Esmaspäev, 31. märts 2008

suuskadel, ikka veel

Kes ütles, et talv läbi sai?

Ei saanud ju. Tammil jooksjate veidi muigvel pilkude all kandsime Epuga suuski. Ikka selleks, et Nõmme alumistel radadel üks väike tiir teha. Väikeseks tiir tõepoolest ka jäi - tahan nende suuskadega ka järgmisel talvel sõita. Küll aga sai Väike Notsu suusatrenni, loodetavasti veel mitte viimase, edukalt läbi viia.

Meie, need suuremad, tegime hoopis intervalltreeningut. Pulss üles, pulss alla ja nii need mäed üha lähemale tulevad.

Pühapäev, 30. märts 2008

poodlemas ehk päev naabervabariigis

Kas mind just krooniliseks shopahoolikuks pidada, kuid H&M ning Stadiumi ja Ahlensi ning Interspordi nägemine kaotab minus viimse kui aruraasu. Igatahes on mul nüüd roosa softshell. Meil selliseid ei ole. Pisike ports pudipadi lisaks ja oligi terve suur hunnik raha otsas.

Stockis on suuuur ja kena kevad, maa on roheline ja siniliiliad õitsevad. Aianduspoe ukse taga ka pojengid:)

Kolasime kesklinnas ja nautisime kauneid vaateid.

Tore oli!

tallinn-stockholm

Eile õnnestus lõppeks veidi magada. Kruiisituristi elu Tallinki laeval koosneb peamiselt joomisest ja poodlemisest. Mulle ei pakkunud kumbki pinget. Laev loksutas ebameeldivalt ja kooli- laua- ja eluväsimus painasid.

Vajusin enne keskööd, peale väikest ringkäiku laevas, teistkordselt voodisse ja magasin sügavalt hommikuni. Võimalik, et oleks veelgi põõnanud:)

Niisiis. Päev Stockholmis, kvaliteetaeg Notsu ja emaga.

Laupäev, 29. märts 2008

lumemägede vahel

Üks äraütlemata mõnus tunne on hommikuselt karges Tartu õhus ülikooli peahoone poole jalutada. Tartu, vähemalt see minu läbitav osa, magab nädalavahetustel kaua. Autoliiklus on harv ning jalakäijaid vähe. Tänasel hommikul paistis boonusena päike ja lumelauakott ei tundunud säravas hommikus üldse raske.

Eelmisel Tartu-käigul oli laud samuti kaasas. Ja Kuutsekalt minnes oli enam, kui kindel, et sellel hooajal enam tagasi ei saa. Ilmataat, see hoomamatu vana, arvas teisiti.

Kuulutan mõttetuks kõik tõstukiliigid peale tooltõstuki!
Kuutseka ankrule pääsemine, tagumine jalg sidemest lahti, on pingutav ja ebameeldiv. Aga allasõidust on saanud tõepoolest puhas rõõm liikumisest, mille jooksul ei mõtle ma enam jalaasendite üle. Absoluutselt:)

Offroadi katsetamine kõige järsemal nõlval oli päris uus kogemus. Et pehmel lumel sõitmise tehnika erineb oluliselt radadel sõitmisest, algas kõik uuesti. Valele jalale raskuse kandmine ajas lauanina lumekooriku alla ja järgnes tasakaalu kaotamine koos kukkumisega. Nii iga meetri järel. Kukkumiste vahepeal ukerdasin üsna abitult paksus lumes toetuspinda ehk tõusmisvõimalust leidmata.

Aga sellestki lauasõidust jääb üles igatsus - tahanveel, tahanveel. Eriti seetõttu, et minu sõiduvahend on nüüd päris uue määrdekihi all, et kahe nädala pärast Norras... Mõned inimesed siin maailmas on ikka erikuradi head!

Kolmapäev, 26. märts 2008

aasta lumetorm

"Kas tead, et praamiliiklust ei ole", hüüdis M mulle telefoni.
Tean muidugi, ei tahtnud kauge külalise tuju varahommikul rikkuda. Ehk nagu ütles grusiin kord Kazbegi piiripunkis: miks pean olema mina see, kes sinu tuju ära rikub:)

Öösel jamas nett ja undas tuul nii, et ähvardas katuse minema viia.
Ja hommikul kaevasin meie autod maja ees veidigi lumest välja. Sooritasin töölesõidul rajarekordi - 1h ja 25 minutit koos põikega Notsu hoidja juurde. Tavapäraselt arvestan 30 minutit.

Täna vaid nelikveab ja sellest parem liiklusvahend on vaid kelk. Äkki ei müüks ikka Patrolit ära, mõtlen tuisuhommikutel.

*********************************
Ja siit näeb jupikest minu reporteripraktikast - esimene pehme uudislugu reportaazivormis. Seekord on toimetaja kõvasti redigeerinud ja sellega hoopis parema tulemuse saavutanud.

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=272603&d=20080326
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=272602&d=20080326

Shop here

Tallinna südalinnas reisisadama lähedal tegutsevas SadaMarketis jääb ainult eesti keelt oskav inimene jänni – kõikjal rippuvad soome- ja ingliskeelsed sildid loovad mulje, et oled juba välismaale jõudnud.
Pühapäevase hommikutunni kiuste on SadaMarket inimestest pungil. Peamiselt soomlastest koosnev klientuur askeldab rataskotte järel vedades toidu- ja tööstuskaubalettide vahel ning kaupleb müüjannadega soome-inglise-eesti-vene segapudrukeeles.
Käsipakkide hoiuruumile viitab valgustatud plafoon inglise- ja soomekeelse tekstiga. Maakeeles pole sõnagi.

//
"Te olete üks väheseid eestlasi, kes siia sattunud on," väidab infoleti administraator, suurte rullilokkide ja koolutatud ripsmetega Eike Riis, kelle sõnul näeb too kaubanduskeskus külastajatena peamiselt soomlasi.
OÜ Karuvabarn Viru Prill vaateaknale riputatud tahvel teatab soome keeles soodushinnaga kontaktläätsedest ning prillidest. Hinnad on ainult eurodes.
"Saate küll kroonides tasuda. Arveldame pangakursiga 15,64 krooni euro eest," pakub müüja Kristina ja tõlgib võõrkeelse reklaami varmalt ära. "Oleme soomlastest klientidele orienteeritud," lisab ta häbelikult.
"Müüja on korrus allpool," juhatatakse FIEde Marge Paltsikova ja Kristi Johansoni äri eest hoolitseva müüjatari Ingridi juurde.
Värvilisele paberile trükitud soomekeelsete kaubateabesiltide juures pakutakse ka prillipuhastusteenust. Mis sellest, et kliendiks meelitataval prille ninal polegi. "Ega siin eestlasi käi, aga mul on eestikeelne materjal ka olemas," kõrgendab Ingrid häält.
"Ma ju kõnetasin teid eesti keeles!"
"Need sildid teisel korrusel on vana omaniku omad. Nendele pole vaja üldse tähelepanu pöörata," õigustab ta soome keele eelistamist. Ja jätkab: "Ma ju kõnetasin teid eesti keeles! Minu töö on kliendile personaalselt läheneda ning ma olen seda teinud juba 17 aastat. Te ei saa mulle öelda, et mul eestikeelset infot ei ole," tuhlab ta meeleheitlikult paberites. Kuid eestikeelsed paberid jäävadki leidmata.
Lõpuks ulatab müüja helesinise paberilehe soomekeelse teabega ja rõhutab, et ta ei riku keeleseadust mingil juhul.
Lihamüüja Valentina on lahke, ent soomekeelset sõna kilesse pakitud sise- ja välisfilee kohta ta eesti keelde tõlkida ei oska. See-eest näitab ta enda keha peal, kust on pärit ligi 17eurose kilohinnaga "härjan ulko file".
Helena Tann "Helena 2" ilusalongist ärritub oma soomekeelset teabesilti kommenteerides: "Et kõigil teistel on hästi ning ainult mina jäin jalgu?" Ja õigustab võõrkeelseid infoviitu samuti Soome klientidega. "Äkki te eksite? Mul on siin käinud tarbijakaitsjad ja keeleinspektorid ning kõik on alati heaks kiidetud," väidab ta.
SadaMarketi ilusalongi Paradise administraator Signe Viilberg hüüab paokil ukse vahelt: "Pildistage meid ka!" Kuuldes, kellega tegu, tõmbub ta siiski pisut tagasi.
"Meile soovitasid keeleinspektorid tõepoolest siia ka eestikeelse teksti lisamist," viitab ta uksele. "Aga tegelikult oskavad meie kliendid meid tervitada eesti ja meie neid soome keeles."
Balti jaama turul saab riigikeelega hakkama
Jaama turu sisekiosk nr 9 müüb Vene kosmeetikume. Valik võtab silmad kirjuks, kuid esmapilgul on märgata vaid suuri kirillitsas tekste. Müüja abiga leiab pakikestelt aga ka eestikeelse teabe. See on pea märkamatu, ent siiski olemas.
Troostitu välimusega kiosk nr 217 kaupleb vene- ja eestikeelse sildi teatel majatarvetega. Valik pole suur, kuid müüjaid on putkas lausa kaks. Valentina tõstab lõunasöögi kõrvale: "Omanik pani selle sildi. Ega ma ka täpselt tea, mis seal kirjas on. Majapidamistarbeid müüme," ütleb ta lahkelt naeratades. Ja lisab sõrmi salvrätti pühkides, et sildi kohta pole keegi varem midagi küsinud.


Kas keeleinspektsioon teab, et Tallinna kesklinnas SadaMarketis jääb eesti keelega jänni?

Inspektsiooni peainspektor Leho Klaser: "SadaMarketis käisid meie inspektorid kontrollimas viimati 2007. aasta juunis. Ettekirjutusi ei ole me seal teinud."
Milline karistus ootab keeleseaduse rikkujat?
"Kaubanduskeskuses määrame ettekirjutuse boksi omanikule ja vajadusel ka majahaldajale. Karistuseks on ettekirjutus parandada vead või sunniraha kuni 10 000 krooni. Karistuse otsustab inspektor. Oleme sunniraha määranud näiteks Uue tänava restoranile, millel oli silt African Kitchen, ning baarile In the Hansa Tallinn. Need vead on nüüdseks parandatud."

Teisipäev, 25. märts 2008

Talv suuskadel! lõppeks ometi!

Kõik on nihkes - meie värvisime mune hoopis eile ja käisime keset suurt kevadet suusatamas.
Normaalsed, nihketa inimesed pidasid tavalist esmaspäevaõhtut.

Nõmme alumised suusarajad on sel talvel vist esmakordselt täispikkuses ja kunstlumeta avatud. Piilusime Epuga põõsastes Väikese Notsu laskumisi.

Nots oli suusasillal ebalev nagu Notsud ikka - kord kärss kärnas ja seejärel maa külmunud. Nägin tema laskumistest kahte - esimene lõppes kukkumise ja hetkelise kiunatusega, millele järgnes hoogne edasiminek. Teine laskumine oli perfektne ka sõidustiililt - suusakepid tihedalt kaenlasse surutud libises ta kukkumiseta.

Notsu uhkustas, et tegi viis ringi Võsakat. Natuke palju nagu oleks, aga olgu siis nii.
Meie, need suuremad, treenisime poolteist tundi oletatavat tõusu Leninile.

Ja lõpetuseks vedas Betz, meie jämedaks rulliks paisunud kelgukoer, Väikese Notsu hüppemäele. Suur ja aeglane loom nuuskis pea iga posti juures tuttavaid lõhnu ning väike reisija oli kelgul kärsitu: "Bernhardiin, liiguta end ometi!"

Pühapäev, 23. märts 2008

lihavõttepühad

Kukupai saatis sellise küsimustiku:

Mida lihavõtted sulle tähendavad?
Üks mõnus kauge lapsepõlve järele lõhnav püha.

Tähistad sa kodus lihavõtteid?
Ikka. Argipäevast eristumise pärast kasvõi. Et elu ei läheks ühtlases mõttetus jorus.

Mida sa pühade ajal sööd?
Nagu ikka - juurviljad kanaga jms harjumuspärane. Pluss midagi head näkse ja kooki ka. Aijaa. pühadehommikud algavad erinevalt tavapärastest võileibadega.

Peidad sa lihavõttemune?
Iseenda eest?

Värvid sa lihavõttemune?
Jaa! Aga sel aastal jäi vahele kui me just Notsu soovil homme ette ei võta.
Selle aasta lihavõttemunad, kleepuva värviga kaetud, olid Väikese Notsu ja tema sõbranna tehtud.

Millist värvimistehnikat eelistad?
Sibulakoored seotud värviliste niitidega, keedetud sukasääres.

On sul lemmikmarki šokolaadist lihavõttejäneseid?
Jap, Moskva miski shokolaaditehas tootis minu lapsepõlves jäneseid. Sain need korvi sees igaks lihavõtteks koos muude kinkidega.
/Ilmselt ei oleks nad enam nii maitsvad ja ahvatlevad. Sestap ise ei osta/

Kes valmistab teil lihavõtteeine?
Ise. Kuigi pühadeneljabal sõime Väikese Notsu valmistatud tikuvõileibu serveerituna vaagnal.

Kas lapsed saavad ka mingeid kingitusi peale maiustuste?
Ohei. Muidu võidaks see, kellel on surres kõige rohkem asju.

Paastud sa Suurel Reedel?
Ei, ma ei paastu kunagi. Tervislikel põhjustel.

...

"Thelma & Louise", üks mu lemmikfilm. Seal leiab tõestust tõsiasi, et parem suur koer kui kahtlane mees. Ja Darryl on enam kui kahtlane. Ükski berna ju nii ei teeks.

Reede, 21. märts 2008

pühademõtted

Koristasin terve õhtu, sättisin oma väikese kogukonna laiali - üks sõbranna poole ja teine naabrite hoole alla...
Tegelikult peaks hoopis koristaja palkama ja iganädalane harja-lapi etapp jääks olemata.

Aga. Üks ammune pühadereede tuli meelde. Üheksa aastat tagasi olid minu esimesed iseseisvad lihavõtted. Pühadeneljaba kadus kuskile logelemisse ja minule teadaolevat oli just pühadereede see suur koristamise päev. Aknad sai pestud tookord, köögiseinadki, põrandatest-riiulitest rääkimata. Kiitsin ülestõusmispühal mune koksides oma tragidust ning... suur oli minu üllatus, kui selgus, et tegemist on nii püha päevaga, et rohi ka ei kasva.

Kolmapäev, 19. märts 2008

pendel arvab, et...

...on üheksa-aastase tsükli viimane aasta. Kõik mis selle aja jooksul alustatud, tuleb nüüd lõpule viia andmaks teed uutele algustele.
Hämmastav, aga tõsi. Üheksa aastat minus elus sõtkumist täitub käesoleva aasta jooksul enamikel probleemipundardel.

Misiganes. Usun, et kuskil meie kõrval eksisteerib üks teine maailm neile, kes meie üle valvavad.

Teisipäev, 18. märts 2008

leid vanal raudteetammilt

Metsajooks. Esialgu üksi ja kodumajast edasi Bettiga. Rullid peavad end vormi ajama. (Epp ähvardab mind mais viia jooksule ümber Viljandi järve.)
Tegelikult ei ole see üldse oluline hetkel.

Mu maja ees vanal raudteetammil lebas väike kaktus, pisike plastmasspott aiandi kirjadega meetrike eemal. Ilmselt kellegi poekotist välja kukkunud ning lumes paratamatule hukule määratud.

Et selleaastased tulbid, liig vara naabrite ootamatu koristushoo käigus leherisu alt välja kraabitud, on niikuinii surijad, siis loodan vähemalt selle väikese kaktuse külmumisest elule aidata.
Torkis, raibe. :) Aga kaunistab nüüd uhkelt meie lillelauda. Väike Notsu lubas hommikuti vaadata, et kassidel ja kaktusepoisil (icc) ikka värsket vett oleks.

Esmaspäev, 17. märts 2008

Kuidas mind pangast välja visati

"Tere. Olen A. Helistan Teile xxx-pangast. Soovin teile teada anda, et Teil on vahetunud kliendihaldur. Edaspidi teenindab Teid X asemel Y. Kuidas Teil on kõige mugavam oma uue halduri kontakte saada?"

Mesimagus jutt. Lisaks haldurile vahetub ka osakond. Enam ei ole ma privaatpanganduse klient vaid hoopis kuldklient.

Zoh. ????

"Teate. Mina ei ole neid asju otsustanud. Aga meie pangas vaadati privaatpanganduse kliendid ümber. Ja selle eelduseks on investeeringute suurus vähemalt z summas. Teil sellist investeeringut ei ole."

Zoh. ??? /
Mitte et seda kunagi pakutudki oleks/

Igatahes ei ole ma tänasest enam xxx panga privaatpanganduse klient /mitte et ma oleks kunagi avaldanud soovi selleks saada. Mitte et sellest minu jaoks midagi muutuks/

Aga naljakas on teada, et mind on perspektiivitute hulka arvatud.

Pühapäev, 16. märts 2008

slovakkia reisulugu

Link: http://www.sloleht.ee/index.aspx?pos=19&id=271172

Ja lugu ise:

Lumelaudur leiab paradiisi Tatrates

Nüüd peaks olema nädala­jagu puhkust sanatooriu­misse sõiduks, mõtlesin Slovakkiast lumelauareisilt naastes. Päevad erinevates suusakeskustes vaheldusid aktiivse ööeluga. Tõeline paradiis. Kuid väsitav.
Vaid kaks sõidupäeva ja oledki kohal Ida-Slovakkia suurimas linnas Popradis. Kaks bussitäit kesisest Eestimaa talvest pagenud eestlasi mahtus hetkeks korraga hotelli fuajeesse. Enamik neist oli Popradis lumelaudumas käinud varemgi.
"Homseks varume rohkem vaadiõlut," lubas hotellilähedase baari teenindaja esimese Popradis viibitud päeva õhtul sööke lauale kandes. Küüslaugusupp, olenevalt söögikohast kas kreemjas või puljong, keedumuna või praesaiaga, muutus meie seltskonna lemmikuks.
Sobiva keerukusega mäenõlva leiab sealmail igaüks. Rõõmustavad tudengid: üliõpilassoodustus annab 20% kokkuhoidu. Nelja päevaga saab säästetud arvestatav summa. Kaardiinfo trasside seisukorra kohta on piisav ning tõstukite hooldemeeskonnad aitavad algajaid meeleldi.
Rumm musta teega
Mägedelt avanev vaade lummab ning tasapisi jääb ka kukkumisi vähemaks. Tekib rõõm liuglemisest ja teadmine, et lumelaua tagumisel kandil saab kukkumata alla ka kõige järsemast nõlvast. Mäejook on lonks Slovakkia rummi musta teega, kohalikus keeles nimetatud ka Umčajks. Rummiaroom, suhkur, piiritus – loen pudelilt märjukese koostist.
Esimesel mäepäeval koosnes minu kui algaja lumelauduri varustus mitmest seljakotti pakitud fliisjakist, tagavarasokkidest ja termosetäiest teest. Juba esimese tunni jooksul selgus, et oleks piisanud ka soojast pesust ning koorikjopest. Kukkumise ja püstitõusmise intensiivsus ei jätnud võimalust mingigi külmatunde tekkeks.
Pärast esimest allasõitu sain vastuse küsimusele, miks lumelauad altpoolt nii kirjud on – algajad näitavad spordivahendite ilu abitult selili siputades. Varustuse olulisim osa on aga teadagi korralik kiiver. Järskudel ja jäistel nõlvadel kukkumine on teadagi ohtlik ja meditsiiniteenistuse mootorsaani kohtasime kukkujaid abistamas iga päev.
Kuus Eesti bussi
"Kanna raskus esimesele jalale ja lase külg ette!" hüüavad möödasõitvad oskajamad kaaslased. "Ära karda kiirust, see hoiabki sind tasakaalus!" hõigatakse teisalt. Nõlval kellelegi ette jäädes või otsa sõites piisab sulaselgest eestikeelsest vabandusest. Kohalikud ja mujalt pärit turistid on ilmselges vähemuses. Loeme suusakeskuse parklas kokku kuus Eesti numbriga bussi!
Pärast aktiivset päeva ülevalpool pilvi laiuvatel nõlvadel lõõgastume veekeskuses. Looduslike termaalvetega keskus pakub erinevaid pakette ka kõige nõudlikumale maitsele. Rahuldun basseinipaketiga, kus valikus nii väli- kui ka sisebasseinid. Välibasseinide vee soojuseks üle 30 kraadi ning veealuse valgustusega sisebasseinides varieerub vee soojus olenevalt basseinist.
Kaubanduskeskus meenutab keskpäraseid turu müügiputkasid. Mitmendat korda reisijad teavad rääkida, et inflatsioon kergitab ka Slovakkia hinnataset aasta aastalt. Spordipoodide mitmekesisus ja rohkus hämmastab. Slovakkide talispordialade lembusele viitab suusa- ja lumelauavarustuse valiku suurus. Hooaja lõppedes on hinnad tõepoolest soodsad, kuid valik kesine. Siiski omandan pärast esimest sõidupäeva päris isikliku varustuse.
"Oma varustusega sõitmine motiveerib mind veelgi enam selle alaga tegelema," otsin endale laristamise tarvis vabanduse.
Omaette vaatamisväärsus on Popradi ööklubi Surprise, mis on avatud seitse päeva nädalas. Slovakikeelne on siin vaid teenindus, külastajate rohkuse üle kurta ei saa. Räägitakse, et menüü hinnatase on kohalikele hoopis soodsam, kuid see teadmine ei heiduta meid. Kohalik DJ üllatab meid eestikeelsete lugudega – Meie Mehe ja Marju Läniku repertuaari saatel tantsivad Eesti suusaturistid varaste hommikutundideni.

Suusakeskused Popradi lähistel:
Madal-Tatrad
Jasna. Kõrgus 900–2024 m merepinnast
Donoval. Kõrgus 915–1402 m merepinnast
Strbskoje Pleso. Suurim kõrgus 2093 m merepinnast
Kõrg-Tatrad
Lomnitsa. Kõrgus 850–2634 m merepinnast

Laupäev, 15. märts 2008

soss-sepp

Mul on ülemise korruse laes üks ava vaja täita. Lihtsaim võimalus näis olevat Makroflex. Tõin poest ballooni ja vastavalt õpetusele keerasin ballooni tagurpidi ja vuhistasin Makro kohale. Minutiks või kaheks. Seejärel sadas see alla. Nüüd on makrosed nii laudpõrand, käed kui ka täidetava ava ääred. Rullitäiest puhastamiseks /laialihõõrumiseks/ kulunud vetsupaberist rääkimata.

Pudelil on kiri, et toodet saab eemaldada spetsvahendiga /mida loomulikult kodus ei ole/, kuivanud toodet saab eemaldada mehhaaniliselt /teksade puhul tähendab see ilmselt makropleki väljalõikamist/

Ootame kuivamist.

:(((

Reede, 14. märts 2008

nägude kontroll

Igal õhtul heliseb peale kella üheksat mu kodus lauatelefon. Mesimagusal häälel uurib ema, millega tema laps ja lapselaps tegelevad.

Mõnikord ei ole mind kodus, nagu eile, kui E-10 Epu pool pannkoogiõhtut pidas. Siis heliseb mobiiltelefon ja loomulikult olen ma kõige halvem - üks pidu pidu otsa ei lõpe iial otsa.

Mis siin kommenteerida - laps jääb vist ema jaoks lapseks ka siis kui üks pealt kuutkümmet ja teine üle kolmekümne on.

Teisipäev, 11. märts 2008

kirjad amööbilt, väljastusteatega

Hommikul oli mu postkastis jälle Kiri. Seekord siis Tartust, Riigikohtult.

Väikese Notsu isa muudkui kirjutab ja kirjutab... ilmselt jõuame otsaga Euroopa Inimõiguste kohtusse, sest Notsu nõiamoorist ema rikub elatisnõudega eesti mehe elementaarseid inimõigusi.

Enam ammu ma ei kurvasta ega vihasta - täiskasvanud mehe totrused ajavad mind naerma. Ammugi ei looda ma mingi raha saada. Paraku võtab kohtusüsteem iga kaebust tõsiselt ja nii pean Riigikohtule korrektse vastuse kirjutama.

Saabuva sünnipäeva puhul saadan Väikese Notsu amööbist isale karbitäie pastakaid ja ploki kirjapaberit ümbrikega. Et teekond kohtusse vahendite puudusest ei rohtuks.

Esmaspäev, 10. märts 2008

"Magnus", asjatult keelatud film

"Ega meil siis kogu aeg ka pidu ja narko ei ole", ütles Isa.
Polnudki.
"Leib on laual", ütles Isa ja Poeg täiendas: "Koka, mitte leib".

Võõrandumine. Nüüdisaegne võõrandumine. Ajatus. Vaid Honda linnamaastur ütles oma väljalaskeaastaga, et see juhtus nüüd. Või ka nüüd.
Ja tegelikult Isa ju armastas oma poega, kuid poeg ei mõistnud seda keelt.
"Meil sinu emaga lihtsalt seks klappis ja nii see juhtuski. Tahtsime esialgu aborti teha, aga siis mõtlesime, et sa võid ju olla", ütles Isa

Sein jäi. Kaks meest, noor ja veidi vanem püüdsid, kuid tulutult.

"Ma nüüd lähen", ütles Poeg. "Ükskord pead Sa selle valiku tegema", vastas Isa. Poeg läks üle heinamaa ja Isa silma valgus pisar.

Võõrandumine. Võõrandumine. Inimesed meie ümber. Oleme alati üksi ja samas mitte kunagi.

Peale tiitreid vaikisime, polnud midagi öelda.

Hea näitlejatöö pealekauba. Või mis näitlejatöö. Inimesed meie keskelt. Mirku ja Anu, kellega koos ühesid ja teisi teid koos käidud.

Seda filmi ei tohiks ära keelata - Markust see tagasi ei too.
Valus lugu. Liiga valus, kuid peaks olema kohustuslik igale lapsevanemale.

Pühapäev, 9. märts 2008

seakari, ma ütlen

Jõudsin poodi kell 20,10. Ehk siis plaanitud amarettoliköörist koos amaretto maitsekohviga nägin vaid und.
Ja selle asemel valis Notsu koogi ja nüüd tegeleme haruldase tegevuse - telekavaatamisega.
Linnaviletsusel minu alkoholismi süvenemist ära hoida ei õnnestunud - valisin hoopis iiri kohvi maitselised oad ning trimpan kodus olnud Vana Tallinna koorelikööri.

Notsu on täna kummaliselt vaikne - läksid Bettiga tülli ja kehalt suurema poolt kostis hoiatavat urinat. Aga keegi ei käsi koera ka õrnast kintsukarvast tirida. Üks karjast välja ja teine oma tuppa - hea et niigi läits.

Veel tänaseid tegevusi: kaks nädalat kammimata pärsia kass näeb välja nagu keegi oleks üritanud villast kampsunit pesumasinas pesta. Kaks tundi kräunumist, kotitäis karvapalle ja korras.

Pühapäev nagu loomaaia talitajal...

Laupäev, 8. märts 2008

Kuldnõela Galal

Nii halba alkoholi kui Passoa ei saa olemas olla! Eriti kui seda valatakse pool klaasi ja peale lirtsmagus apelsinimahl ja paar sama vilja viilu! Aga just sellise õudusega kostitati Kuldnõela Galal publikut. Ja muideks: õhtu edenedes muutus kokteili koostis üha alkoholisemaks (võib lugeda ka : magusamaks)
ISC Kuldnõela ei saanud. Nende kollektsiooni esitlus mõjus surmigavate kleidikeste vahel värskelt ja mõnusalt. Aftekal oli väga mõnus kuulata, mida tegijad ise arvavad. Ja illustreerimas Jaani kestvas headuses fotod.

Ja praegune, veidi hilinenud hommikusöök, on täiesti aksepteeritav, arvestades kojujõudmise kellaaega.

Neljapäev, 6. märts 2008

täielik laiskloom

Vastab tõele, et mida vähem teed, seda laisem oled. Nädal jätkuvat haigust on pannud mind peale tööd magama, seejärel sööma ja siis uuesti magama.
Ja tänaste ärkveolekutundide jooksul pistsime Epuga kahe peale nahka terve ahjukana. Et sellest veel ei piisanud, siis ka koogi. Peale tassike ingveriteed.
Oo püha laiskust!

Kolmapäev, 5. märts 2008

roti aasta horoskoop

Tule taevas appi või miks ma ikka veel imestan.... Nädala jooksul on mulle lauanurgakestele "unustatud" kõikvõimalikke asju. Näiteks Roti aasta horoskoop. Lugesin haigusigavusest läbi.

"Enesetunne on hea ja võid unistada tulevikust, täpsemalt planeerida oma tulevikku. Ette võid võtta nii töökohavahetuse, elukohamuudatuse või hoopis kindlad sammud püsisuhte loomiseks (miks mitte abielluda). Aasta võib kohati isegi igav tunduda, kuid selle aasta märksõnaks on lähedased sõbrad ja inimesed. Kasuta antud aega targalt. Hea aasta."

Niisiis. Järjest loe, lugupeetud peigmehekandidaadid! Ja teadmiseks, et pruutneitsi on end ka juba välja pakkunud.

Teisipäev, 4. märts 2008

väga haige ja paha on olla

Näikse et mulle on ette nähtud kõngemine tundmatusse viirusesse. Ja haiguslehe võtmine on sellel nädalal kahjuks välistatud.

Täna ei taha ma enam hiinakat - tahaks midagi muud... hakklihakastet või pelmeene või kartuliputru... aga ainus söödav asi on viieteistkilone kott koerakrõpse. St kellele söödav ja kellele mitte...
Mis tähendab, et sööme Väikese Notsuga jätkuvalt röstitud juustusaiu - loodetavasti ei piilu lastekaitseametnikud akna taga. Notsu kurdab, et kõht on kole tühi - tal läheb viies, mina ei kurda millegi üle ja söön tasapisi esimest.

Niisiis. Vajatakse põetajat. Sellist kes midagi head süüa vaaritaks ja "Lumetiigrit" ette loeks ja muidu hea oleks. Nimelt jään ma ise lugedes peale paari lehekülge kohe magama. Ja järjekordse rohudoosi järele ei jaksa ma lihtsalt minna.

Esmaspäev, 3. märts 2008

haige:S

Haige olemine tähendas poolt päeva kolleegide temaatilist virinat levivatest viirustest ja nakatamisest. Minu vastuargumendid oma haiguse tegelikest põhjustest, Slovakkia mägedel totaalsest külmetamisest, loomulikult ei lugenud. Kolme paiku olin olulisemad tööalased tegevused lõpetanud ja kobisingi kõigi rõõmuks koju.

Peale mõnetunnist vedelemist sohval koos topeltannuse paracetamoliga on olemine parem. (Jaaaah, minu suhe ravimitega on jätkuvalt tasakaalutult liigrohke tarbimine) Hiina rämpstoidu sai õhtusöögiks koju tellida. Paraku tundis sellest rõõmu vaid Betti, mulle ja Väikesele Notsule piisas lõhnast, suutäiest nuudlitest ja tükikesest kanast.

Terveks tahaks saada ja inimeste sekka tagasi:S

Pühapäev, 2. märts 2008

kõrvadeni armunud. lumelauda.

Tallinn-Tartu-Kütiorg-Kuutsemägi ehk kodu-kool-lumelaud-lumelaud.

Tähelepanek visuaalse vaatluse põhjal: algaja lumelauduri võib vabalt koduvägivalla ohvriga sassi ajada.
Kahe lauapäevaga lisandus kaks uut potisinikat - üks põlvele ja teine säärele, käsi on ka välja väänatud.
Hüvasti, seelik, avalikust ujulast rääkimata.

Laupäev, 1. märts 2008

poprad@slovakkia

Linnake mägises Slovakkias, kus eestlastesse suhtutakse samuti kui meie soomlastesse (vihatud ent vajalikud).
Pole midagi imestada - meie 8päevane suusareis kulges pioneerilaagri tempos: äratus kell 6,30-7, ärasõit hotellist kell 7,30-8,30, kümnest neljani mäel. Kiirpesule hotellis järgnes õhtusöök, mis läks sujuvalt üle peoks ööklubis "Surprise". Selles klubis kõlas eesti muusika ning muust rahvusest isikuteks olid peamiselt teenindajad ja diskor. Ööklubi suleti kell 3 ning mõnikord jätkus pidu 305-s. Öösel näis, et slovakid on end sulgenud keldritesse ning varunud soola ja tikke, kartes eestlaste invasiooni.

Meeldejäävaimad märksõnad:
* Soe päike ja külm lumi
* umcaj (tee rummiga, mille koostiseks on märgituid "suhkur, piiritus ja rummiaroom")
* võrratud kaaslased
* rohked eestlaste bussid suusakeskustes
* kakskümmend seitse talverõõmude nautijat igaõhtuselt pika laua taga söömas
* Sõbralikud nõuanded kogenud sõitjatelt algajatele
* odav tarbimine
Ja midagi eksootilist - ööklubiurka külastus Varssavis.

Lauatamine sai selgeks - mäed olid minu jaoks mitte niivõrd järsud kui jäised. Vaaludega vahelduv jää tekitas rohkeid kukkumisi. Minu vaieldamatuteks lemmikuteks kujunesid lauged pikad laskumised. Kõhedaimaks vaatepildiks Jasna tipust mööda seina lumelauaga allalaskmise vaatamine... sama edukalt võinuks sealt niisama alla hüpata. Küüsi ei murdnud, küll aga said viga kael, õlaliiges, küünasliigesed. Sabaotsa liputada ei saa ja istumine on raskendatud. Aga siiski - lumelaual liuglemise vabadus on seda õppimise valu väärt. Nüüd on mul ka isiklik varustus - minu jaoks on see garantiiks, et esimene sõidurõõm ei jää kaugelt viimaseks.

Paraku on murdis viirushaigus vapraid mägilasi - mitmeid meist põdesid reisi jooksul kõrget palavikku koos kinnise köhaga.