Üldiselt ei ole ma telekasõber, kuigi neid kaste seisab mu majakeses koguni kaks. Vaid esmaspäeviti on saade, mida ma aeg-ajalt siiski vaatan. ETV, kell 22,00 kommentaar ja kell 22,20 film. Välisilm.
Riigid, millest suurriikide infoagentuurid igapäevaselt ei kõnele, inimesed, kelle surma ümbritseb elust suurem salapära. Täna siis Litvinenko lugu. Traagiline, kuid venemaalik - tülikaks muutunud isend kõrvaldatakse süsteemi poolt, mida ta aastaid teenis. Kuid mitte see ei ajendanud mind mõtlema. Hoopis midagi inimlikumat ja laiemat.
Ma ei suuda ette kujutada, mis tunne on rääkida valusas leinas olles kallist inimesest reporterile, mis tunne on neid kaadreid hiljem televiisorist vaadata., näha hukkunud kallist elavana kaadrites, matusepilte kollases pressis...
Mu õppejõud Halliki Harro selgitas loengus, et avaliku elu tegelased peavad arvestama, et nende isikute vastu on rahval kõrgendatud huvi. Kas ka nende pereliikmed - abikaasad ja lapsed peavad sellega arvestama? Elu on julm.
Marina on tavaline naine - keskealine, armas, kuid venelannalikult väsinud silmadega. Selliseid naisi sõidab Moskva metroos ja linnalähedastes elektritškades iga päev kümneid kui mitte sadu tuhandeid.
Täna õhtul süütan ma küünla oma laual. Kui Keegi, Kes Valvab Meie Üle on päriselt olemas, siis palun tal olla toeks oma kolleegile, kelle igapäevane elu katkes ühel nädalavahetusel, mil tema kaasa peavaludega haiglasse läks ja tagasi tuli ajukasvaja diagnoosiga. Ma ei taha ka teada, mis tunne on julgustada lähedast teades, et lootust tegelikult ei ole.
Sellel mehel tänases Välisilmas oli ootamatuks hüvastijätuks aega paarkümmend päeva. Ma ei tea, kui palju on jäänud mu hea kolleegi kaasal. Elu on habras, väga-väga habras niit.
See käimasolev dok ei anna vastuseid ega näita maailmale asjade tegelikku kulgu. See on lihtsalt inimlik valu teleekraanil. Ma ei tea, mitu inimest maakeral sekundis sureb, kuid selliseid inimliku traagika kaadreid kohtab ilmselt igapäevaselt surivoodite ääres. Et iga algav päev võib olla viimane, selleks tahan minagi elada täna ja praegu ja öelda oma lähedastele, kuiväga neist hoolin.
esmaspäev, 2. aprill 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar