöödelgi ots paistma. Reede öösel vastu laupäeva saabus trepp ja nii reedel kui ka laupäeval müttasid põrandamehed tööd teha. Homme kell viis hommikul tuleb startida Karksi-Nuia trepimeistri järele, õhtuks ta koju tagasi toimetada ning kolmapäeva õhtuks peaks põrand nii lihvitud kui ka lakitud saama.
Naljakas on see uus etapp selle maja elus - viis talve on käidud redelist ja nüüd tuleb uhke trepp:) kindlasti koperdad ja kukud alla, arvas sõbranna.

Eile käisime Vantaa Ikeas, sest tänasega lõpetasid liikumise superseacatid ja pühapäev teadupärast Soomes poed suletud. Ajasin oma XXL suurusega neljarattalise praamile, selgus et oleme lubatust x cm kõrgemad. Järgmisel korral paluti katuseraamid maha kerida, Kaidi soovitas küll rehvid õhust tühjemaks lasta:) Ikea leidsime ilusti üles, Kehä III ja Lahti tee ristis.

Paraku oli laupäev 6 jaanuar ja kolmekuningapäev, mis teadupärast Soomes riigipüha... Elu õppetunnid maksid seekord vaid 500 kr pluss raisus laupäev.

Edaspidi tuleb lihtsalt poereisi planeerides heita pilk lisaks oma graafikule ka päevaraamatu sellesse osasse, kus kirjas euroopa liidu riigipühad. Tuletaks meelde, et Nemad ei ava kauplusi varastel hommikutundidel, et neid alles öö hakul sulgeda, et Nemad pühitsevad pühapäeva ja riigipühasid ja peavad perekondlikke lõunaid.

Ehk oleks aeg ka meenutada, millal viimati pühapäeval oma vanemaid külastasin? Või üldse, lihtsalt niisama sisse põikasin või helistasin, tagamõtteta leppida kokku Notsu hoidmine või midagi vajalikku lapsepõlvekodust kaasa haarata?

Neljapäev, 4. jaanuar 2007

elektrijänes

Täna tabas mind energialaeng. Kõik sujus - tööl tundsin end üle pika aja tegijana, kodus olen viimase paari päevaga teinud rohkem kui poole aastaga. Iga töö, mille ette võtan, sujub lennates:)
Mõnikord on tubli olemiseks väga vähe vaja.

Kolmapäev, 3. jaanuar 2007

Kolmapäev. Teine tööpäev.

Elu hakkab rööbastesse minema, pühadetuhin, mis sellel aastal seoses plaanilise operatsiooniga eriti pikaks kiskus, hakkab läbi saama. 19. detsembristki on möödas 16 päeva ja maailm on roosam.

Tööisu saabus täna kell 15. Kõlab naljakalt, aga just sellest kellast alates olen ma tegus ja toimekas. Ei ühtegi muremõtet. Mõnikord pole õnneks vaja isegi uusi saapaid:), kuid näis, kauaks.

Nädalavahetus tuleb töine - trepp, põrand, ikea. Näikse, et planeerimatult võtsin uuel aastal ette suurpuhastuse oma elus, otsustasin pilvedelt maa peale laskuda ja toimekaks hakata.

Laupäeval tuleb isa ja toob sõnumeid ja kingitusi kaugetelt kallistelt:) Kinkide sisu ei ole mulle tähtis, vaid teadmine, et minu õde, üks armsamaid ja hoolivama südamega inimesi maailmas, on jalutanud minule&Notsule mõeldes jõuluehtes linnas ning pakkinud seejärel hoolikalt ja armastusega. Iga kord tema kingipakki avades poeb südamesse selline väga-väga eriline tunne, justkui oleks neis pakikestes killuke südant. Aitäh Sulle, et oled:)

Ja samas on naljakas tõdeda, et ootan isa tagasi sama õhinal kui pisikese Notsuna. Moskva komandeeringutega kaasnesid alati ahvatlevad shokolaadijänesed, Ungari-reisidega rubikukuubikud ja ei-tea-kust pärinesid pikad triibulistes paberites karamellid. Ja isaga kaasnesid ka niisama shokolaaditahvlid, mida ma ei mäleta ema eales ostvat.

Me kõik pärineme oma lapsepõlvest ja sinna hämarasse roosasse enneminevikku olen ma viimastel päevadel salamisi piilunud. Õnne- ja tänutundega.

Teisipäev, 2. jaanuar 2007

tädi Ulvi juures

Alanud aasta lõi mu maailmapildi päris korralikult segamini. Aga see pidi nii minema, ring tõmbus järjest enam koomale ja valikuid jäi järjest vähemaks. Tahtmatult poetasin täna koduuksest sisenedes päris mitmed pisarad.

Uus aasta toob endaga asju, mis aastatega saanud traditsiooniks. Näiteks 2. jaanuaril tädi Ulvi pool käimine.

Tädi Ulvi on Notsu hoidjatädi ja mu ema ristiema. Minu roosasse lapsepõlvevahtu tekib ta koos üsna esimeste mälestustega. Suguvõsa kaardimänguõhtud kord nädalas, jõulupeod, külaskäigud, väljasõidud puuistmetega rongis Türile, koerapildiga teksased Kaubamajast... Sõna "ristiema" tähendus jõuab minuni oluliselt hilisemas eas kui arusaam, et ema hoiab teda teistest lähisugulastest enam.

Hoolimata oma 80-sest eluaastast on ta imeliselt hästi säilinud, võiks arvata, et oma tegelikust vanusest on ta kümmekond aastat noorem ja mis peamine - tervis on korras ja elurõõm suur. Minu jaoks on ta viimasel neljal aastal, alates mu lapsepuhkuselt naasmisest, olnud täiesti asendamatu. Ja Notsule samuti. Nagu hea vanaema ja vanavanaema:) Kuna tema päris lapselapsed on peaaegu täiskasvanud ja iseseisvad, tunnevad need kaks täit rõõmu teineteisega veedetud ajast. Lõbusõidud trammiga, jalutusretked Luigetiigi äärde, kastanimunade korjamine raudtee ääres... Kuulen nende päevategemistest õhtuti ja tunnen rõõmu sellest imelisest särasilmsest kooslusest.

Ma ei tea just palju hoidjatädisid, kes kirjutaksid neli aastat järjest üles lapse menüü ja une- ning õueskäiguajad, tujud ja soovid. Ja mõnikord saan riielda, kui kingapaelu sidudes end esikusse põlvitan, sest "tuba on täna teist korda koristamata, määrib riided ära". Oh tädi Ulvi, kui sa vaid teaksid, et meie majas pestakse põrandaid mõnikord vaid kord nädalas...

Ma ei saa kunagi korvata seda südamesoojust ja -headust, mida ta Notsule on andnud. Maailmas on asendamatuid inimesi. Mõnikord löövad lained üle pea kokku, kõik tundub masendav ja lootusetu. Siis muutuvad lähedased suhted teiseks ja nii hea on mõelda, aitäh, et sa oled:)

Head uut aastat!

Nüüd on ta siis käes - aasta 2007. Tuli suure peao ja kärtsu ja mürtsuga. Kui 2006 oli lagunemise aasta, siis loodan, et aasta pärast tagasi vaadates oleks 2007 uute alguste aasta.

Head uut algust!