Esmaspäev, 25. juuni 2007

tähelepanelik kassapidajatädi - märkimisväärne haruldus

Mulle ei meeldi igapäevased poeskäigud. Suudan pooled väga olulised asjad ostmata jätta, mõnikord isegi selle peamise, mille pärast poeskäigu üldse ette võtsin. Samas võin korvi toppida hulga ebavajalikke asju, mille vaimustus lahtub kodus hetkel, kui ma nendele mingit kohta ei leia.

Poeskäikude vähendamiseks eelistan süüa väljas, vältimatu vajaduse korral poodlen lõunapausi ajal, kui hüpersupermegamarketites on õhkkond suhteliselt vaikne.

Paraku oli täna jälle see halvem päev, mil pidin kodus ootamatult õhtusöögi vaaritama. Magistrali Rimis kaalus müüja mu puu- ja juurvilju. Ja kurki vaatas ta eriliselt pikalt ja ütles: "Teate, see kurk ei ole enam hea, ma lähen ja vahetan selle ümber." Vaatasin siis ka - kile varjas tähelepanematu ostja eest kauba tõelist palet.

Tõeliselt armas ja hoolitsev teenindus - olen kordi kodus avastanud, et näiteks pakitud puuviljad on väga kehvas seisus.

Paraku ei märganud ma selle hea müüjatädi nime vaadata ja eraldi kiitust avaldada ei saa. Võibolla kuulub selline kauba ülevaatamine kassiiri töökohustuste hulka, ei tea. Kuid tõesti armas oli, kui tavapärase nohiseva kas-teil-säästu-partner-misiganes-kaart-on kassiiri asemel istub toolil rõõmsameelne ja tähelepanelik inimene, tõeline haruldus.

Hea teenindus tegi meele rõõmsaks -kodus oli süüagi mõnus teha - küüslaugune tagliatelle hakkliha, parmesani juustu ja seentega maitses isalegi. Ja pooleldi kuivanud elupuu sai värava eest valgust ja vaadet varjamast veerand tunniga maha saetud, pergalo ronitaime suureks kasvamist abistama pandud, postkast uuele kohale ning amplihoidjad seina külge sätitud. Ja päev sai jälle parem ning kodu ilusam.
Lillehullus jätkub, järgmine ports on omale koha leidnud:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar