Teisipäev, 7. august 2007

kratt, rott, kuldkala ja reaalsus ise

Praekartulite söömise hooaega on pikendatud, sest tänasega on lõhki läinuks kuulutatud ka lisaeelarve lisaeelarve lisaeelarve - kõik vajaminevad ning parasjagu müügil olnud garderoobitükid on koju tassitud. Kratist roti tunne on - kõik urgu:)
Kokku. Ma ei taha öelda, et peaaegu nelja tuhande eest. Ja piilusin - ausõna vaid piilusin, ümbernurga ja vägagi arglikult, kaminat. Ehituspoes veedangi umbes sama palju aega kui kodus. Jälle. See tunne on väga-väga tuttav.

Aja kokkuhoiu mõttes läksin Kakumäele rulluiskude ja käimiskeppidega suusatama. Peaaegu oleks üle sõidetud. Ausõna. Seitsmes hooaeg uiskudel juuuu. Aga "suuskadel" sõidan veidi teisiti; püstisemalt ja rahulikumalt. Ja nii nad mind küünarnukkidega nügisid. Peale esimest ringi viskasin kepid autosse tagasi. Siiski oli see rahvamass liig ja homme võtan end taas Sakku minekuks kokku. Tallinn suckib.

Nüüd istun tugitoolis. Selles kõikide lemmikus. Uuenenud elutuba on päris mõnus. Aga olen tujutu suutamata suuda otsustada, kas värvida enne lagi või sein või panna kokku baarikapp. Seda, et põrandaliistudesse lastakse kruvid viimastena, ma mõistan. Blond noh.

Ja fordsierra vaimustus jahtus, kui Edith oma uut mistanüüdoligi... Subaru Tribecat näitamas käis. Tahan kaaaaaaa.

Selline ma olen, et tahan ju alati neid asju, mida ma ei saa. Jätkub jaht kolme soovi täitvale kuldkalale.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar